KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht 17.mai 2010 a, Narva kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue 2-09-63601 Menetlusosali

) § 60 lg 1, 61, lg 1 ja lg 2 ja § 70 lg

1. II Kostja vastus
2. Kostja esitas kohtule 29.12.2009 a ja 25.02.2010 a kirjaliku vastuse (t 23, 48-49). Kostja hagi ei tunnista. Kostja selgitab vastuses, et nad elavad hagejaga ühes korteris ja kostja täidab oma vanema kohustusi täies ulatuses.Kostjal ja hagejal on väga halvad suhted. Kostja heidab hagejale ette et viimane kuritarvitab vanemaõigusi, hellitab materiaalselt lapsi, kostja suhtes kasutab jõudu. Hageja ei luba jõudu kasutades lastel suhelda nende vanaemaga, kostja kohta levitab vääraid kuulujutte, mis ei vasta tegelikkusele. Kostja on sunnitud esitama kohtule tõendid, et ta tegeleb lastega ja hageja omakorda kuritarvitab vanemaõigusi. III Kohtuistung 26.01.2010 a, 27.04.2010 a
3. Kohtuistungil jäi hageja oma hagiavalduses esitatud asjaolude ja nõude juurde. Hageja kinnitas kohtule varem esitatut, palus hagi rahuldada ja kostjalt välja mõista elatis hageja kasuks kahe alaealise lapse ülalpidamiseks. Kostja jäi kohtuistungil oma kirjaliku seisukoha juurde palus hagi jätta rahuldamata. VI Kohtu põhjendused
4. Kohus, tutvunud toimikus olevate materjalidega, kuulanud poolte selgitusi ja tunnistaja ütluseid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Perekonnaseaduse § 49 sätestab, et vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Perekonnaseadus § 50 lg 1 sätestab, et vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Perekonnaseaduse (

) § 61 lg 1 kohaselt mõistab kohus vanema nõudel teiselt vanemalt lapse ülalpidamiseks elatise välja, kui see vanem ei täida ülalpidamiskohustust. Hageja on seisukohal, et kostja ei täida kummagi alaealise lapse ülalpidamiskohustust. Kostja on seisukohal, et ta täidab nõuetekohaselt laste ülalpidamiskohutust.

§ 70

lg 1 kui isik ei täida ülapidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Hageja nõuab elatise väljamõistmist kostjalt hageja kasuks mõlema alaealise lapse ülalpidamiseks hagi esitamisest s.o. 30.11.2009 a. Nii

§ 61

lg 1 kui ka

§ 70

lg 1 järgi on elatise nõude rahuldamise eelduseks kohustatud isiku (kostja) ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine st. on rikutud lapse ülalpidamiskohustust. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele vabatahtlikult ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda kohustatud vanemalt

§ 61lg 1 2 alusel lapsele elatise väljamõistmist.

Seega tuleb kostjal tõendada, et ta on täitnud nõuetekohaselt laste ülalpidamiskohustust, teinud seda regulaarselt ning piisavalt, vanemate varalist seisukorda ja laste vajadusi. Kostjalt nõutakse mõlema alaealise lapse ülalpidamiseks elatise alammäära s summa 2 175 krooni ühe lapse kohta kuus (

§ 61

lg 4).

§ 61

lg 2 elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Kohus tuvastas ja poolte vahel vaidlus puudub järgmiste asjaolude osas: 1.hageja ja kostja elavad koos lastega samal (samas korteris) elamispinnal Narva-Jõesuus, 2.vaidlus puudub laste ülalpidamise suuruse osas s. o. mõlema lapse puhul eraldi summas 2 175 krooni,

