3-09-2835/62

3-09-2835 KOHTUOTSU S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2010 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-09-2835 Haldusasi OÜ M kaebus, milles kaebaja taotleb: - tühistada Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 04.11.2009 maksuotsus nr 12.2-3/313-14 - välja mõista vastustajalt kaebaja poolt kantud menetluskulud Asja läbivaatamise kuupäev
2. november 2010 Menetlusosalised Kaebaja OÜ M esindaja vandeadvokaadi vanemabi Tuuve Tiivel Vastustaja Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse esindaja Egert Übner RESOLUTSIOON Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p6: Jätta rahuldamata OÜ M kaebus haldusasjas nr 3-09-
3. Edasikaebamise kord kord Juhindudes HKMS § 31 lg 4: Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest
4. novembril
5. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lähtudes TsMS 442 lg 6 lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD 04.11.2009 Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse maksuotsusega nr 12.23/313-4 kohustati OÜ-t M tasuma käibemaksu 1 606 krooni, tulumaksu 35 875 krooni ja sotsiaalmaksu 28 185 krooni (tl 21-29). 01.12.2009 esitas OÜ M kaebuse maksuhalduri 04.11.2009 otsusele nr 12.2-3/313-14 (tl 619). 1 3-09-2835 02.12.2009 määrusega jäeti käiguta kaebaja poolt esitatud esialgse õiguskaitse taotlus (tl 69). 10.12.2009 täpsustas kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust (tl 74-75). 18.12.2009 määrusega lahendati esialgse õiguskaitse taotlus (tl 89-91). 29.12.2009 esitas kaebaja määruskaebuse 18.12.2009 kohtumäärusele (tl 94-95). 22.02.2010 Tallinna Ringkonnakohtu määrusega lahendati kaebaja määruskaebus 18.12.2009 kohtumäärusele (tl 110-111). 17.03.2010 määrusega võeti kaebus menetlusse (tl 17). 14.04.2010 esitas vastustaja vastuväited kaebusele (tl 117-121). 11.05.2010, 02.06.2010 taotles kaebaja kriminaalasjas nr 1-09-9812 koostatud kohtuistungi protokolli ja kohtuotsuse tõendina asja materjalide juurde võtmist (II kd tl 5, 64-65). 31.05.2010, 29.06.2010 edastas vastustaja seisukohad kaebaja taotlustes ( II kd tl 60-61, III kd tl 6). 05.08.2010 määrusega otsustati kaebus lahendada kirjalikus menetluses (III kd tl 9-10). 24.08.2010 taotles kaebaja välja mõista menetluskulud ( III tl 13-23). 23.09.2010 esitas vastustaja arvamuse menetluskulude välja mõistmise taotluse kohta ( III kd tl 26). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse kohaselt tellis T AS kaebajalt
6. aastal veoteenust, mille kaebaja teostas sõlmitud kokkuleppe alusel ning tellija maksis kaebajale veotasu 25 000 krooni+käibemaks. Kaebaja majandustegevus seisneb mööbli müümises. Kaebaja poolt
7. aastal soetatud mööbel ja tehnika olid seotud ettevõtlusega. Esemed müüdi edasi, kuid kasutati ka oma ettevõtte tarbeks. Ettevõtluse arendamiseks olid vajalikud juhatuse liikme H. V´e ja tema abilise M. V´e lähetused välismaale. Sihtkohtades kohtuti mööblitootjatega ning tutvuti turu olukorraga. Lähetused vormistati nõuetekohaselt ning lähetatutele hüvitati lähetuskulud. Maksuotsuses toodud järeldused, transporditeenuse mitteosutamise ja komandeeringukulude mitteseotuse kohta ettevõtlusega, ei ole õiged. Kaebaja hinnangul on maksuotsuses ebaõigesti tõlgendatud kaebaja poolt teostatud tehingute eesmärki, sisu ning nende tagajärgi ega kajastata õigesti tegelikku olukorda. Maksuhaldur on alusetult vähendanud kaebaja
8. aasta veebruari käivet T AS-le esitatud arve osas. Kaebaja täitis veoteenuse veolepingu alusel ning seda osutas alltöövõtjana M Ka. Kuna veolepingu alusel oli vedajaks kaebaja, tuleb teenuse osutajaks lugeda kaebaja. Kaebaja tellis teenuse M Ka´lt, kes tellis tema ja kaebaja vahelise lepingu täitmiseks veoteenuse A. K´ilt, kes täitis tellimuse tema kasutuses oleva veokiga. T AS andis veojuhised kaebajale. Juhiste edastamisel tekkisid vastavate alltöövõtjate vahel võlasuhted ning sõlmiti iseseisvad kaubaveolepingud. T AS ees olid veoseveolepingust tulenevad õigused, kohustused ja vastutus kaebajal. Kaebaja täitis talle veolepinguga pandud kohustused ilma, et tal oleks tekkinud kulusid. Kaebaja poolt teenuse osutamiseks kasutatud isikute tegevus tuleb lugeda kaebaja tegevuseks, kuivõrd kaebaja vastutas nende tegevuse eest. Kuna vedaja ei pea täitma veolepingut isiklikult ning teenust saab edasi müüa, on õige lugeda reaalne olukord kaebaja poolt teostatud transporditeenuse osutamiseks. Kaebaja osutas teenust lepingu alusel ning vastavalt lepingule esitas osutatud teenuse eest 01.03.2006 arve nr 2006001, mille T AS tasus, millega pooled on kinnitanud teenuse osutamist. Kaebaja deklareeris nõuetekohaselt müügikäibe ning arvestas käibemaksu. Kaebaja on ka
