← Eesti

2-10-4288/8

Obsah (8)§ 415§ 145§ 150§ 65§ 153§ 186§ 113§ 101

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-10-4288 Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi 20.detsembrl 2010

§ 415

lg 1 välistab tarbijast käendajalt seaduses sätestatud määrast kõrgema määraga viivise nõudmise. 3. Võlaõigusseaduse (

) § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.

§ 145

lg 1 kohaselt vastutavad põhivõlgnik ja käendaja kohustuse rikkumise korral võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse täitmise eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest (

§ 145

lg 2).

§ 150

sätestab, et kui sama kohustust käendab mitu isikut (kaaskäendajad), vastutavad nad võlausaldaja ees solidaarselt, isegi kui nad ei andnud käendust ühiselt.

§ 65

lg 1 järgi juhul, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Eeltoodust järelduvalt on ebaõige kostja seisukoht, et kuna hageja on teinud oma valiku ja nõudnud kogu võlgnevuse tasumist KL, ei ole tal õigus nõuda sama võlgnevuse tasumist kostjalt. Hageja on tõendanud, et teise käendaja KL vastu algatatud täitemenetluses on toimunud tasumine ca 519 000 krooni ulatuses.

§ 153

lg 1 kohaselt käendus lõpeb 1) käendusega tagatud kohustuse lõppemisega; 2) kohustuse ülevõtmisega, kui käendaja ei andnud nõusolekut vastutada uue võlgniku eest; 3) tähtajalise käendus korral tähtaja möödumisega. Käesolevas asjas ei ole tegemist kohustuse ülevõtmisega ega tähtajalise käendusega, mistõttu käenduse lõppemiseks tulnuks kostjalt tõendada, et kohustus on lõppenud.

§ 186sätestatud kohustuse lõppemise aluseid ei ole kohus käesolevas asjas tuvastanud.

Seega on kostja käendus jätkuvalt kehtiv ning

§ 65

lg 1 alusel võib hageja nõuda kogu kohustuse täitmist samaaegselt ka igalt käendajalt eraldi. Kohustuse iga käendaja poolt täitmise ulatus omab tähtsust üksnes käendajate omavahelistes suhetes. Hageja võimalik alusetu rikastumine seoses sellega, et KL suhtes alustatud täitemenetluses nõutav summa ja hagi rahuldava kohtuotsusega väljamõistetav summa ületavad põhivõlgniku koguvõlgnevuse, ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Kostjal on täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 alusel võimalik esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, kui kohustus on KL vastu algatatud täitemenetluses täies ulatuses täidetud. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hageja nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 300 000 krooni. 3 4. Hageja taotleb kostjalt välja mõista viivised hagi esitamise seisuga summaliselt ja edasi protsendina põhivõlast 300 000 kroonist kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Laenusumma 06.08.2008 tagastamisest alates kuni hagi esitamiseni on hageja arvestuste järgi (300 000 kroonist 0,15 % päevas) muutunud sissenõutavaks viivised summas 242 550 krooni. Hageja arvestus on matemaatiliselt õige. Õige ei ole kostja seisukoht, et

§ 415

lg 1 keelab tarbijalt nõuda viivist lepingus kokkulepitud määras.

§ 415

lg 1 sätestab, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda

§ 113lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.

Nimetatud sättest ei tulene, et tarbijalt saab viivist nõuda üksnes

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras.

§ 415

lg 1 ei välista viivise nõudmist

§ 113

lg 1 kolmandas lauses sätestatud määras, so pooltevahelises lepingus kokkulepitud kõrgemas määras. Eeltoodu alusel on kostja vastuväide hageja viivisenõude suuruse osas ainetu ning kohus ei analüüsi põhjalikumalt, kas

§ 415

kohaldub tarbijaga sõlmitud käenduslepingu suhtes ning kas seoses käesoleva vaidlusega tuleb kostjat kui käendajat käsitleda tarbijana. 5.

§ 101

lg 1 p 6 järgi võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitanud võlgnikult viivist.

§ 113

lg 1 kolmanda lause kohaselt on viivisemääraks lepingus kokkulepitud intressimäär. Arvelduskrediidilepingus (tl 7), mis sisaldab ka kostjaga sõlmitud kokkulepet käenduse kohta, on lepinguosalised kokku leppinud viivisemääras 0,15 % päevas. Eeltoodu alusel on hageja viivisenõue põhjendatud. Kostja ei ole taotlenud viiviste vähendamist

§ 113lg 8 alusel. Eeltoodut arvesse võttes kohus rahuldab hageja viivisenõude ja mõistab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 367 kohaselt viivised summaliselt välja kohtuotsuse tegemise seisuga ja edasi protsendina põhivõlast. Otsuse tegemise seisuga on perioodi 27.01.2010 – 20.12.2010 eest sissenõutavaks muutunud täiendavalt viivised summas 147 150 krooni (300 000 krooni x 0,15 % x 327 päeva), kokku 06.08.2008 – 20.12.2010 perioodi eest viivised seega 389 700 krooni, mille kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja. 6. TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuse menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluses kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Hagejal on õigus esitada kohtule taotlus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks kohtuotsuse jõustumisest arvates 30 päeva jooksul. Heli Käpp Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.