← Eesti

2-10-26611/16

2-10-26611 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-10-26611 Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar 2011, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi A S hagi J S vastu elatise vähendamise nõudes Hagi hind 345,12 € (5400 krooni) Kohtuistungi toimumise aeg
  2. jaanuar 2011 Menetlusosalised ja esindajad Hageja: A S (IK XXX) Kostja: J S (IK XXX) RESOLUTSIOON
  3. Hagi rahuldada osaliselt.
  4. Vähendada Viru Maakohtu
  5. oktoobri 2009 kohtuotsusega A S alaealise lapse A S (IK XXX) ülalpidamiseks välja mõistetud elatist. J S kasuks
  6. Välja mõista A S J S kasuks alaealise lapse A S ülalpidamiseks igakuine elatusraha 79 (seitsekümmend üheksa) eurot ja 89 senti (1250 krooni) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni lapse täisealiseks saamiseni XXX.
  7. Jätta kogu menetluskuludest 59% A S kanda ja 41% J S kanda. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. EDASIKAEBAMISE KORD Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 1 sätestatud lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks. Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud 1

(7)2-10-26611 menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit, on pooltel õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse tervikteksti apellandile kättetoimetamises, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgi. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD Hagiavalduse kohaselt mõisteti Viru Maakohtu
  1. oktoobri 2009 kohtuotsusega hagejalt kostja kasuks välja elatis poolte ühise alaealise lapse A ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 1500 krooni kuus. Pooled sõlmisid ja kohus kinnitas 2010 aastal kompromissi, millega määrati kindlaks hageja ja tütre kohtumiste kord. Alates kompromissi sõlmimise kohtuistungi päevast
  2. jaanuarist 2010 hageja täidab kompromissi ja viibib tütrega koos peaaegu 1/3 kalendrikuust. Peale selle viib hageja tütre kaks korda nädalas tantsuringi ja toob tagasi kostja juurde. Tütar on isaga kahel korral kuus alates reede kella 13.00-st kuni pühapäeva kella 18.00-ni. Samuti kahel korral kuus toob hageja lapse lasteaiast koju ja viib järgmisel päeval lasteaeda. Ajal, mil laps on hagejaga, on laps hageja ülalpidamisel, s.o laps sööb tervislikult, lapsele ostetakse riideid, jalatseid, koos isaga käiakse tsirkuses, teatris, sõidetakse jugadele ning hageja täidab lapse ülalpidamiskohustust kohusetundega. Hageja väitel on ta töövõimetuspensionär 70% ulatuses. Hageja saab töövõimetuspensioni summas 2682 krooni. Hagejal on kulutused seoses ravimite ostmisega. Hageja arvestab oma osa lapse ülalpidamisel ning palub lugeda hageja märgitud asjaolud mõjuvaks põhjuseks ning vähendada kostja kasuks Viru Maakohtu
  3. oktoobri 2009 kohtuotsusega välja mõistetud elatist kuni 900 kroonini kuus. Hageja esitas kohtule dokumentaalsed tõendid: Viru Maakohtu
  4. oktoobri 2009 kohtuotsus (t.l.3-8); Viru Maakohtu
  5. jaanuari 2010 kohtumäärus (t.l.-9-11); püsiva töövõimetuse tuvastamise otsus nr 593177 (t.l.-12-13); pensioniameti tõend (t.l.-14); tõend nr 2111 (t.l.-15); SA Narva Haigla tõend (t.l.-16); 2009 aasta tuludeklaratsioon (t.l.-17-29);
  6. aprilli 2010 sularahaarve (t.l.30); arve-müügitšekk nr 99 (t.l.-31); MTÜ Hea Kõne tõend nr 14 (t.l.-32); SA Narva Haigla tõend nr 60 (t.l.-65); äriregistri väljatrükk (t.l.-66); konto väljavõte (t.l.-67); MTÜ Hea Kõne tõend nr 17 (t.l.-68, 71, 72); tõend
  7. detsembrist 2010 (t.l.-93); leping nr 30 (t.l.-94); ostuarved (t.l.-95-98); tõend
  8. jaanuarist 2011 (t.l.-114); konto väljavõte (t.l.-115). Kostja ei nõustu elatise vähendamisega. Kostja vastuväidete kohaselt kostja nõustub, et Viru Maakohtu
  9. oktoobri 2009 kohtuotsusega mõistis kohus hagejalt kostja kasuks alaealise lapse 2
(7)2-10-26611 Anastasia ülalpidamiseks elatusraha miinimumist väiksema summa 1500 krooni seoses hageja tervisliku seisundi ja majandusliku heaoluga. Kostja nõustub, et vastavalt kohtu
  1. jaanuari 2010 otsustusele on hagejal õigus suhelda tütrega iga kuu esimesel ja kolmandal nädalal, mil hageja võtab lapse lasteaiast ja viib lapse kostja elukohta hiljemalt pühapäeval kell 18.