9. aastal osutanud T AS transporditeenust. Olenemata sellest, kuidas käsitleda kaebaja poolt osutatud teenust, ei muuda see maksustamist. Veoseteenuse osutamist on kinnitanud A. K, M Ka, kaebaja juhatuse liige H. V. Kaebaja poolt esitatud arve tasumisega kinnitab teenuse osutamist ka T AS. 2 3-09-2835 Maksuhaldur ei ole uurinud kauba peale- ja mahalaadimise asjaolusid. Maksuhalduri poolt maksuotsuses nimetatud ebakõlad ja vastuolud isikute ütlustes on otsitud. On loomulik, et isik ei mäleta enam täpselt 4 aasta taguseid sündmusi. Arve koostamise aluseks olid veoteenusele kulutatud aeg. Asjaolu, et A. K ei ole kaebajast kuulnud, ei muuda maksustamise aluseks olevaid asjaolusid. Arvestada tuleb ka sellega, et veose vedamiseks sõlmis ta kokkuleppe M Ka´ga, mitte otse kaebajaga. Lume äraveoteenuse hindade võrdlemine kaebaja poolt osutatud teenusega, ei ole asjakohane, sest veo objekt ning vahend on erinevad. Kaebaja maksuarvestuse korrigeerimiseks puudub alus. Ka juhul, kui käibemaks on arvele lisatud vääralt, peab müügiarve esitaja tasuma selle riigieelarvesse ning maksuhalduril puudub pädevus seda maksuotsusega korrigeerida. Seadus ei sätesta mil moel peab soetatud kaup, antud juhul mööbel ja tehnika, olema ettevõtluses kasutatav. Eset peab olema võimalik ettevõtluses kasutada ning ese on kohane ettevõtluse säilitamiseks ja arendamiseks. Majandustegevuses ei pruugi iga kulutusega kaasneda tulu tekkimine. Ettevõtlusega on seotud kaup ka juhul, kui seda kasutatakse uute kaupade või teenuste arendamiseks. Seetõttu on vaja kulutuste seoste hindamisel lähtuda kõikidest ettevõtlust mõjutavatest asjaoludest. Vaidlusalused esemed on otseselt seotud kaebaja ettevõtlusega. Need on soetatud ettevõtluse arendamise eesmärgil. Sealjuures pole oluline, millisel ajahetkel peale eseme soetamist ning mil viisil hakatakse eset ettevõtluses kasutama. Kehtib maksu kohese mahaarvamise printsiip. Enamik ostetud kaupu hangiti E. S´i tellimuse alusel. Nimetatud väidet ei ole maksuhaldur kontrollinud. Maksuotsuses ei ole arvestatud ka seda, et osa kaupa müüdi edasi. Müümise kohta esitati arve, mis tasuti sularahas. Nimetatud kauba müümine oli kaebaja tavapärane ettevõtlustegevus. Kaebaja plaanib vaadeldavate esemete müüki, seetõttu puudub vastavate kulude tulumaksustamiseks õiguslik alus. Seotus ettevõtlusega tuleneb nende esemete olemusest. Ka kaebaja juhatuse liige on kinnitanud, et esemed soetati edasimüümise eesmärgil või ettevõtluseks. Ettevõtluse tarbeks erinevate videote vaatamiseks oli vaja soetada vastav tehnika. Kaebaja poolt soetatud mööbel oli kontrollimisel kasutamata ja tühi, osaliselt kokku panemata. Ei ole asjakohane osutada külmikus olevale toidule, kuna see müüdi kaks päeva enne paikvaatluse toimumist. Ettevõtluseks kauba soetamisel ei ole oluline kui palju ja kellelt see soetati. Kauba edasimüümine näitab, et ettevõtlus on toimunud. Maksuamet ei tuvastanud, et esemed osteti muuks otstarbeks. Maksustamisel ei oma tähtsust kaebaja kustutamine käibemaksukohustuslase registrist. Kaebaja ei ole nõustunud maksuhalduri käsitlusega OÜ H puhastusteenuse tasu osas. Nimetatud teenuse eest maksis kaebajale sularahas M. V 30.09.2009 arve nr 200902 alusel. Kuna nimetatud teenus on edasi müüdud ning kaebaja pole seoses sellega kulusid kandnud, siis ei saa tekkida ka maksuotsuses määratud maksukohustust. Kaebaja poolt komandeeringu kulude katmine on otseselt seotud ettevõtlusega, sest tegemist oli töölähetustega ning antud kulude näol ei ole tegemist erisoodustusega. Kaebaja tegevus on ajalooliselt seisnenud mööbli müümises. Viimastel aastatel on tegeldud oma niśi otsimisega ning arendustööga. Ettevõtluse arengu eesmärgil toimusid ka vaidlusalused välislähetused. Portugali ja Saksamaa reis´ide eesmärgiks oli tutvuda mööblituru olukorraga ning koostöövõimalustega. New York´i komandeeringu eesmärgiks oli tutvumine sealse mööblituruga ning kohtumine mööblitootjatega. Kõik välislähetuse dokumendid on vormistatud nõuetekohaselt. Komandeeringu resultaat ja kulu kandmise tagajärg ei oma maksustamisel tähtsust. Kaebaja on maksuhaldurile esitanud piisavalt andmeid selle kohta, et toimus töölähetus Madeirale ning fakt on ka see, et Madeiral asub M esindus. Asjaolu, et vastustaja interneti otsingu tulemusel infot ettevõtte kohta ei leidnud ei tähenda, et ettevõtet ei ole olemas. Ettevõtte kodulehekülg võib olla vananenud ning kolme aasta jooksul võib info internetis muutuda. Esindus võib käibes 3 3-09-2835 olla nimetatud teisiti. Kui vastustaja oleks soovinud kaebaja väited kontrollida, oleks saanud teha ettevõttele vastavad järelpärimised. Töölähetus W´i juurde oli samuti põhjendatud, sest nimetatud ettevõtte tegeles ka mööbliga. Põhjendamatud on ka vastustaja väited seoses F piiratud tegevusega.
