Obsah (5)

§ 53§ 162§ 163§ 173§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Krista Kirspuu Otsuse tegemise aeg ja koht 25.veebruar 2011.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-35629 Tsiviilasi K M`

§ 53

lg 2 järgi on menetlusosalisel õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allakirjutamisest.

§ 53

lg 3 kohaselt, kui menetlusosaline esitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul protokolli sisulise paranduse taotluse, küsib kohus selle kohta teiste menetlusosaliste seisukohta.

§ 53

lg 4 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud protokolli parandamise taotlusega nõustumise korral teeb kohus protokollis parandused. Vastuväited, millega kohus ei nõustu, kantakse protokolli või lisatakse protokollile. Kohus leiab, et hageja taotlus protokolli parandamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohus osutab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 50 lg 1p 8 järgi märgitakse protokolli poolte ja teiste menetlusosaliste nõuete ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides. Kohus selgitab, et seega ei pea kohtuistungi protokoll kajastama kõike, mida pooled istungil avaldavad. Protokolli parandamise taotlustest ei nähtu, et protokollimata on jäänud seisukohad ja väited, mida hageja oma hagis, selle täpsustuses ja menetluse jooksul ei ole väljendanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Asja materjalidele lisatud kokkuleppe kinnistut koormava hüpoteekide ülekandmiseks, kinnistu mõttelise osa müügilepingu, kaasomandis oleva kinnistu valdamise ja kasutamise kokkuleppe, kinnistu mõttelise osa ühishüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepingu 3 (I kd, tlk 25-35) kohaselt müüs AN JK`le ja K M ½ suuruse mõttelise osa kinnistust asukohaga Maardu linn, XXX summaga 2 000 000 krooni. Lepingu p. 2.1.2 järgi paikneb kinnistul elamu. Lepingu p 2.1.4 järgi lepingu esemel ei ole mingeid müüjale teadaolevaid varjatud puudusi, millest müüja ei ole ostjale teatanud või mida ostjad ei saanud märgata ülevaatuse teostamisel. Ehitis vastab täielikult projektile, puuduvad ilma õigusliku aluseta teostatud ümberehitused Lepingu p. 2.2.

