) § 96 ja 97 p 1 alusel. Igakuine elatisraha ei või tulenevalt
lg 1 olla väiksem kui ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Hageja ülalpidamiseks tuleb teha igakuiselt minimaalselt alljärgnevad kulutused. Eluasemekulud on 588 krooni, kulud toidule 1500 krooni, riietele ja jalanõudele kulub 800 krooni, ravimitele 600 krooni, lasteaiatasu 728 krooni, mänguasjadele ja meelelahutusele 300 krooni kuus. Kokku on hageja ülalpidamisvajadus ühes kuus 4516 krooni. Hageja seadusliku esindaja ema K. E. sissetulekuks on töötasu summas 6000 krooni, millele lisandub lapsetoetus 300 krooni.
Hageja esitas tõendina koopia sünnitunnistusest /tl 9/, abielutunnistuse koopia /tl 10/, ruumi registreeritud isikute nimekirja /tl 15/, Haapsalu Linnamajanduse AS arved /tl 16-17/, Fortum Elekter AS arved /tl 18-19/, Haapsalu lasteaed * tõend /tl 20/, lasteaia maksu arved 2 tk /tl 21/, AS STV arve /tl 22/. Kohtuistungil 01.03.2011 jäi hageja esitatud hagi juurde. Hageja palus väljamõistetavast elatisest maha arvata kostja poolt alates 06.09.2010 tasutud elatis kokku summas 211 eurot. Sellises ulatuses on kostja täitnud hageja ülalpidamiskohustust. 2 Kostja seisukohad Kostja kohtule kirjalikku vastust esitanud ei ole. Kohtuistungil tunnistas kostja esitatud hagi osaliselt. Kostja on nõus maksma hageja ülalpidamiseks 50 eurot kuus. Kostja ei ole nõus tasuma rohkem elatist, sest kostja näeb last vaid kahel korral kuus. Samuti ei ole kostjal varalisi võimalusi elatise maksmiseks, sest ta ei tööta. Töötuna ta ennast arvele võtnud ei ole. Töötamist takistab tervislik seisund, mille kohta tal tõendeid esitada ei ole. On käinud juhutöödel, millest saadud sissetulekust on andnud hagejale ülalpidamist. Kostja esitas kirjaliku tõendina maksekorralduse /tl 65/, kust nähtub, et kostja on tasunud lasteaia maksu 40 eurot 28.02.2011. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning kuulanud ära hageja seadusliku esindaja ja kostja, leiab, et esitatud hagiavaldus tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (edaspidi
) § 96 sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased).
p 1 järgi ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.
lg 1 ja 100 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis).
lg 1 sätetel igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009a. määrusega nr 90 Töötasu alammäära kehtestamine § 1 järgi on töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 278,02 eurot. Pool töötasu alammäära on 139,01 eurot. Elatis summas 139,01 eurot kuus on elatise alammäär vastavalt
Hageja on tõendanud oma ülalpidamisvajaduse alljärgnevate asjaolude ja tõenditega. Eluasemekulud igakuiselt summas 588 krooni (37,58 €) on tõendatud Haapsalu Linnamajanduse AS ja Fortum Elekter AS arvetega. Hageja on kohtule esitanud * * eluruumis registreeritud isikute nimekirja. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja elab koos oma ema K. E.ga * korteris. Kostja ei ole nõus arvestama hageja ülalpidamiskuludena eluruumi kasutamisega seotud kulutusi, kuna hageja seaduslik esindaja ei ole esitanud selle kohta tõendit, et ta neid kulutusi maksab. Kohus leiab, et kostja väited ei anna alust selles osas hagi rahuldamata jätmiseks. Üldteadaoleva asjaoluna on lapse ülalpidamiseks vajalik kulu ka kulutused eluasemele. Tegemist on õigustatud isiku vajadusega
Alaealine laps on õigustatud saama ülalpidamist eelkõige oma vanematelt. Seega tuleb eluasemekulud võtta arvesse hageja vajadusena. Kostja ei ole vaidlustanud muid kulutusi, mida hageja on esitanud. Kostja on seisukohal, et kuna tal sissetulek puudub, siis on põhjendatud temalt elatise väljamõistmine 50 eurot kuus. Kostja sellise seisukohaga ei ole võimalik nõustuda. Riigikohus on korduvalt oma lahendites asunud seisukohale, et kohustatud isikul üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta teda
alusel elatise maksmisest (lahendid nr 3-2-1-52-07, 3-2-1-65-07). Eeltoodu alusel ei ole põhjendatud hagi osaline rahuldamine, kostjal ametlike sissetulekut puudumise tõttu. 3 Kostja väited, et ta ei saa tööle asuda tervislikel põhjustel, on paljasõnalised ja tõendamata. Kostja ei ole kohtule esitanud mitte ühtegi tõendit, mis kinnitaks selliste terviserikete olemasolu, mis takistab tal töötamist. Kostja väidetel ei ole ta ametlikult tööl käinud. Töötuna ta ennast registreerinud ei ole. Põhjust nimetada ei oska. Kohus leiab, et ei esine asjaolusid
lg 2 mõttes, miks annaks aluse vähendada elatist alla
lg-s 1 sätestatud määra.
lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja väited, et ta ei maksa elatist seetõttu, et ta ei saa olla koos lapsega, ei anna samuti alust elatise väljamõistmiseks alla seaduses sätestatud alammäära. Kohus selgitas kostjale, et kui ta soovib kindlaks määrata lapsega suhtlemise korda, siis tuleb tal selleks pöörduda kohtusse vastava avaldusega. Kohus leiab, et kostja poolt esile toodud asjaolud ei anna alust elatise vähendamiseks. Hageja on tõendanud lapse vajadused, kostja neile vastu vaielnud ei ole peale eluasemekulude, mille suhtes kohus on juba seisukoha võtnud.
järgi õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Hageja nõuab elatist tagasiulatuvalt alates 06.09.2010, so ajast, mil hageja vanemad enam koos ei ela. Kohus leiab, et ka selles osas tuleb hagi rahuldada. Kostja ei ole tõendanud, et ta on hageja ülalpidamisest perioodilisel ja piisavalt osa võtnud peale 06.09.
lg 2 järgi kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Osundatud sätte alusel mõistab kohus elatise välja muutuva suurusena nii, et kostja poolt makstav elatis ei ole maksmise ajal väiksem kui ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1, 2 ja 4 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena 4 menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi täies ulatuses. Seega jäävad kõikmenetluskulud kostja kanda Vastavalt TsMS §-le 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on sätestatud TsMS § 144. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.