10. aastal tegeles ettevõte mööbliga ning ettevõtte esindajatega kohtumine on ilmselgelt seotud kaebaja ettevõtlusega. Vastustaja poolt on kunstlikult loodud seosed M. V´e konverentsireisi vahel. Kuna H. V ei valda ärialaste vestluste läbiviimiseks vajalikul määral inglise keelt, võttis USA-sse kaasa tõlgina M. V´e. Maksuamet on jätnud kohaldamata tõlgendusreeglid ega ole nõuetekohaselt järginud uurimisprintsiipi ning ebakõlasid on kasutatud kaebaja kahjuks. Maksuamet on eiranud selgeid fakte. Selle asemel uuritakse ebaolulisi aspekte, mis on esile tõstetud ning tõlgendatud maksumaksja kahjuks, jättes süvenemata faktide tegelikku majanduslikku sisusse. Kaebaja poolt esitatud põhistatud seisukohti ei ole arvesse võetud. Tunnistajate ütlustest on lausekatked väljarebitud ning vääralt tõlgendatud. Dokumentides esinevaid puuduseid ja väidetavaid ebakõlasid ei saa tõlgendada kaebaja kahjuks ning dokumentide vormistamisel esinenud puudused ei saa olla aluseks maksude määramisel. Samas ei ole aluseks võetud kõiki esitatud raamatupidamisdokumente. Maksuhalduri ebaõigeid kahtlusi ei tohi tõlgendada kaebaja kahjuks. Riigivõimu õigusi tuleb tõlgendada alati kitsendavalt ja haldusvälise isiku õigusi laiendavalt. Maksuotsuses tuvastatud väidetavad ebakõlad ja otsitud kokkulangevused ei saa olla kaebaja maksukohustust suurendavateks asjaoludeks. Kaebaja on tõendanud ja põhjendanud oma väited piisavalt. Maksuotsus on vastuolus õigusriigi seaduslikkuse põhimõttega. Avalik võim ei saa suvaliselt piirata isiku õigusi ja vabadusi. Maksu määramine ja arvestus saab toimuda rangelt seadusega määratud piirides. Halduses on lubatud üksnes see, mis on sätestatud seaduses. On välistatud omavoliline seaduse tõlgendamine. Maksuotsusega maksustamine on vastuolus ka õiguskindluse ja õigusselguse printsiibiga. Õiguslikult ebaselge regulatsiooni alusel ei saa tekkida isikut koormav avalik-õiguslik kohustus. Maksuamet ei saa õigusnorme sisustada oma suva järgi. Ei ole lubatav seaduse tõlgendamine üksikisiku kahjuks. Vaidlustatud maksuotsusega maksustamine on vastuolus õigusriigi ja seaduslikkuse põhimõttega. Maksuotsusega on sekkutud kaebaja varalisse sfääri. Antud juhul on kaebaja eesmärgiks oma vara kaitse. Seaduses puudub omandi kitsendus, mis võimaldaks maksuhalduril ignoreerida osundatud teenust ning käsitleda oma suva järgi soetatud kaupa ettevõtlusega mitteseotuna. Maksuarvestus peab vastama proportsionaalsuse põhimõttele ja Euroopa Ühenduse õiguse põhimõtetele. Kui on valida mitme sobiva vahendi vahel, tuleb neist valida kõige vähem isiku õigusi piirav vahend. Riigi tegevus ei tohi minna kaugemale sellest, mis on lubatud seaduslike vahenditega. Maksuhalduri poolt valitud vahendid peavad olema mõõdupärased ja vastavuses taotletava eesmärgiga, need ei tohi takistada majandustegevust ega moonutada maksukohustuste sisu. Seadusel mittepõhineva maksu määramine mõjutab ettevõtja õigust omandi kaitsele. Maksuotsuses toodud viisil maksustamine ning kaebaja põhiõiguste riive on antud juhul ebaproportsionaalne. Maksuotsusega on lubamatul moel sekkutud kaebaja tegevusse. Maksuhaldur oleks pidanud väljastama tõendi maksukohustusi suurendavate asjaolude mittetuvastamise kohta. Maksuotsusega on rikutud kaebaja õigusi. On õigusvastaselt kitsendatud kaebaja kui omaniku õigusi, talle on pandud õigusvastase haldusaktiga maksukohustus, mille tõttu tema vara väheneb. Samuti piirab maksuotsus tema tegevusvabadust. Vastustaja esitatud kaebust ei tunnista. Maksuotsus on põhjendatud ja õige. Kaebaja ei ole osutanud teenust T AS-le. Kaebajal puudusid transporditeenuse osutamiseks nii töötajad kui ka tehnilised vahendid. Väited A. K´i poolt vaidlusaluse teenuse osutamise kohta, on paljasõnalised. Kaebaja raamatupidamises puudub transporditeenuse soetusarve, kulutusi 4 3-09-2835 tõendavad dokumendid, mis viitaksid transporditeenuse osutamisele. Kaebaja saatjalt veokirja nõudnud ei ole. Samuti puuduvad kauba saatedokumendid. A. K oma seletustes kirjeldas, et võttis kauba peale Tallinnas Mustamäelt ning viis need Tartusse, kuid ettevõtete nimesid ei osanud nimetada. Seetõttu puudus vastustajal võimalus nõuda täiendavaid tõendeid kauba peale- ja mahalaadimise kohta. A. K´i ütluste kohaselt veose kohta mingeid dokumente ei vormistatud. A. K´i seletuse kohaselt, ei olnud ta kaebajast enne maksumenetluse läbiviimist kuulnud. A. K tunnistas, et on arvel kajastatud veoseveoteenuse osutanud isikliku vastuteenena M Ka´le, mitte kaebajale ning arvestust ta veo teostamise kohta ei pidanud. AS T raamatupidaja J. P´i ütluste kohaselt ületab arvel näidatud teenuse hind oluliselt tavapärase transportteenuse hinna, mida maksti vaidlusalusel ajavahemikul. Kuna transporditeenust ei osutanud kaebaja, puudus tal õigus nimetatud teenuse deklareerimiseks oma maksustava käibena. Kaebaja ei ole