1. järgi kinnitasid ostjad, et nad on isiklikult üle vaadanud kinnistul asuva ehitise ning müüja poolt selle kohta esitatud dokumentatsiooni ja on müüja poolt esitatud andmete ja isiklikult teostatud ülevaatuse alusel teadlikud ostetava vara seisukorrast. Lepingu p. 4.1järgi kohustus müüja teostama elamu välisviimistlustööd (fassaadivärvimine), p 4.3 järgi tasu lepingus toodud välisviimistlustööde teostamise (sealhulgas asjade ja materjalide) eest sisaldub lepingu eseme ostuhinnas ning ostjad ei pea välisviimistlustööde teostamise ja materjalide eest täiendavalt tasuma. Lepingu p. 4.4 järgi elamus teostatud välisviimistlustööde kvaliteet peab vastama 2000.a Välisviimistlustööde Üldistele Kvaliteedinõuetele ( RYL 200
2. klass). Hageja on asjas väitnud, et müüdud asi ei vastanud lepingutingimustele, kuna 2006.a sügisel ilmnesid asjal olulised puudused. Peamiselt seisid puudused selles, et katus oli ehitatud ebakvaliteetselt, mistõttu toimus läbijooks elamu ruumidesse. Seintesse, vahelagede liitekohtadesse, ukse ja aknaavade juurde tekkisid mõrad, fassaadile tekkisid praod, majas puudub ventilatsioon, õuekanalisatsioon tuleb välja vahetada. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 217 lg 1 esimese lause järgi peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas, lg 2 p 1 järgi ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. Kohus leiab, et eksperdiarvamusega (II kd, tlk 55-137) on tõendatud, et oktoobris 2009.a tuvastas ekspert hageja kasutuses olevas Maardu linnas, XXX asuvas elamus ehituslikud puudused. Elamu ehitusliku karbi deformatsioonide, katuse ebatihedusest sadevete läbijooksu ning korteri puudulikust õhutusest tekkinud kondentsvee tõttu on vajalik ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks: 1) teostada katuseremonditöid (II kd, tlk 67-68), lõpetada ventilatsioonisüsteemi tööd (II kd, tlk 67-68), parandada fassaadil esinevad puudused (II kd, tlk 68), teostada tuleb siseviimistlustöid (II kd, tlk 65). Täpsemalt on ekspert esitanud vajalikud remonditööde mahud ekspertarvamuse lisas 2 (II kd, tlk 128-137). Käesoleval ajal puudub poolte vahel vaidlus selles, et hagejale müüdud elamu on ebakvaliteetselt teostatud ehitustööde tõttu puudustega. Kostja on nõustunud hagejale hüvitama puuduste kõrvaldamise maksumuse. Poolte vahel on vaidlus hüvitise suuruse osas. Müüdud asja puuduse kõrvaldamise kulude eelnevat hüvitamist on ostjal õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 3, § 103 ja § 115 alusel ka kahjuhüvitisena täitmise asemel. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. 4 Hagi täpsustuses (II d, tlk 357) on hageja arvestanud, et katuse remondiks kulub 2 224,40 eurot ning fassaadi remondiks 3 388 eurot. Kostja on nõustunud, et katuseremondiks kulub 2 242,10 eurot ja fassaadiremondiks 4 000 eurot (II kd, tlk 306). Kuigi eelpooltoodust nähtuvalt on kostja nõus olnud hüvitama hagejale katuse- ja fassaadiremondi kulude hüvitamiseks suurema summa kui hageja nõuab, leiab kohus, et kahjuhüvitise väljamõistmise aluseks tuleb võtta hageja nõue. Seega tuleb kostjalt katuse – ja fassaadiremondi hüvitamiseks välja mõista 2224,40+3388=5 612,4 eurot. Poolte vahel on vaidlus selles, kui suur peaks olema hüvitis siseviimistlustööde teostamise eest. Hageja täpsustatud arvestuse kohaselt moodustab tubades ja koridorides esinevate puuduste kõrvaldamise maksumus kokku summa 1 391,2+949,6+1 932,65+780,95= 5 054,37 eurot (II kd, tlk 358-359). Kostja on nõus siseviimistlustööde tegemiseks tasuma 3 200 eurot (II kd, tlk 306). Hageja on asja materjalide juurde esitanud hinnapakkumised D GRD OÜ (II kd, tlk 300-301) ja A OÜ(II kd, tlk 303-304) poolt. D GRD OÜ arvestuse järgi kulub vajalike siseviimistlustööde tegemiseks 7 906,43 eurot, millele lisanduvad mehhanismide transpordi, rendi ja abivahendite kulu. A OÜ hinnapakkumise kohaselt kulub vajalikeks siseviimistlustöödeks 8 301,70 eurot, sellele lisanduvad mehhanismide transpordi, rendi ja abivahendite kulu. Kostja on esitanud puuduste kõrvaldamiseks kuluva hüvitise määramiseks OÜ TE, OÜ NRja RIOÜ hinnapakkumised ( II kd, tlk 288-292). OÜ TE hinnapakkumise kohaselt on siseviimistlustööde ja –materjalide maksumuseks (II kd, tlk 290) 2 675,1 eurot, OÜ N hinnapakkumise kohaselt (II kd, tlk 292) on vajalike siseviimistlustööde maksumuseks koos käibemaksuga 2 