  2. Iga kuu teise ja neljanda nädala teisipäeval võtab hageja lapse lasteaiast ja viib kolmapäeva hommikul lasteaeda, neljapäeval võtab lapse lasteaiast ja reede hommikul viib lapse lasteaeda. Kostja leiab, et laps ei ole hageja juures 1/3 kalendrikuust, kuna laps ei ole terved päevad hageja juures. Laps on hageja juures teisipäeviti ja neljapäeviti kella 16.00-st või 17.00-st kuni magamamineku ajani (21.00) ja tund hommikul enne lasteaeda minekut. Hommikusöök on lapsel lasteaias. Kostja väitel on kulutused lapsele ühes kuus 2700 kuni 3500 krooni kuus. Kostja on lapsepuhkusel. Kostja väitel töötab hageja taksofirmas ja saab invaliidsuspensioni ning seega on hageja võimeline maksma lapsele elatist esialgses suuruses. Kostja esitas kohtule dokumentaalsed tõendid: arve nr 916225 (t.l.-79); leping
  3. juulist 2010 (t.l.-80, tõlge t.l.-87); maksekviitungid (t.l.-81); arved (t.l.-82-85); teade (t.l.-88). Kohtuistungil väitis hageja, et maksab kostjale tütre ülalpidamiseks 1500 krooni kuus – kostja võtab väite omaks. Hageja väitel saab ta töövõimetuspensioni 2682 krooni kuus – kostja võtab väite omaks. Hageja väitel on ta sissetulek alla elatusmiinimumi – kostja vaidleb vastu. Kostja väitel saab hageja lisaks pensionile mitteametlikku tulu 3000 kuni 4000 krooni kuus Ida Taksost palgana. Hageja kostja vastuväitega ei nõustu. Hageja jääb selle juurde, et tema sissetulek on töövõimetuspension 2682 krooni ja palk 256 krooni kuus, kokku 2938 krooni kuus. Hageja väitel on tal töövõimetus 70%; kulud ravimitele 700 krooni kuus. Kostja esitas vastuväite, et hagejal töövõimetus ei vasta hageja poolt nimetatud 70%-le. Kostja selgitas, et meditsiiniõena aitas ta hagejal saada suuremat töövõimetuse protsenti kui see tegelikult on. Kostja sõnade kohaselt hageja perearst kinnitas kostjale, et perearstil oli kahju hagejast ning seetõttu vormistatigi selline töövõimetuse protsent. Hageja väitel viibib laps üheksa päeva kuus hageja juures ning seetõttu on tal kulu lapsele 500 kuni 600 krooni kuus. Kostja esitas vastuväite, et hageja on maksnud
  4. novembril 2010 toidu eest ning kui hagejal ei ole sissetulekuid, siis ei saaks ta maksta 1000 kroonist summat. Hageja esitas vastuväite, et nimetatud summa oli kulutatud lapse sünnipäevaks ja kingituse tegemiseks. Hageja maksis sellise summa oma säästudest, mida oli kogutud lapse sünnipäeva tähistamiseks. Hageja väitel maksis ta lapse logopeedi teenuse eest 3000 krooni. Hageja palub vähendada elatist 900 kroonini kuus. Kostja selgitab, et lapse ülalpidamiseks kulub 2700 kuni 3500 krooni kuus, kuna laps elab peamiselt temaga, lasteaia tasu moodustab juba 742 krooni. Kohus kontrollis avalikest registritest poolte varalist seisukorda ning lisas tsiviilasja materjalidele tõendid: kinnistusraamatu väljavõte (t.l.-70); autoregistri väljavõte (t.l.-89,90); kinnistusraamatu väljavõte (t.l.-91); 3
(7)2-10-26611 KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Hageja nõudeks on vähendada kohtuotsusega alaealise lapse ülalpidamiseks välja mõistetud elatist 1500 krooni kuni 900 kroonini kuus. Kostja hagi õigeks ei võta. Kohus tuvastas, et Viru Maakohtu
  1. oktoobri 2009 kohtuotsusega hagejalt kostja kasuks välja elatis poolte ühise alaealise lapse A ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 1500 krooni kuus (t.l.-38). Pooled sõlmisid ja kohus kinnitas 2010 aastal kompromissi, millega määrati kindlaks hageja ja tütre kohtumiste kord. Iga kuu esimesel ja kolmandal nädalal, mil hageja võtab lapse lasteaiast ja viib lapse kostja elukohta hiljemalt pühapäeval kell 18.