11. aastal deklareerinud maksuotsuses märgitud arvetel näidatud sisendkäibemaksu. Kaebaja juhatuse liikme H. V´e seletus, et arved on deklareerimata tema oskamatuse tõttu, ei ole veenev, kuna teised arved leiavad
12. aasta deklaratsioonides kajastamist. Vastustaja hinnangul tõendab antud asjaolu, et arvetel kajastatud kaupade ja teenuste puhul ei olnud seotud kaebaja ettevõtlusega. OÜ-lt H soetatud puhastusteenus ei ole seotud kaebaja tegevusega, kuna see osutati Sepa talus Harjumaal ning arve on tasunud H. V oma isiklikult pangakontolt. Kaebajal puudub seos Sepa taluga. Ei ole kinnitust leidnud kaebaja väide selle kohta, et puhastusteenus oleks edasi müüdud M. V´ele. On küll esitatud arve, kuid mitte arve tasumist tõendavaid dokumente. Antud väide ei ole veenev, sest M. V on H. V´e abikaasa ja kaebaja osanik. Kaebaja soetas mööbli peamiselt
13. aasta jaanuaris, veebruaris, osaliselt juulis. Oktoobris soetati trell, oksapuur, tööpüksid, mis olid väidetavalt vajalikud mööbli kokku panemiseks. Vastustaja väidetel ei ole usutav, et Pärnu elanik tellib Tallinnas asuvalt kaebajalt Pärnu mööblipoodidest soetatud mööblit. Kaebaja soetas mööbli 7 kuu jooksul ja vahendid mööbli kokkupanekuks 3 kuud peale viimase eseme soetust ning senikaua hoiti mööblit Tallinnas asuvas korteris. Samuti ei ole usutav, et oksapuuriga oli võimalik mööblit kokku panna. Vastustaja hinnangu ei ole usutav, et isik tellib mööbli, mida soetatakse ja pannakse kokku 10 kuud ning seejärel leiab, et neid esemeid talle vaja tegelikult ei ole. Mööbli tellijaga ei olnud maksumenetluses võimalik kontakti saada, kuna kontakttelefonid ei vasta ning ta ei ela registris märgitud aadressil. Teadaolevalt elab isik pikemat aega välismaal. Kaebaja oli kantud käibemaksukohustuslasena registrisse ajavahemikul 08.10.200331.08.
14. Registrist kustutamisel tasub maksukohustuslane käibemaksu võõrandamata kaupadelt, mille sisendkäibemaksu ta soetamisel maha ei arvanud. Kaebaja ei ole augustis 2008 deklareerinud maksustatavat käivet. Seega ei pidanud kaebaja vajalikuks
15. aastal soetatud kaupa võõrandada. Nimetatud asjaolu viitab sellele, et kaupa ei soetatud edasimüümiseks. Maksumenetluse käigus selgus, et osa kaubast on hävinud ning osa mööblist on kasutuses H ja M. V´ele kuuluvas korteris, kus neid ei kasutata ettevõtluse tarbeks. Soetatud külmikus olid toiduained. Ei ole ka eluliselt usutav, et kauba edasimüümiseks ostetakse üksikuid mööbliesemeid mööblikauplustest, mitte tootjalt või maaletoojalt. Tõendid soetatud kaupade hävitamise kohta puudusid, samuti ei ole esitatud tõendeid kaupade edasimüümise kohta J. O´ale. Samas asus väidetavalt edasimüüdud külmik endiselt Tallinnas olevas korteris. Kaebajal puudus 2006 aastal maksustatav käive, samuti ei deklareerinud kaebaja käivet 2007, 2008 deklaratsioonides. Kaebajal puudusid töötajad, käive ja muu tegevus, juhatuse liige ja osanik töötasid täiskohaga. Kaebaja esitatud maksu- ja raamatupidamise arvestus ei vasta nõuetele. Kaebaja raamatupidamise seisukorra kohta koostati raamatupidamise ekspertiisiakt, kus ekspert jõudis järeldusele, et kaebaja raamatupidamine ei olnud korraldatud nõuetekohaselt, see oli moonutatud ning ebausaldusväärne. Vastuolud kannetes viitavad, et pearaamat ja siseeeskirjad on koostatud hiljem, kui on esitatud majandusaruanne. 5 3-09-2835 05.02.2006 on H. V otsustanud lähetada end töölähetusele Madeirale ja Stuttgardi eesmärgiga kohtuda erinevate mööblitootjate esindajatega. Lähetuse aruande kohaselt tasuti vastavalt arvele sõidupiletite ja ööbimise eest. Raamatupidamise dokumentide hulgas on OÜ P arve lennupiletite eest nimetatud ajavahemiku kohta. Ööbimiskulude arve puudub. Arvestatud on ka päevaraha. Kirjavahetust mööblitootjatega säilinud ei ole. Vastustaja teostas mööblitootjate osas saadud andmete alusel otsingu interneti keskkonnas, mille käigus tuvastas, et kaebaja poolt viidatud mööblitootja asub Kesk-Ameerikas ning välisriikides asuvatele esindustele viidatud ei olnud. Vastustaja peab oluliseks ka asjaolu, et samal ajal viibis H. V´e abikaasa M. V assambleel Portugalis Madeira saarel. Kaebajal puudus välislähetuse toimumise ajal ja järgnevatel aastatel ettevõtlust tõendav käive. Samuti puudavad tõendid kaebaja poolt viidatud mööblitootja esinduse olemasolu kohta Madeiral. H. V´e poolt ööbimiskulude tasumine ei viita tavapärasele töölähetusele. Arvestades seda, et abikaasad viibisid samal ajal samas kohas, on tõenäoline, et H. V oli seal koos oma abikaasaga. Komandeeringu aruande kohaselt tutvus H. V Stuttgardis Wmis on sisustussalong. Vastustaja hinnangul ei saa sisustussalongi külastamist lugeda seotuks kaebaja ettevõtlusega ning H. V´e vastavad ütlused on paljasõnalised. Päevaraha tasuti H. V´ele alles 31.12.2006, mitte enne ega vahetult peale reisi, mis vastustaja hinnangul samuti viitab erareisile. 