TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-89 Otsuse kuupäev 21.03.2011 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Pavel Gladõš´i kaebus Tartu Vangla 22.11.201

) § 64 lg 2 kohaselt informeeritakse kinnipeetavat kohe distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse. Kinnipeetaval on õigus anda selgitusi. Õigusaktidest ei tulene nõuet koheselt peale intsidenti selgituste andmiseks. Vanemvalvuri H. Kaljuste ettekandest nähtub, et 03.11.2010.a teavitati kinnipeetavat distsipliinirikkumisest, 15.11.2010.a teavitati distsiplinaarmenetluse algatamisest seoses 03.11.2010.a toimunud intsidendiga ning distsiplinaarmenetluse käigus on vaide esitajale antud võimalus selgituste andmiseks. 12.01.2011.a saabus Tartu Halduskohtusse Pavel Gladõši kaebus Tartu Vangla 22.11.2010.a käskkirja nr 1-4/2661 tühistamiseks. Tartu Halduskohtu 02.02.2011.a kohtumäärusega võeti P. Gladõši kaebus menetlusse. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS Kaebuse kohaselt süüdistatakse kaebajat selles, et tema kambrist leiti keelatud asi, paberite kohaselt leiti see asi patareist. Kaebaja ei saa aru, miks valvur H. Kaljuste ei teinud talle ettepanekut seletuskirja kirjutamiseks, sest vastavalt

§ 64lg 2 oleks teda pidanud koheselt distsiplinaarmenetlusest informeerima.

Kohtuistungil selgitas kaebaja, et 03.11.2010.a koostatud ettekande kohaselt oli tema kambrist nr 1069 leitud mingi asi, mis on seotud meditsiiniga. Temale seda asja ei näidatud, seletust kirjutada ei võimaldatud. Teda teavitati rikkumisest 15.11.2010.a ja näidati fotot, mis oli tehtud. Siis anti võimalus seletuskirja kirjutamiseks. Seletuskirjas kirjutas kaebaja, et ei oska läbiotsimise kohta midagi öelda, kuna ta ei olnud sellel ajal kambris, ta oli jalutuskäigul. Kaebaja väidab, et leitud asi ei kuulu temale. Ta ei tea, kuhu see oli peidetud. 24.10.2010.a, 30.10.2010.a ja 31.10.2010.a olid ka läbiotsimised ning siis seda asja ei leitud. 21.09.2010.a – 19.10.2010.a oli kaebaja kambris koos kambrikaaslasega, 19.10.2010.a – 03.11.2010.a oli ta kambris üksinda. 24.10.2010.a toimunud läbiotsimise ajal leiti tema kambris keelatud esemeid. Siis võimaldati kaebajal seletus kirjutada, kuid ta loobus sellest, sest keelatud ese kuulus talle. Selle eest alustati distsiplinaarmenetlust, mida ta vaidlustanud ei ole. Võimalik, et vanglaametnik tegi vale ettekande, kaebajal seda asja ei olnud. Ta ei ole seda leitud asja ühtegi korda näinud ning ei ole seda tegu toime pannud, mille eest teda karistati. Kaebaja ei soovi, et veel üks liigne karistus oleks tema isiklikus toimikus. Kaebuse esitaja palub kohtul tühistada Tartu Vangla 22.11.2010.a käskkirja nr 1-4/

1. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Tartu Vangla on seisukohal, et Pavel Gladõši poolt esitatud kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Tartu Vangla jääb 07.01.2011.a vaideotsuses E5 580-1 märgitud seisukohtade juurde. P. Gladõsi distsipliinirikkumine on tõendatud vanglateenistuja H. Kaljuste ettekandega, aktiga leitud eseme äravõtmise kohta. 2 Kaebaja oli paigutatud ajavahemikul 13.08.2010.a –12.11.2010.a eeluuritavate eluhoone teise sektori kambrisse
2. Seega viibis kaebaja enne 03.11.2010.a kambris 1069 kaks kuud ja kakskümmend päeva. Ajavahemikul 19.10.2010.a –11.11.2010.a oli kaeba paigutatud kambrisse 1069 üksinda. Seega viibis vaide esitaja enne rikkumise toimepanemist kambris 1069 üksida 15 päeva. Rikkumise toimepanemise ajal oli kaebaja paigutatud kambrisse 1069 üksinda. Vanglateenistuja poolt tuvastatud asjaolud on fikseeritud kirjalikult koostatud ettekandes ning aktis leitud eseme äravõtmise kohta. Tartu Halduskohtu 21.02.2011.a toimunud kohtuistungil kohustati Tartu Vanglat selgitama välja asjaolud leitud eseme äravõtmise aktile lisatud foto osas, valvur H. Kaljuste pädevuse osas läbiotsimise toimingute teostamisel ning esitama kirjalikud tõendid läbiotsimise kohta tulenevalt justiitsministri 01.04.2003.a määruse nr 23 „Vangistuse ja eelvangistuse täideviimise üle järelevalve korraldamine“ (edaspidi Määrus) §-st
3. Vastustaja märgib, et eseme leidmise/äravõtmise aktile lisatud foto on tehtud eseme leidnud valvuri H. Kaljuste poolt 03.11.2010.a, seega samal päeval eseme leidmisega. Fotol on fikseeritud selle tegemise kuupäev, kuid kohtule edastatud koopial ei ole kuupäev selgelt nähtav. Ese on fotografeeritud vanglateenistuja kabinetis ning foto on pildiline abimaterjal akti sisu selgitamiseks.