219,56 eurot. OÜ RI hinnapakkumise kohaselt (II kd, tlk 291) moodustab vajalike siseviimistlustööde maksumus koos käibemaksuga 2 136,05 eurot, samas ei sisalda nimetatud hinnapakkumine parketi, tapeedi, põrandaliistude ja võimaliku kipsplaadi vahetamise maksumust. Eelpooltoodust nähtuvalt erinevad poolte esitatud hinnapakkumistes märgitud tööde maksumus oluliselt. Hageja poolt tõenditena esitatud hinnapakkumises on summad vahemikus ~5000-8000 eurot, kostja esitatud hinnapakkumised on vahemikus ~2100-2600 eurot. Asjatundja on oma 31.01.2011 arvamuses (II kd, tlk 317) asunud seisukohale, et hageja ja kostja poolt 2011.a esitatud mitmete ehitusfirmade hinnapakkumised puuduste kõrvaldamiseks ei ole oma sisult otseselt analüüsitavad, kuna pakkujad on varjanud hinnapakkumise aluseks olnud algandmeid. Asja materjalidele lisatud eksperdiarvamuse lisas 2 (II kd, tlk 128-131) on ekspert esitanud esinevate puuduste kõrvaldamiseks tehtavad remonditööde mahud. Uurides A OÜ ja D GRD OÜ hinnapakkumisi, nähtub kohtu arvates nimetatutest, et tööde mahuks on arvestatud kõikide II korruse tubade (seinte ja lagede) täismahus pahteldamise ja värvimisega, kogu parketi väljavahetamisega. Kohus leiab, et asjas ei ole veenvalt tõendamist leidnud sellises mahus tööde tegemise vajadus. Asjas puudub vaidlus, et nimetatud ruumides on siseviimistlus tehtud, mistõttu puudub igasugune vajadus eluruume täismahus pahteldada ning ruumide seinu, millel puuduvad puudused, uuesti värvida. 5 Kostja on asjas nõustunud tasuma siseviimistlustöödele kuluva summa hüvitamiseks 3 200 eurot (tlk 306). Kostja poolt tõenditena esitatud hinnapakkumistes on kohtu arvates arvestatud eksperdiarvamuses märgitud tööde mahtusid. Arvestades eksperdiarvamuses märgitud tööde mahtusid, asjas esitatud hinnapakkumisi ning asjaolu, et tööde käigus võib ilmneda väiksemate täiendavate kulutuste tegemise vajadus (näiteks on OÜ RI oma hinnapakkumises märkinud kulusid võimalikele uutele põrandaliistudele ning osaliselt kipsplaatide väljavahetamise vajadusele) leiab kohus, et kostja poolt pakutav summa 3 200 eurot vajalike siseviimistlustööde kulude hüvitamiseks on mõistliku suurusega ja katab puuduste kõrvaldamiseks vajamineva summa. Kohtu arvates ei ole hageja nõutud summa, üle 5000 euro, siseviimistlustööde kulude hüvitamiseks veenvalt põhjendatud. Kohus on seisukohal, et väljamõistetav kahjuhüvitis peab katma tekkinud puuduste kõrvaldamiseks kuluva summa, mitte kogu II korruse renoveerimise maksumust. Viimistlustööde tegemine hageja osundatud maksumuses ei ole kohtu arvates tõendatud ka asjatundja GM (NK ekspertiisibüroo) arvamusega, kuna nimetatud asjatundaja remondikulude arvestuses (I kd, tlk 44) puuduvad arvestuse aluseks olevad remondimahud. Esitatud on ainult orienteeruv remondimaksumus, mis puuduolevate remondimahtude tõttu ei ole piisavalt kontrollitav. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et teostada on vaja ventilatsioonitööd. Selliste tööde teostamise vajadusele on viidanud nii asjatundja GM (I kd, tlk 41) kui ka ekspert LS (II kd, tlk68). Asjatundja GM arvamuse kohaselt kulub ventilatsioonitöödele 2 236,91 (35 000 krooni, I kd, tlk 44). Ekspert LS`i arvamuse kohaselt kulub selleks 958,67 eurot (15 000 krooni). Kostja on nõustunud ventilatsioonisüsteemi parandamiseks tasuma 90 eurot (II kd, tlk 307). Hageja nõuab ventilatsiooni tegemiseks 586,30+2 450 eurot (II kd, tlk 359). Poolte poolt tõendina esitatud hinnapakkumistes on ventilatsioonitööde hinnad vahemikus ~750090 eurot. D GRD OÜ ja OÜ AK hinnapakkumise kohaselt on ventilatsiooniprojekti võimalik teha ~250 euro eest. Eksperdiarvamusest nähtuvalt ventilatsioonisüsteemi projekt hagejale kuuluvas elamus puudub, samas soovitab ekspert panna sundväljatõmbe ventilaatorid kööki, WC-sse, pesuruumidesse (ka sauna) (II kd, tlk 68). Soodsaima hinnaga ventilatsioonitööde pakkujad (II kd, tlk 291-292) ei ole arvestanud tööde maksumuse hulka ventilatsiooni projekti tegemist, kõikidesse eksperdi poolt osutatud ruumidesse (näit saun) ventilaatori paigaldamise vajadust, samuti puudub pakkumises soojustatud õhuklapi paigaldamine. Arvestades soodsaima hinnaga ventilatsioonitööde pakkumiste hindu, lisades sellele soojustatud õhuklapi maksumuse (II kd, tlk 290), täiendavate ventilaatorite vajaduse ja nende paigaldamise ning eelpoolviidatud ventilatsioonisüsteemi projekti maksumuse, leiab kohus, et eksperdi poolt väljendatud hind ventilatsioonisüsteemiga seotud maksumusele summas 958,67 eurot (II kd, tlk 68) on veenev. Seega tuleb kostjalt välja mõista ventilatsioonisüsteemi väljaehitamisega seotud hüvitis summas 958,67 eurot. Asjatundja GM arvamusest nähtuvalt (I kd, tlk 38-39) oli projektis ette nähtud tervele majale õuekanalisatsiooni kogumismahuti 10 m2, kuid maja ehituse käigus asendati see kahe kogumismahutiga kumbki 5 m