1. mõlemad vanemad on töövõimelised, omavad töökohta ja püsivaid sissetulekuid,
2. hageja igakuuline sissetulek on kuni 6 000 krooni ja lisaks juhuslikud sissetulekud ca 2 000 krooni kokku umbes ca 8 000 krooni, kostja sissetulekud on igakuuliselt ca 2 500- 3 000 krooni kuus. TsMS § 230 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja on esitanud kohtule tõendid (t 50-56) selle kohta, et ta täidab nõuetekohaselt mõlema lapse ülalpidamiskohustust. Kohus analüüsis ka esitatud kviitungite sisu ja leidis, et kostjapoolt on tihti ostetud lastele sobilike kaubaartikleid just kahe kaupa. Arvestades laste väikest vanuse vahet, laste sugu ja üldteada laste soove saada just samasugune toode nagu teine laps saab, teeb kohus järelduse, et need ostud on enamuses tehtud laste ülapidamisega seoses. Kuna elus tekib alati vajadus paralleelselt osta samast kauplusest ka vanematele endile (täiskasvanutele) muud kaupa, mis pole mõeldud lastele (nt. alkohol, ehted jne) siis kajastub praktilistel põhjustel ka muu kaup samadel kviitungitel, mis ei muuda tõendi (kviitungite) sisu ega tähendust ega tõendus jõudu nõrgemaks. Hageja pole esitanud kohtule ühtegi tõendit väite kohta, mis kinnitaks, et kostja ei toimeta igapäevaseid kauplustes tehtud oste (toiduained, laste mänguasjad, laste riided, koolitarbed jne) ühisesse majapidamisse samasse korterisse eesmärgiga anda lastele ülalpidamist vaid viib need mujale tarbimiseks. Tunnistaja ütlustega on tõendatud (t 146), et hageja, laste isa, täidab laste ülalpidamiskohustust (mille üle vaidlus puudub), hageja teeb tihti koos lastega sisseoste kindlas poes Narva-Jõesuu linnas, kuid tunnistaja ütlused ei tõenda, et kostja ei täida omapoolset laste ülalpidamiskohustust. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et laste ema (kostja) elab koos laste ja hagejaga samas korteris ja viibis lapse sünnipäeval koos lastega kodus, kuid puhkas väsimust teises toas. Ühegi tunnistaja poolt antud ütlusega pole tuvastatud, et kostja ei täidaks laste ülalpidamiskohustust. Kohus leiab, et asjaolu, et laste ema (kostja) puhkab lapse sünnipäeva päeval kodus, kui sünnipäeva laud on kaetud ja laste isa viibib kodus ja tegeleb lastega, ei saa kuidagi emale ette heita ega samastada ülalpidamiskohustuse täitmata jätmisena. Kohus leiab, et olukorras kus ühe vanema sissetulek (kostjal) on ca 3 (kolm) korda väiksem kui teisel vanemal (hagejal), saabki kostja teha rahalise panusena laste ülalpidamisse väiksemas osas. Laste ülalpidamiseks antav rahaline panus ei peagi alati olema mõlema vanema puhul võrdne, pigem oleneb see vanemate varalistest võimalustest (Riigikohtu lahend 09.03.2005 a nr 3-2-1-7-05 p 19). Kostja on kohtuistungil selgitanud, et hageja hellitab lapsi ning ostab neile rohkem asju kui kostja, kuid see tuleneb sellest, et hagejal kordades on paremad rahalised võimalused (t 41-46, t 47 (168 kviitungit), t 89 (160 kviitungit), t 102-135). Hageja ise on kohtumenetluse käigus ka 3 nõustunud, et ta hoolitseb laste eest väga hästi, hellitab neid. Kostja selgitas kohtuistungil, et ta teeb kodus igapäevaseid majapidamistöid, mida kohus loeb samuti kostjapoolseks panuseks ja vajalikuks laste ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Sama kinnitab ka Lasteaia Karikakar tõend (t 65), et kostja osaleb aktiivselt laste igapäevastes tegemistes. Hageja ei ole millegagi tõendanud, et kostja ei tee kodus igapäevasid majapidamistöid (toiduvalmistamine, pesupesemine, koristamine jne) ega hoolitse laste eest. Kohus tuvastas, et kostja ei viibi vahel kodus mitu päeva, kuid see on tingitud hageja enda kostja tegevust takistavast käitumisest (jätab võtme korteriuksele ette sissepoole) (t 147). Kohus leiab, et vaidlused korteriomandi, korteri kulude kohta, olmetülid, lastevanemate omavaheline läbisaamine jäävad väljas poole käesoleva (elatise) vaidluse piire ja on lahendatavad muu tsiviilvaidluse raames. Hageja poolt esitatud töövõimetusleht (t 86-87) ei tõenda, et kostja ei hoolitse laste eest – et kostja ei täida ülalpidamiskohustust. Tavapärane on, et töövõimetusleht väljastatakse ühele vanemale, kes laste tervenemiseni laste eest hoolitseb, neid ravib. Tavapärane on, et töövõimetusleht väljastatakse ühele lapsevanemale korraga. Tunnistaja ütlustega ja hageja enda selgitustega on tuvastatud, et hageja töö sisu võimaldab hagejal täita töökohustusi kodus (t 146). Kostja töötab kosmeetikuna ja teeb seda tööd väljaspool hageja ja kostja ühist kodu renditud ruumides Narva-Jõesuu linnas. Seega on põhjendatud ja mõistlik, et laste haigestumise korral häirib perekonna igapäeva elu vähem, kui hageja, laste isa, viibib laste eest hoolitsemise ja ravi korral töövõimetuslehel. Samuti on tavapärane, et üks vanematest muretseb vajalikud ravimid laste raviks, mida tõendab ka Eesti Haigekassa poolt hagejale väljastatud vastus soodusravimise ostmise kohta (t 88). Kohus märgib, et need korrad kui hageja keeldub kostjat nende ühisesse korterisse lubamast ning takistab seda poolte ühises korteris seespidise võtme jätmisega lukuauku, mistõttu kostja ei pääse oma korterisse ega saa seetõttu täita vajalikul määral ülalpidamiskohustust ei ole kostja enda vaba valik. Hageja ise loob oma käitumisega loob sellise olukorra, sisuliselt takistab kostjal oma ülalpidamiskohustuse täitmist ja hageja rikub sellise käitumisega