§ 66

lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab

ja VSkE täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Määruse § 43 kohaselt on läbiotsimine isikute ning territooriumil asuvate ruumide kontrollimiseks suunatud tegevus, mille eesmärgiks on avastada keelatud esemeid ja aineid.

§ 68

lg 1 kohaselt on vanglateenistuse ametnikul õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist, tema isiklike asjade, elu- ja olmeruumide, samuti teiste ruumide ja territooriumi läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. VSkE § 71 sätestab nõuded leitud eseme kohta akti koostamisele. Nimetatud paragrahvi lõike 1 p 5 kohaselt tuleb märkida akti eseme või aine leidnud vanglateenistuja nimi ja allkiri ning leidmise kuupäev. Nimetatud õigusaktidest ei tulene keeldu läbiotsimise läbiviimiseks ühe ametniku poolt, samuti ei tulene ka kohustust teostada läbiotsimist grupiviisiliselt.

§ 68

lg 1 sätestatud üldnormist tulenevalt võib vanglateenistuse ametnik teostada läbiotsimist. Normi sõnastuses on kasutatud ainsust. Seega saab seaduses väljatoodud üldnormist teha järelduse, et läbiotsimine on lubatud ka ainult ühe vanglateenistuja poolt. Määrus sätestab täpsema regulatsiooni suuremate plaaniliste läbiotsimiste ning erakorraliste suuremate läbiotsimiste puhuks, mille läbiviimisesse on kaasatud rohkem isikuid või läbiotsimise ulatus on oluliselt suurem, mis nähtub ka Määruse § 46 lg 2 sisust. Määruse § 46 lg 2 p 3 kohaselt määratakse igale läbiotsijale hoone või ruum, mis tuleb läbi otsida. Seega nähtub ka Määruse § 46 lg 2 p 3 mõttest, et ühe ruumi läbiotsimise võib teha ülesandeks ainult ühele läbiotsijale. Seega sõltumata läbiotsimise teostamisest grupi poolt võib tekkida olukord, kus üks läbiotsija leiabki keelatud eseme ning tunnistajaid selle juures ei ole. Seega on Tartu Vangla seisukohal, et valvur H. Kaljustel oli pädevus teostada läbiotsimist üksinda. 03.11.2010.a kaebaja kambris toimunud läbiotsimine oli plaaniväline läbiotsimine. Määruse § 44 lg 4 kohaselt koostatakse plaanivälise läbiotsimise kohta tegevusplaan vajaduse korral. Vanglal puudus vajadus tegevusplaani koostamiseks ning õigusnorm lubab vanglal koostada tegevusplaani ainult vajaduse korral. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 19 lg 7 kohaselt vaatab halduskohus asja läbi kaebuses esitatud taotluse ulatuses. Kaebaja ei ole vaidemenetluse raames ega ka kohtule esitatud kaebuses vaidlustanud läbiotsimise toimingute õigusvastasust. Läbiotsimise toimingute vaidlustamise osas on ka kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. Seega ei ole kaebuse 3 esemeks läbiotsimise toimingute õiguspärasuse kontrollimine ning kohus ei saa anda kohtulahendis hinnangut vangla läbiotsimise toimingute õiguspärasusele. Isegi eeldusel, et vangla on rikkunud läbiotsimise toimingu käigus norme, ei muuda see keelatud eseme leidmise fakti olematuks ning ei anna kaebajale õigust omada keelatud eset. Distsiplinaarmenetluse käigus on tõendamist leidnud, et keelatud ese leiti eeluuritavate eluhoone teisest sektorist kambrist