15.07.2006 otsustas H. V lähetada ennast ja ettevõtte omaniku M. V´e, tõlgina, töölähetusse Ameerikasse mööblituruga tutvumiseks ja mööblitootjatega kohtumiseks. Esitatud on arved lennukipiletite, ööbimise kohta ja päevarahade arvestus. Vastustaja hinnangul ei saanud tegemist olla töölähetusega, sest kaebajal puudus nii
16. aastal kui ka järgnevatel aastatel ettevõtlust tõendav käive ning kaebaja raamatupidamine ei ole usaldusväärne. Üks väidetavalt külastatud ettevõte tegeleb äripindade ehitus- ja hooldustööde teostamisega, mitte mööbli tootmisega. H. V ei suutnud nimetada ühtegi ettevõtet, mida nad väidetavalt külastasid. Samuti on ta mõlema välislähetuse tulemusel andnud ütlusi, et mööblit ta vahendama ei hakka, kuna ei saa sellega hakkama. Päevarahad tasuti alles aasta lõpus, mitte avansina või vahetult peale reisi. Samuti on vastuolu H. V´e ütlustes keeleoskuse osas. Madeiral sai ta väidetavalt inglise keelega hakkama, kuid Ameerikas enam mitte. Arvestades ka H. V´e selgitust, et reisidest kaebajal kasu ei olnud, asub vastustaja seisukohale, et reisid ei olnud seotud ettevõtlusega ning vastustaja loeb need juhatuse liikmele ja tema abikaasale tehtud erisoodustuseks. Vastustaja hinnangul puudub kaebuse p 2.5 kuni 3.19 konkreetsus ja sisuline tõendamine ning nimetatud punktid on lisatud eesmärgiga paisutada kaebuse mahtu ning jääb maksuotsuses, vastuväidetes toodud seisukohtade juurde. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja esitas kohtule kaebuse, milles kaebaja taotleb kaevatava haldusakti tühistamist. Esitatud taotlus on kooskõlas HKMS § 6 lg 2 p
17. Kaebus on esitatud 01.12.2009 vastustaja 04.11.2009 haldusaktile. Seega on kaebus esitatud HKMS § 9 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav. Kaebuse kohaselt tellis AS T transporditeenuse T harjade veoks Tallinnast Tartusse. Kaebaja võttis tellimuse täitmiseks. AS-le T on arve teostatud vedude eest väljastatud 01.03.2006 summas 29 500 krooni koos käibemaksuga (tl 30). Arvel on viide tehingule „transporditeenus 01.02.2006 kuni 28.02.2006“. Arvel puuduvad viited täiendavatele dokumentidele (sõidulehtedele, saatelehtedele, tellimustele vms). Seega puuduvad dokumendid, mille alusel oleks võimalik tuvastada millises mahus ja millise sisuga transporditeenust osutati. Maksuotsusega on tuvastatud, et kaebajal puudusid
18. aastal nii töölised kui ka transpordivahendid eelpool toodud tellimuse täitmiseks. Samuti puudusid 6 3-09-2835 kaebaja raamatupidamises dokumendid antud tellimuse täitmiseks mujalt transporditeenuse tellimise kohta ning dokumendid tellimuse täitmisega seotud kulude kandmise kohta. Äriühingu volitatud esindaja M. Kpoolt maksumenetluses antud seletuste kohaselt osutas kaebaja transporditeenust kulusid kandmata, teenuse teostas üks eraisik oma transpordivahendiga (tl 144 pöördel, 147, 147 pöördel). Kaebaja juhatuse liikme H. V´e kinnitusel teostas kaebaja poolt transporditeenust A. K (tl 138 pöördel). Vedaja A. K ei kinnita juhatuse liikme ja volitatud isiku seletust kaebajale ja/või kaebaja nimel transporditeenuse teostamise kohta. A. K kinnitab transporditeenuse osutamist, kuid märgib, et osutas selle M Ka´le vastuteenena, kes talle helistas ja andis vedamiseks vajalikud andmed. Veod tegi oma vahenditega ning mingit arvestust transporditeenuse osutamise kohta ei pidanud (tl 149 pöördel, 150). AS T esindaja keeldus maksuhaldurile tehingu kohta seletuste andmisest. Seletused on andnud AS T raamatupidajad S. K, J. P . S. K seletuse kohaselt töötas ta AS T raamatupidajana alates
19. aasta kevadest ning kirjeldas oma ütlustes AS T poolt teostatud transpordi teenuseid. Seega ei saa S. K ütlustest teha järeldusi