§ 49ja 50 lg 1 nimetatud põhimõtet.

Kohus pöördus kohaliku omavalitsuse poole arvamuse saamiseks poolte koduse olukorra kohta. Narva-Jõesuu Linnavalitsuse arvamusest (t 138) nähtub, et hageja ja kostja omavahelised suhted on halvad, pooled süüdistavad vastastikku teineteist. Pooled tunnistasid ka kohtus, et poolte suhted on väga halvad ning hageja tunnistas kohtuistungil, et elatise hagi esitamise üheks põhjuseks on ka poolte halvad suhted. Kohus veendus ka ise kohtuistungil, et lapsed on hästi toidetud, riietatud, terved, hoolitsetud –ülalpeetud ning kogu probleem taandub poolte suhetele. Viru Maakohtus on samaaegselt menetluses samade poolte vahel veel teisi kohtuasju, mis veelkord kinnitab poolte halba läbisaamist ja suhtlemise probleeme. Kohus jätab tähelepanuta järgmised kohtule esitatud tõendid: SA Narva tõendid (t 6-9) kuna ei oma seotust ülalpidamise vaidlusega, väljavõte Ametlikud Teadaanded (t 57), maksuvõlgade raport (t 58), väljavõte deklaratsioonist (t 59), KOV tõend (t 63-64), artikkel (t 66-72) - kui asjasse puutumatud tõendid, DVD plaat (t 85) - tõend saadud seadust rikkudes (KarS § 137) ilma kostja nõusolekuta tehtud salvestused. Kohus on menetluse käigus lahendanud kõik poolte esitatud taotlused. Pooled vastuväiteid kohtu tegevusele esitanud ei ole. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et kostja on tõendanud oma alaealiste ülalpidamisekohustuse täitmist, mistõttu tuleb hagi elatise nõudes jätta rahuldamata. laste 4 V Menetluskulud

1. TsMS § 162 lg 1 sätestab – hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja poolt esitatud hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad kõik poolte menetluskulud hageja kanda. Fred Fisker Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 14.03.2011.a kohtuotsusega, kusjuures ringkonnakohus otsustas: RESOLUTSIOON
2. Tühistada Viru Maakohtu
3. Mai 2010 otsus ja teha uus otsus, millega: 1.
4. hagi rahuldada osaliselt. 1.
5. Mõista A Z välja elatis A A (sünd XXX) kasuks summas 63,91 (kuuskümmend kolm eurot ja 91 senti) igas kuus alates 30.11.2009 kuni A A täisealiseks saamiseni. Elatis tasuda J A poolt märgitud arvele. 1.
6. Mõista A Z välja elatis A A (sünd XXX) kasuks summas 63,91 (kuuskümmend kolm eurot ja 91 senti) igas kuus alates 30.11.2009 kuni A A täisealiseks saamiseni. Elatis tasuda J A poolt märgitud arvele. 1.
7. Muus osas jätta hagi rahuldamata.
8. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Kohtuotsus jõustus 14.04.2011.a. 5