  2. Iga kuu teise ja neljanda nädala teisipäeval võtab hageja lapse lasteaiast ja viib kolmapäeva hommikul lasteaeda, neljapäeval võtab lapse lasteaiast ja reede hommikul viib lapse lasteaeda (t.l.-9-10). Hageja on töövõimetuspensionär ja pension on 2682 krooni kuus (t.l.-12,13,14,15,16,115). Nimetatud asjaolude üle vaidlus puudub. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1, igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast moodustab 139,01 eurot (2175 krooni). Hageja maksab kostjale Viru Maakohtu
  3. oktoobri 2009 kohtuotsuse alusel elatist 1500 krooni kuus, mis on alla seaduses sätestatud miinimumi. Hageja soovib elatist vähendada 900 kroonini kuus. Lähtuvalt PKS § 102 lg 1 ja lg 2, isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Elatise vähendamiseks peab kohus tuvastama, kas esinevad uued asjaolud võrreldes Viru Maakohtu
  4. oktoobri 2009 kohtuotsuse tegemise ajal esinenud asjaoludega ning millest tulenevalt oleks võimalik vähendada Viru Maakohtu
  5. oktoobri 2009 kohtuotsusega välja mõistetud elatist. Hageja väitel on elatise vähendamist võimaldavaks asjaoluks hageja töövõimetus 70%. Hageja sissetulek on seetõttu töövõimetuspension 2682 krooni, millele lisandub palk taksofirmast 256 krooni. Viru Maakohtu
  6. oktoobri 2009 kohtuotsusest selgub (t.l.-7), et hageja oli ka sel ajal töövõimetu 70% ulatuses ning tema töövõimetuspension oli 2190 krooni. Taksojuhina töötamise eest hageja kasumit 2008 aastal ei saanud. 4
(7)2-10-26611 Hageja esitas tõendid - tõend
  1. detsembrist 2010 (t.l.-93), leping nr 30 (t.l.-94), tõend
  2. jaanuarist 2011 (t.l.-114) ja äriregistri väljatrükk (t.l.-66), millest selgub, et hageja töötab lepingu alusel OÜ-s Ida Takso ning tema palk novembris ja detsembris 2010 oli ilma tulumaksuta 324 krooni. Kostja on esitanud vastuväite, et hageja teenib taksojuhina kuus 3000 kuni 4000 krooni. Kostja tõendeid oma vastuväite kinnitamiseks ei esitanud. Kohus loeb tõendatuks, et hageja sissetulek ühes kuus on töövõimetuspension 2682 krooni ja tulu taksojuhina töötamisest 324 krooni, kokku 3006 krooni. Hageja tõendi - 2009 aasta tuludeklaratsioon (t.l.-17-29) – osas leiab kohus, et tõend ei ole asjassepuutuv, kuna sisaldab andmeid aasta osas, mis ei puutu vaidluse esemesse, sest hagi on esitatud juunis
  3. Kostja vastuväide, et hageja töövõimetus ei vasta hageja poolt nimetatud suurusele 70%, ei ole tõendatud. Kuna vanem peab kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, järeldab kohus, et hageja poolt märgitud sissetulek ühes kuus on piisav, et maksta elatist 1500 krooni, sellisel juhul jääb hagejale 1506 krooni. Lisaks märgib kohus, et hageja pangakonto väljavõttest (t.l.-115) on näha, et hagejale makstakse Narva linna sotsiaalabiameti poolt toetust, mis novembris 2010 oli 2081 krooni ja detsembris 2010 moodustas see 1216 krooni. Kohus loeb nimetatud summad hageja tuluks, mida tuleb arvestada elatise maksmisel. Kohus leiab, et hageja sissetulekud ei ole võrreldes Viru Maakohtu
  4. oktoobri 2009 kohtuotsuse tegemise ajale vähenenud. Kostja vastuväite kohaselt moodustavad lapse ülalpidamiseks kulud 2700 kuni 3500 krooni kuus, millest lasteaia tasu moodustab 742 krooni (t.l.-79,82-85,88). Vastavalt Viru Maakohtu
  5. oktoobri 2009 kohtuotsuses märgitud hagiavalduse asjaoludele moodustasid kulud lapsele 4300 krooni, käesolevas asjas teatab kostja, et kulud lapsele moodustavad 2700 kuni 3500 krooni. Kostja oli Viru Maakohtu
  6. oktoobri 2009 kohtuotsuse tegemise ajal töötu, käesoleval ajal lapsehoolduspuhkusel. Kohus järeldab, et kulud lapsele on võrreldes Viru Maakohtu