20. aastal teostatud konkreetse transporditeenuse osutamise kohta (tl 169 pöördel). J. P oma ütlustes on andnud kirjeldavaid selgitusi AS T poolt tellitud ja teostatud transporditeenuste kohta. J. P oma ütlustes eritehnika vedamise kohta ei välista 01.03.2006 koostatud arvel märgitud hinna eest teenuse tellimist, kuid ei kinnita transporditeenuse tellimist kaebajalt. Raamatupidaja ütluste kohaselt sõlmiti pikemat transporditeenust osutavate äriühingutega leping. Suuliste kokkulepete puhul tasuti arve ja saatelehe alusel. Arve tasuti peale juhataja poolset viseerimist (tl 170 pöördel). Kohtu hinnangul raamatupidajate ütlused AS T töö kirjelduse kohta ei kinnita kaebaja poolt vaidlusaluse transportteenuse osutamist. Eelpool toodud seletustest järeldub, et vaidlusalused veod teostas M. K korraldusel/palvel A. K, kes ei kinnita kaebaja juhatuse liikme ja äriühingu volitatud esindaja seletust, et vedajana teostas teenust kaebaja tellimusel/nimel. Kaebuses märgib kaebaja, et veoteenuse osutamisel on oluliseks asjaoluks veose peale- ja mahalaadimisekoht, mida maksuhaldur ei ole maksumenetluses kindlaks teinud. Samas on maksumenetluses tuvastatud, et vedu teostanud isik ei osanud nimetada millise firma territooriumilt ta peale-ja mahalaadimisi teostas. Arvestades seda, et kaebaja kinnitusel on ta teostanud vaidlusaluse transporditeenuse nii faktiliselt kui õiguslikult, oli kaebajal võimalik esitada vastavad andmed ning sellega tõendada kaebuses esitatud väited transporditeenuse osutamise kohta. Kaebaja vastavaid tõendeid esitanud ei ole. Seetõttu on alusetud kaebaja etteheited maksuhaldurile peale- ja mahalaadimise koha väljaselgitamata jätmise kohta. Kaebaja väidetel kinnitab tema poolt AS-le T transporditeenuse osutamist arve 01.03.2006 nr 2006001 tasumine. Arvestades maksumenetluses tuvastatud asjaolusid: - kaebajal puudusid
21. aastal nii töölised kui ka transpordivahendid eelpool käsitletud tellimuse täitmiseks; - kaebajal puudusid raamatupidamises dokumendid antud tellimuse täitmiseks mujalt transporditeenuse tellimise kohta ning dokumendi tellimuse täitmisega seotud kulude kandmise kohta; - transporditeenuse osutamise kohta ei ole esitatud ja/või koostatud sõidulehti ega kauba saatedokumente, tellimust; - vedaja ei kinnita kaebaja väited transporditeenuse osutamise kohta; - kaebaja ei ole esitanud andmeid kauba peale- ja mahalaadimisekoha kohta; ei kinnita eelpool toodud asjaolud kaebaja väited ega kaebaja juhatuse liikme ja volitatud esindaja maksumenetluses antud seletusi transporditeenuse osutamise kohta ning seetõttu ei ole üksnes arve esitamine ja tasumine piisav, et ümber lükata maksuotsuses tehtud järeldusi transporditeenuse osutamise osas. 7 3-09-2835 Kaebaja on kohtumenetluses esitanud Pärnu Maakohtus kriminaalasjas nr 1-09-9812 koostatud kohtuistungi protokolli tunnistajate ülekuulamise kohta ja kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse (II kd tl 5-57; 64-213). Kaebaja väidetel kinnitavad kriminaalasjas ülekuulatud tunnistajad kaebaja väiteid AS-le T osutatud transporditeenuse kohta. Kohtule on esitatud protokoll 34 lehel erinevate tunnistajate ülekuulamise kohta. Samas ei ole kaebaja selgitanud ega konkreetselt viidanud milliste tunnistajate milliseid ütlusi ta oma väiteid kinnitavateks tõenditeks loeb. Tunnistajate küsitlus on toimunud V. K´i, M. V´e ja S. S´e süüdistuses läbiviidud kriminaalkohtumenetluses nimetatud isikute süüasjas, mis ei olnud seotud maksualase süüteo toimepanemisega. Hinnates tunnistajate ütlusi seoses prokuröri küsimustega ei olnud kriminaalasjas tunnistajate küsitlemise eesmärgiks tuvastada süüdistavate isikute tegevuses maksualase süüteokoosseisu tunnused. Seega puudub kriminaalasjas antud tunnistajate ütlustel otsene seos käesoleva vaidlusega ning seetõttu hindab kohus vaidluses maksukohustuste üle maksumenetluses kogutud tõendeid. Kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse kohaselt ei ole välistatud OÜ M poolt transportteenuse pakkumine. Samuti ei välista kohus kohtuotsuses, et kõnesolev tehing võis faktiliselt aset leida. Kohus asub kohtuotsuses seisukohale, et teenuse osutamist on kohtule kinnitanud seitse tunnistajat. Tunnistajad on tunnistanud asjaolu, et transporditeenust on osutatud või vähemalt ei ole teenuse osutamine välistatud ning puudub alus väita, et tegemist on 01.03.2006 arve puhul fiktiivse arvega (tl II kd tl 125, 126). Kuna käesolevaks ajaks ei ole eelpool käsitletud otsus jõustunud, ei saa kriminaalasjas tehtud kohtulahendis tuvastatud asjaolusid lugeda tõendatuks. Kohus peab vajalikuks märkida, et MKS § 102 lg 1 sätete kohaselt maksuotsus muudetakse või tunnistatakse kehtetuks uue asjaolu või tõendi ilmnemise