3. Asjatundja poolt ülevaatuse teostamise hetkel ei funktsioneerinud hagejale kuuluv õuekanalisatsiooni kogumismahuti. Pealolev pinnas on 0,60,8 m võrra alla vajunud. Luugiga tühjendustoru mahuti puhastamiseks on vertikaaltasandi suhtes pööratud umbes 10 kraadi võrra. Asjatundja arvates on vaja mahuti ümber vahetada ning selleks kulub 1 911,34 eurot (29 906 krooni, I kd, tlk 44). Eksperdi arvamuse lisa 3 (II kd, tlk 136) järgi on heitvete mahuti paigaldustööd tehtud. Kuivõrd ekspert on heitvete mahuti paigaldustööde maksumuse arvestanud hagejale kuuluvas elamus ilmnenud puuduste kõrvaldamise maksumuse hulka, tuleb asuda seisukohale, et eksperdi arvates oli mahuti vahetamine vajalik. Kuna ekspert on mahuti vahetamise maksumuse aluseks võtnud konkreetse hinnapakkumise ( II kd, tlk 123), siis leiab kohus, et eksperdi poolt arvestatud mahuti vahetamise maksumus summas 19 976 krooni (II kd, tlk 136) on veenvam. Kohus 6 leiab, et mahuti vahetamisega seotud kulude hüvitamiseks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1276,70 eurot. Hageja palub hagiavalduse kohaselt kahju hüvitamiseks välja mõista ka asjatundja GM (OÜ Ekspertiisibüroo NK) poolt teostatud asjatundja arvamuse eest makstud summa 10 000 krooni (I kd, tlk 70), fassaadi ekspertiisi maksumuse summas 1 000 krooni (I kd, tlk 71) ning õigusabi eest pretensiooni koostamisel summas 590 krooni (I kd, tlk 72). VÕS § 128 lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju ka mõistlikke kulusid kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Arvestades GM poolt esitatud arvamust, mille kohaselt kulub hagejale müüdud elamus tekkinud puuduste kõrvaldamiseks 323 506 krooni, seejuures puuduvad arvestuse juures igasugused võimalike puuduste kõrvaldamise mahud, leiab kohus, et nimetatud asjatundja arvamusest ei ole võimalik veenvalt tuvastada kas ja kui suures ulatuses on kostja poolt hagejale kahju tekitatud. Asja materjalidest nähtuvalt oli nimetatud asjaolude tuvastamiseks määrata kohtulik ekspertiis. Eksperdi arvamus erineb oluliselt asjatundja poolt väljendatust, seejuures on riiklikult tunnustatud eksperdi arvamuse koostamise maksumus poole väiksem (tlk 54). Asja materjalidele lisatud pretensioon (I kd, tlk 58-60) kordab asjatundja GM poolt väljendatut. Pretensioonis nõuab hageja kostjalt 333 506 krooni. Arvestades pretensioonis loetletud vigasid on kohus seisukohal, et nende loetelu oleks kostja osanud esitada enda koostatud tavalises hoiatuskirjas. Vastuses hagiavaldusele ei keeldunud kostja kahjuhüvitise tasumisest, nõustudes tasuma hagejale fassaaditööde parandamise maksumuse. VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohus on seisukohal, et hageja nõutud kahjuhüvitise ja kostja lepingurikkumise vahel puudub piisavalt veenvalt tõendatud põhjuslik seos, mistõttu leiab kohus, et hageja kahju hüvitamise nõue summas 740,74 eurot (11590 krooni) tuleb jätta rahuldamata. Eeltoodu alusel asub kohus lõplikule seisukohale, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 5 612,40 +3200+958,67+1276,70= 11 047,77 eurot. MENETLUSKULUD Kuna hagi tuleb rahuldada osaliselt, siis arvestades hagis esitatud nõude suurust, selle rahuldamise määra, vaidluse asjaolusid sh hageja poolt nõude vähendamist menetluse jooksul ning seda, et kostja nõustus vabatahtlikult kompromissi korras hüvitama suurema osa kahjuhüvitise summast, leiab kohus, et poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.

§ 162

lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 163

lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et

§ 174

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude 7 proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174lg 3 kohaselt tuleb hüvitatava summa kindlakstegemiseks esitada avaldus.

Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Krista Kirspuu Kohtunik 8