1. Nimetatud kambrisse oli paigutatud kaebaja ning alates 19.10.2010 viibis kaebaja kambris üksinda. Enne vaidlustatud haldusakti oli kaebajat karistatud 56 korral, millest 18 korral on kaebajat karistatud keelatud eseme omamise eest. Seega iseloomustab kaebajat käitumismuster, millest nähtub, et vaatamata vangla poolt teostatud läbiotsimistele ning määratud karistustele jätkab kaebaja keelatud esemete hankimist ning peitmist. Kaebaja enda varasem käitumine vähendab tema selgituste usaldusväärsust. Kambri 1069 läbiotsimist teostati 24.10.2010.a, 30.10.2010.a ning 31.10.2010.a. Seega kolmel korral enne 03.11.2010.a. Nii 24.10.2010.a kui ka 30.10.2010.a, mil kaebaja oli kambrisse 1069 paigutatud üksinda, leiti kambrist keelatud esemeid. 31.10.2010.a kambrist keelatud esemeid ei leitud. Seega on välistatud, et kolmel eelnenud korral jätsid ametnikud kambrist meditsiinilise päritoluga nõela ära võtmata või ei leidnud seda. Seega ei saanud keelatud ese jääda kambrisse teise kinnipeetava poolt. Valvur H. Kaljustel puudus igasugune põhjendatud huvi ning vajadus ise asetada keelatud ese kaebaja kambrisse. Tartu Vanglas ei maksta tulemustasu ega anta teist liiki soodustusi koostatud ettekannete või leitud keelatud esemete arvust sõltuvalt. Iga keelatud eseme leidmisega kaasneb vanglateenistujale kohustus koostada eseme äravõtmise kohta akt, koostada ettekanne ning distsiplinaarmenetluse käigus võib tekkida vajadus anda seletusi, samuti ei ole välistatud osalemine kohtumenetluses tunnistajana. Seega kaasneb vanglateenistujale keelatud eseme leidmisega piisavalt täiendavaid tööülesandeid ning puudub igasugune põhjendus, miks peaks vanglateenistuja endale tekitama täiendavaid tööülesandeid. Samuti puudub vajadus sokutada kinnipeetava, keda on korduvalt karistatud keelatud esemete omamise eest, kambrisse keelatud esemeid, kuna kaebaja käitumisest tulenevalt leiab peagi kaebaja ise uue võimaluse tema jaoks keelatud eseme hoidmiseks. Tartu Vangla leiab, et ükski kaebuses toodud asjaolu ei ole Tartu Vangla 22.12.2010.a käskkirja nr 1-4/2661 tühistamise aluseks. Vastustaja palub jätta kinnipeetava Pavel Gladõši kaebuse Tartu Vangla 22.12.2010.a käskkirja 1-4/2661 tühistamiseks rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kaebus tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjustel. Tartu Vangla 22.11.2010.a käskkirjaga nr 1-4/2661 on kaebajat karistatud 10 ööpäevaks kartserisse paigutamisega VSkE § 641 p 1 nõuete süülise rikkumise eest, mis seisnes selles, et 03.11.2010.a kell 10.15 eelvangistuse hoone kambris nr 1069 hoidis kaebaja küttetorustiku katte taga meditsiinilise päritoluga nõela, mis oli torgatud tagumise osaga pliiatsijupi sisse ning need omavahel niidiga kinni seotud. Kaebaja väidab, et ta ei ole nimetatud keelatud eset kambris peitnud, ta ei tea sellest midagi ja seega ei ole süüdi. Ta leiab, et vastustaja ei ole andnud talle võimalust selgituse andmiseks kohe peale keelatud eseme leidmist. Talle ei ole seda eset näidatud. Teda teavitati rikkumisest 4 alles 15.11.2010.a ning näidati fotot ja anti võimalus seletuse kirjutamiseks. Leitud ese ei kuulu temale. Vastustaja leidis, et ei ole alust kahelda läbiotsimise tulemuses ja selle vormistamises, kaebaja süü on tõendatud, vaidlustatav haldusakt on õiguspärane. Kohus leiab, et toimiku materjalidega on leidnud tõendamist kaebaja süü 03.11.2010.a keelatud eseme hoidmises kambris