tõttu. Seega juhul, kui kriminaalasjas tehtud kohtuotsus jõustub muutusteta, võivad ilmned asjaolud, mis tingivad maksuotsuse muutmist. Tulenevalt eeltoodust puudus OÜ M maksumenetluses kogutud tõendite alusel õigus deklareerida eelpool käsitletud teenust oma maksustatava käibena. Maksuotsuse kohaselt on kaebaja kontrollitaval ajavahemikul soetanud erinevaid kaupu ja teenuseid, mis ei olnud seotud kaebaja ettevõtlusega. Kaebuse kohaselt osutati teenused ning osteti maksuotsuses vaadeldav mööbel ja muu kaup seoses ettevõtlusega ning seetõttu oli kaebajal õigus kajastada käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu maksuotsuses käsitletud arvetel ning arvata ettevõtlustulust maha maksuotsuses käsitletud arvete alusel kauba soetamise kulud. KMS § 29 lg 1 alusel on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil käesoleva seaduse § 3 lõikes 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Lähtudes KMS § 31 lg 1 arvatakse teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral sisendkäibemaks maha käesoleva seaduse §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. Nõuded arvele on toodud KMS §
22. TMS § 32 lg 1 alusel võib maksumaksja ettevõtlustulust maha arvata kõik maksustamisperioodi jooksul maksumaksja poolt tehtud dokumentaalselt tõendatud ettevõtlusega seotud kulud. TMS § 36 lg 2 kohaselt on maksumaksja kohustatud pidama tulude ja kulude arvestust sellisel viisil, et oleksid selgelt fikseeritud maksustatava tulu kindlaksmääramiseks vajalikud andmed. Maksumaksja on kohustatud samuti säilitama tulude ja kuludega seotud dokumente. Tulenevalt viidatud sätetest tuleb ettevõtlusega seotuse kontrollimiseks tuvastada kauba või teenuse soetamise otstarve. Kauba või teenuse soetamise otstarve võib olla kas ilmselge või 8 3-09-2835 peab otstarve või kasutamine olema kontrollitav. Maksumaksja on siinjuures kohustatud esitama täiendavalt tõendeid kulutuse ettevõtlusega seotuse kohta. MKS § 56 lg 2 alusel tuleb maksukohustuslasel pidada arvestust maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude kohta, säilitada ja vajadusel esitada tõendeid selliste asjaolude kohta. MKS § 57 lg 1 kohustab maksukohustuslast pidama raamatupidamisarvestust raamatupidamise seaduses sätestatud juhtudel ja korras. Raamatupidamise korraldamise põhinõuded on toodud raamatupidamise seaduse §
23. Maksumenetluses on tuvastatud, et kaebaja ei korraldanud raamatupidamist nõuetekohaselt ning seda ei saa pidada usaldusväärseks. Maksuhalduri nimetatud järeldust kinnitab kriminaalmenetluses kaebaja
24. aasta raamatupidamise osas läbiviidud raamatupidamisekspertiisi tulemused (III kd tl 32-35). Kui maksumaksja ei pea oma ettevõtluse tulude ja kulude nõuetekohast arvestust, siis on maksuhalduril õigus maksu määramisel lähtuda maksuhaldurile teadaolevatest andmetest ning maksumaksja poolt esitatud ja maksuhalduri poolt kogutud tõenditest. Sellisel juhtumil maksukohustuse vaidlustamisel tuleb maksumaksjal lähtudes MKS § 150 lg 1 tõendada, et maksuhaldur on määranud ettevõtlusega seotud kulutuse osa ebaõigesti. Seejuures tuleb maksukohustuslasel esitada vastavad põhjendused, miks maksuhaldurile esitatud tõenditele antud hinnang on ebaõige. Kaebaja väidetel ei nõustu ta maksuhalduri käsitlusega OÜ H puhastusteenuse tasu osas, kuna antud teenuse eest tasub M V, kellele esitati teenuse eest 30.09.2009 arve nr 200902 (tl 54), mis maksti tema poolt sularahas. Maksuotsuses tuvastati, et OÜ-lt H soetatud puhastusteenus ei ole seotud kaebaja ettevõtlusega, kuivõrd teenust ei osutatud juhatuse liikme poolt väidetud Tallinnas S 36-49 asuvas korteris, vaid Sepa talus Harjumaal. Teenuse eest tasus H. V oma isiklikult pangakontolt. Kuna kaebajal puudub seos Sepa taluga ei ole maksuhalduri hinnangul nimetatud teenus seotud kaebaja ettevõtlusega. Maksuotsuses on märgitud, et kaebaja on esitanud arve teenuse edasimüümise kohta, kuid puuduvad selle tasumist tõendavad dokumendid. Kohtule esitatud kaebuses on samuti märgitud, et teenus on kaebaja poolt edasimüüdud ning teenuse eest maksab M. V 30.09.2009 arve alusel. Arvel on märgitud tasumistingimus: sularaha, kuid maksumenetluses ega kohtumenetluses ei ole esitatud tõendeid arvel märgitud summa tasumise kohta. Seega on kaebaja väited selle kohta, et puhastusteenus on edasimüüdud, paljasõnalised. Hinnates maksumenetluses kogutud tõendeid ja esitatud väiteid ei ilmne seost puhastusteenuse ja kaebaja ettevõtluse vahel. Kaebaja kinnitusel osteti enamik vaadeldaval perioodil soetatud