KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Maie Seppo 02.03.2011.a., Kentmanni tn 13, Tallinn esindajad 2-10-3734 OG hagi PG vastu elatise suurendamise nõudes Hageja: OG(isikukood XXX, elukoht: XXX) Kostja: PG(isikukood XXX, elukoht: XXX) Kohtuistungi toimumise 13.01.2011 aeg Kohtuistungil osalejad Resolutsioon Edasikaebamise kord Hageja OG Kostja PG 1.Välja mõista PG elatis poja D ülalpidamiseks 139,01 eurot OG kasuks alates 25.01.2010 kuni 30.06.
- 2,Välja mõista PG tütar EG ülalpidamiseks elatis 139,01 eurot alates 25.01.2010 kuni 30.06.2010 OGi kasuks. 3.Välja mõista PG elatis 139,01 eurot EG(ik XXX) ülalpidamiseks alates 01.07.2011 kuni E täisealiseks saamiseni EG kasuks. 4.Välja mõista PG D G (ik XXX) ülalpidamiseks elatis 139,01 eurot alates 01.07.2011 kuni D täisealiseks saamiseni D G kasuks. 5.Kohtukulud jätta poolte endi kanda. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue 03.veebruari 2000.a. Tallinna Linnakohtu otsuse alusel on PG välja mõistetud igakuiselt elatusraha pojale D G summas 750 krooni ja tütrele E G summas 750 krooni kuni laste täisealiseks saamiseni OGi kasuks. Kostja maksab regulaarselt mõlemale lapsele elatusraha summas 1500 krooni kuus kuid muul viisil ei aita lapsi kasvatada. Mitu aastat ei võta lapsi enda juurde, tema perekonnas on sündinud uus laps. Kostja ei osta lastele ei riideid ega kingitusi ning ei osale kuidagi nende elus. Käesoleval ajal väljamõistetud elatusraha suurus on väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära .Mõlemad lapsed käivad koolis, seega neile on pidevalt vaja osta koolitarbeid. Tütar E tegeleb peotantsuga ja sõidab esinema üle Eesti. Poeg tegeleb jalgpalliga, kuid raha puudumise tõttu on sunnitud katkestama või üldse lõpetama treenimise. Hageja palk on 4350,00 krooni kuus, millega on kahjuks võimatu kindlustada laste vajadusi. Varem aitasid hagejat tema vanemad, praegu neil sellist võimalust ei ole. Hageja palub D ülalpidamiseks mõista välja 2500 krooni kuus ja E ülalpidamiseks 4500 krooni kuus. Hagiavalduse täpsustuses märgib hageja, et mõlemale lapsele sarnaselt arvestatavad kindlad kulud ühele lapsele moodustavad : kodukulud 1358 krooni, toit 2250 krooni, riided, jalanõud 945 krooni, transport 105 krooni, sidekulud 483 krooni, hügieen 158 krooni, vabaaja kulud 1000 krooni, koolitarbed 146 krooni. Kokku 6 445 krooni kuus ühele lapsele. Lisaks on mõlemal lapsel erinevad vajadused seoses huvialaga ja tütar E edukas tantsuõppimine maksab keskmiselt 6825 krooni ja poeg D hokitreeningud 600 krooni kuus. Mõlema lapse kindlad kulud kuus on kokku 20 319 krooni, E kulud 13 272 krooni kuus ja D kulud 7047 krooni. Peale selle püüab hageja igal aastal sõita koos lastega soojale maale, kulud reisimiseks ühele lapsele on 4000-5000 krooni. Kostja vastuväited Kostja märgib oma kirjalikus vastuses hagiavaldusele, et ei vasta tõele hageja poolt hagiavalduses kirjutatu selle kohta, et peale 1500 krooni maksmist ei aita tema lapsi kasvatada ja ei osale nende elus. Lisaks elatise summadele on kostja tihti ostnud riideid, jalanõusid, mänguasju, sporditarbeid jne. Lisaks on lapsed viibinud kostja perekonna ja kostja ema juures, mistõttu on ostetud ka toitu. Kostja töötab Põhja Prefektuuri Ida politseijaoskonnas ja tema neto põhipalk moodustab 13 000 krooni. Muud sissetulekud kostjal puuduvad. Kostjal on veel üks laps, kellele kostja maksab elatisraha summas 3000 krooni. Kostja üürib korterit ja maksab üüri 5000 krooni., kostjal on õppelaenu tagastamise kohustus. Kostja on võimeline maksma elatisraha minimaalses suuruses, s.o. 2 175 krooni kummalegi lapsele. Kohtuotsuse õiguslik põhjendus Vastavalt 01.07.2010.a. jõustunud perekonnaseaduse § 210 lõikes 2 sisalduvale rakendussättele kohaldatakse asjaolule ja toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. PKS § 61 lg 2 kohaselt lähtuti lapsele elatise suuruse kindlaksmääramisel enne 01.07.2010 lapse vajadustest ja kummagi vanema varalisest seisundist. Samasisuline regulatsiooni sätestavad alates 01.07.2010 kehtivas PKS –s §-d 96-