2. VSkE § 641 p 1 kohaselt on kinnipeetavale vanglas keelatud esemed, millega saab tekitada või on võimalik tekitada vigastusi, nagu relvad ja laskemoon, erivahendid, sõjariistad, torke- lõikeja raierelvad, nõelad, vardad, nöörid, niidid, võtmed, köied ja traadid. Kaebaja viibis kambris 1069 üksi ning 03.11.2010.a leiti kambrist meditsiinilise päritoluga nõel, mis on keelatud ese. 03.11.2010.a tegi valvur H. Kaljuste ettekande nr 3140, milles teatas Tartu Vangla direktorile, et 03.11.2010.a kell 10.15 ajal toimunud läbiotsimise käigus avastas ta kambris küttetorustiku katte tagant meditsiinilise päritoluga nõela, mis oli torgatud tagumise otsaga pliiatsijupi sisse ning need omavahel niidiga kinni seotud. Nõela otsa käis valge kork. Lisatud on foto leitud esemest. Kinnipeetavat on teavitatud rikkumise fikseerimisest (t.l 26 pöördel). Toimiku leheküljel 27 asub foto leitud esemest. Valvur H. Kaljuste koostas 03.11.2010.a eseme leidmise/äravõtmise kohta akti nr
3. 15.11.2010.a oli kaebajat teavitatud sellest, et 03.11.2010.a intsidendi kohta on algatatud distsiplinaarmenetlus ning kaebajale teatati, et HMS § 40 kohaselt on tal õigus esitada vastuväiteid ja selgitusi intsidendi kohta (t.l 26). Ülalnimetatud dokumendid kinnitavad kaebaja süüd keelatud eseme hoidmisel. Samuti on kaebaja süü tõendatud tunnistaja H. Kaljuste ütlustega kohtuistungil. H. Kaljuste seletas, et kaebaja puhul oli läbiotsimine plaaniväline, käsk tuli julgeolekuosakonnast hommikul. Ta sai kambri numbri, mis tuli läbi otsida ning läbiotsimist teostas ta üksinda, kuna kolleeg oli haige. Kaebaja oli jalutuskäigul ja H. Kaljuste otsis kambri läbi ning leidis radiaatoritorusid katva katte tagant keelatud eseme. Kambris asus kaebaja üksinda. Läbiotsimist teostas H. Kaljuste üksinda ning seadus seda ei keela. Ta tegi keelatud esemest pildi ja kaebajale tutvustati seda samal päeval kuskil peale kella
4. Kaebaja keeldus alla kirjutamast, ta ei ole varem ka kunagi alla kirjutanud. Leitud ese oli 4-5 cm, natuke suurem kui tikutoos. Otsast oli tahmunud ja ta arvas, et see oli tätoveerimisega seotud. Ta teostas samas kohas kolm korda läbiotsimist, kuid varem seda eset seal ei olnud. 23.10.2010.a oli kambris ka läbiotsimine ja siis leidsid nad sealt radiaatori tagant veekeeduseadme ning sellel päeval sealt eelnimetatud keelatud eset ei leitud. Läbiotsijatele ei maksta lisatasu ega preemiat leitud esemete eest. Tunnistajal ei olnud mingit põhjust seda asja sinna panna. 24.10.2010.a nõela seal ei olnud (t.l 50). Vastustaja teatas, et kaebaja oli paigutatud kambrisse 1069 alates 13.08.2010.a ning alates 19.10.2010.a viibis ta kambris üksinda. Selles kambris teostati läbiotsimist 24.10.2010, 30.10.2010.a ja 31.10.2010.a. 24.10.2010.a ja 30.10.2010.a, mil kaebaja oli kambris üksinda, leiti kambrist keelatud esemeid. 31.10.2010.a keelatud esemeid ei leitud, leiti 03.11.2010.a. 5 Enne vaidlustatud akti on kaebajat karistatud 56 korda, millest 18 korral on teda karistatud keelatud eseme omamise eest. See näitab, et kaebaja jätkab vaatamata karistamisele keelatud esemete hankimist ning peitmist. Seega ei ole kaebaja selgitused, et ta ei ole keelatud eset peitnud, usaldusväärsed ja ta õigustab ennast sellega. Kaebaja kirjutas oma 15.11.2010.a seletuskirjas, et 03.11.2010.a näitas kontaktisik talle pabereid ja keelatud esemete fotot ning teatas, et need esemed avastati tema kambrist. Seega on tõendatud, et vastavalt

§ 64lg 2 andis kinnipeetav selgitusi juhtunu kohta.

Seadus ei reguleeri, et selgituse peab andma kohe peale juhtunut. Tõendid kogumikus tõendavad kaebaja süüd keelatud eseme hoidmises. Seega on kaebaja karistamine õige ja vaidlustatav käskkiri on õiguspärane. HMS § 54 kohaselt on vaidlustatud käskkiri antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Vaidlustatud käskkiri on piisavalt motiveeritud, märgitud on, mis põhjustel on valitud just see karistus ja seega on haldusakt seadusega kooskõlas. Ülaltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6, jätab kohus kaebuse rahuldamata. Tamara Hristoforova kohtunik 6