  7. oktoobri 2009 kohtuotsuse tegemise ajale vähenenud vähemalt 800 krooni. Hageja väitel viibib laps üheksa päeva kuus hageja juures ning seetõttu on tal kulu lapsele 500 kuni 600 krooni kuus. Kostja hageja väitele vastuväiteid ei esitanud. Kohus loeb, et hageja väide on tõendatud hageja tõenditega - ostuarved (t.l.-95-98) ja arvemüügitšekk nr 99 (t.l.-31). Tõenditest selgub, et hageja on ostnud lapsele riideid, jalanõud, sünnipäevatarbed, jalgratta, ravimid ja külastanud meelelahutus-üritust. Hageja väitel kulub tal 700 krooni kuus ravimitele seoses invaliidsusega. Kostja selles osas vastuväiteid ei esitanud. 5
(7)2-10-26611 Hageja tõendist –
  1. aprilli 2010 sularahaarve – selgub, et hageja on ostnud ravimeid 460 krooni eest. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kulu ravimitele oleks igakuine. Kohus leiab, et hageja väide ei ole tõendatud. Hageja väitel maksis ta lapse logopeedi teenuse eest 3000 krooni. Kostja esitas kohtule tõendi - leping
  2. juulist 2010 (t.l.-80, tõlge t.l.-87), millest selgub, et pooled on logopeedi teenuse eest tasumises eraldi kokku leppinud. Tasu logopeedi teenuse eest summas 3000 krooni on tasaarvestatud võlgnevusega auto eest. Kohus leiab, et logopeedi eest tasumine ei anna alust elatise vähendamiseks, kuna selle kulutuse on pooled tasaarvestanud juulis
  3. Hageja tõenditest - MTÜ Hea Kõne tõend nr 14 (t.l.-32), MTÜ Hea Kõne tõend nr 17 (t.l.-68, 71, 72) – selgub, et logopeedi teenuse tasu on 3000 krooni. Kohus selgitas välja, et võrreldes Viru Maakohtu
  4. oktoobri 2009 kohtuotsuse tegemise ajale on muutunud järgmised asjaolud: hagejal täiendav sissetulek palga näol summas 324 krooni taksojuhina töötamisest ning seetõttu saab hageja maksta elatist välja mõistetud suuruses 1500 krooni; lapse vajadused vähenenud 800 krooni ja laps viibib üheksa päeva kuus isa juures ning sellega seotud kulu lapsele on 600 krooni. Lapse vajaduste vähenemist kohus ei arvesta, kuna seaduses sätestatud minimaalne elatise määr jääb kõrgemaks kui kostja on märkinud lapse vajadusteks. Kohus võtab elatise vähendamisel arvesse asjaolu, et laps elab üheksa päeva kuus hageja juures ning seetõttu on hagejal lisakulutused lapsele 600 krooni kuus. Antud asjaolu ei esinenud Viru Maakohtu
  5. oktoobri 2009 kohtuotsuse tegemise ajal, kuna lapsega suhtlemise kord määrati kindlaks
  6. jaanuaril
  7. Kohus järeldab, et hagejalt välja mõistetud elatist tuleb vähendada 600 krooni võrra, millest tuleb maha arvata töötasu taksojuhina töötamisest ehk 600 – 324 = 276 krooni võrra. Seega moodustab hagejalt välja mõistetav elatis 1224 krooni kuus. Kohus arvestab ka hageja tulu sotsiaaltoetuse arvelt ning leiab, et väljamõistetavaks elatiseks tuleb lugeda 1250 krooni. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ja Viru Maakohtu
  8. oktoobri 2009 kohtuotsusega hagejalt kostja kasuks alaealise lapse A S ülalpidamiseks välja mõistetud elatist tuleb vähendada. hagejalt tuleb välja mõista kostja kasuks alaealise lapse A S ülalpidamiseks igakuine elatusraha 79,89 eurot (1250 krooni) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni lapse täisealiseks saamiseni XXX Hagihind Hagi on esitatud elatise vähendamise nõudes. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 129 lg 2 kohaselt, seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. 6
(7)2-10-26611 Hageja soovib vähendada elatist 600 krooni (38,35 eurot) võrra. Hagihind on seega 9 x 600 krooni (38,35 eurot) = 5400 krooni (345,12 eurot). Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Lähtuvalt TsMS § 163 lg 1, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi 41% ulatuses. Kohus jätab menetluskuludest 59% hageja kanda ja 41% kostja kanda. Aarne Lõhmus Kohtunik 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.