- Enne 01.07.2010.a. kehtima hakanud PKS § 61 lg 3 alusel võis kohus huvitatud isiku nõudel vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel elatise suurust muuta. Uus PKS elatise suurendamist ette ei näe. Laste vajaduste muutumisel või vanema varalise seisundi muutumisel vaatab kohus hagiavalduse läbi ja määrab elatise uues suuruses. Tallinna Linnakohtu 03.veebruari 2000.a. kohtuotsusega tsiviilasjas 2/4/30-4166/99 on kostjalt välja mõistetud hageja kasuks poolte ühiste laste ülalpidamiseks kummalegi 750,- krooni kuus. Hageja soovib suurendada E elatist 3750 krooni võrra ja D elatist 1750 krooni võrra. Elatise suurendamisel toob nõuab hageja aluseks, et elatis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud miinimumpalgast, laste vajaduste suurenemisest ja et kostja ei võta enam lapsi enda juurde. Perekonnaseaduse § 61 lõike 4 (uue seaduse § 101 lg1) kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis on käesoleval ajal 278,02 eurot (4350,- krooni). Seega ei või elatis ühele lapsele olla väiksem kui 139,01 eurot (2175 krooni) kuus. Tallinna Linnakohtu poolt 03.02.2000.a. kohtuotsuse tegemise ajal oli kostja töötasu 4055,krooni, käesoleval ajal on kostja töötasu 13 000,- krooni, s.t. üle kolme korra suurem. Kuna elatise väljamõistmisest on möödas 11 aastat, kostja töötasu on suurenenud rohkem kui kolm korda ja lapsed on nüüd 11 aastat vanemad, seega nende vajadused on suurenenud, on kohtul alus elatis välja mõista suuremas ulatuses. Hageja on tõendanud laste vajadusi kulude arvestamistabeliga (toimiku lk 21-24). Laste kulusid tõendavaid dokumente esitatud ei ole. Hageja on esitanud küll EG diplomi LA-tantsudes, mis tõendab, et E tegeleb peotantsuga, kuid ei tõenda kulutuste suurust. Kuna laste kulud on tõendamata, mõistab kohus elatise välja miinimummääras. 2 Elatise miinimummääras väljamõistmisel eeldatakse, et sellises summas elatis võimaldab üksnes lapse kõige hädapärasemate vajaduste rahuldamist ja seetõttu ei pea kohus laste vajadusi eraldi tuvastama. Kindlasti ei ole kostjalt väljamõistetava elatisega kaetud E peotantsule tehtavad kulutused. Pooled peaks läbirääkimistel otsima võimalusi E kalli hobi kulude kandmiseks. .Ülalpidamisekohustuse ülesanne laste eest hoolitsemisel tähendab ühtlasi ka seda, et ülalpidajal lasub kohustus vajadusel teha muudatusi oma harjumuspärases elukorralduses, et tulla toime elatise maksmise kohustusega.. Pidades silmas kehtiva PKS § 210 lg-te 1 ja 2 sisu, tuleb elatis mõista välja enne 01.07.2010.a. kehtinud PKS § 70 lg-st 1 juhindudes alates elatise hagi esitamisest. Kuni
- 2010 tuleb elatis välja mõista OGi kasuks ning alates 01.07.2010 D G ja EG kasuks. Kehtiva perekonnaseaduse kohaselt saab elatisenõude esitada laps ise, kes elatise vaidluses saab tegutseda oma seadusliku esindaja (vanema) kaudu. Kuna elatishagi on esitatud vana seaduse ajal, otsus kuulutatakse välja uue seaduse kehtivuse ajal, siis alates 01.07.2011 lugeda E G ja D G käesolevas tsiviilasjas hagejateks. Maie Seppo kohtunik 3