mööbliesemetest edasimüümiseks arvestades E. S´i tellimust. H. V´e 11.03.2009 seletuse kohaselt on ettevõtte vahenditest mööbel soetatud müügi eesmärgil, 07.10.2009 seletuse kohaselt soetati kõik mööbliesemed ühe korteri sisustamiseks ühe inimese tellimusel ning mööblit edasi ei müüdud põhjusel, et inimene otsustas, et ei vaja seda mööblit. Nimetatud isiku andmeid lubas H V täpsustada (tl 36 pöördel, 38 pöördel). Maksumenetluses 13.10.2009 saadetud e-kirja kohaselt tellis mööbli E. S, kirjas oli toodud ka nimetatud isiku e-posti aadress. Maksuotsuse kohaselt ei õnnestunud maksuhalduril E. S´iga ühendust saada, kuna teadolevad telefonid ei vastanud ning isik ei ela registris märgitud aadressil, vaid viibib pikemat aega välismaal. Kaebaja ei ole maksumenetluses ega kohtumenetluses esitanud tõendeid, mis mingil moel kinnitaksid juhatuse liikme seletust nimetatud isiku soovil mööbli tellimise kohta. Puuduvad tõendid, mis kinnitaksid E. S´i pöördumist kaebaja poole mööbli ostmiseks (tellimus/leping, meili vahetus tellimuse sisu täpsustamise ja tellimuse täitmise osas vms). Kohtu hinnangu ei ole usutav, et isik tellib korteri sisustamiseks mööbli ilma mingit konkreetset soovi avaldamata ja/või hinnakalkulatsiooni küsimata või sellega tutvumata. Asjas ei ole tõendid, mis kinnitaksid tellimusest loobumist või selgitaksid loobumise põhjust. Kaebaja 9 3-09-2835 ei ole ka täpsustanud, millal tellimus üldse esitati, millise korteri sisustamiseks see esitati, kas ja kuidas teatati kauba tellimisest ja saabumisest, kuhu tuli tellitud kaup toimetada ning millal ja mil moel tellija loobus kaubast. Kaebaja ei ole selgitanud põhjuseid, mille tõttu tuli mööbel osata Pärnust ja transportida Tallinna. Hinnates soetatud mööbli kohta esitatud tõendeid, ei ole tegemist eritellimusel ja/või ainuüksi Pärnust saada oleva mööbliga, seega oleks saanud antud mööbli soetada ka Tallinnast. Ka juhul, kui eeldada, et kaebaja loobus
25. aastal juba hangitud kaubast, siis edasimüügi eesmärgil soetatud kauba puhul on tavapärane, et see soovitakse edasi müüa ning müügi soovist antakse teada. Samas kinnitab juhatuse liige oma 07.10.2009 seletuses, et nimetatud mööbliesemeid ei ole keegi vaatamas käinud (tl 38 pöördel). Samuti ei ole esitatud asjas väiteid ega tõendeid selle kohta, et vaidlusaluseid esemeid on mingil moel püütud müüa (kuulutused, reklaam). Juhatuse liikme H V´e 07.10.2009 seletuse kohaselt on osa mööblit ja tehnikat hävinud ning need on ära visatud. Ühtegi tõendit hävimise ja/või mahakandmise kohta esitatud ei ole (akt, inventuur vms). Juhatuse liikme seletuse kohaselt pani ta ise mööblit kokku, selleks oli vaja soetada trell, püksid ja oksapuur. Kuna üldteadaolevalt on okspuur oksakohtade väljapuurimiseks mõeldud puur, on arusaamatu nimetatud puuri soetamine mööbli kokkupanemiseks. Väidetavalt on trell ja tööpüksid ära visatud, kuid kuna nimetatud toimingu kohta dokumente vormistatud ei ole, ei saa antud väidet kontrollida. Juhatuse liige ei osanud anda seletusi esemete kasutamise kohta, andes üldsõnalisi selgitusi, et ilmselt olid videomakk ja telerid soetatud erinevate videote vaatamisega ning, et tegemist võis olla mööblimüüjate erinevate marketingivideotega. Kellelt ja kust videomaterjal saadi seletusest ei selgu. H. Ve seletuse kohaselt on 2006 soetatud jalanõude kapp ja külmik müüdud veebruaris
26. Samas selgub 25.02.2009 koostatud vaatluse protokollist, et külmkapp asus endiselt Tallinnas S 36-
27. Külmkapp asus köögis ning oli kasutuses (tl 172, 189, 192). Nimetatud asjaolu seab kahtlus alla juhatuse liike seletuse nii külmkapi kui ka jalanõude kapi müümise kohta. Dokumente, mis kinnitaksid mööbliesemete müüki (ostu-müügileping, arve ja selle tasumine) esitatud ei ole. Oma ettevõtluses kasutatavate kaupade ja teenuste sisu on määratud kaupade ja teenuste soetamise eesmärgiga. Oma ettevõtluses kasutatavad saavad olla vaid sellised kaubad ja teenused, mida on võimalik kasutada selle ettevõtja tegevusalal ja mille kasutamine vastab ettevõtja äriplaanile. Antud juhul on esitatud tõendid kauba soetamise kohta, kuid ei ole esitatud tõendeid kaebuses toodud väidete kinnitamiseks ega esemete kasutamise eesmärgi kohta. Lähtudes eeltoodust ei ole kaebaja ümberlükanud maksuotsuses soetatud kaupade ja teenuste osas tuvastatud asjaolusid ja tehtud järeldusi. Kaebaja selgituste kohaselt on maksuotsuses käsitletud reiside puhul tegemist töölähetusega ning need komandeeringud on otseselt seotud kaebaja ettevõtlusega ja H. V´e äriarendusülesannetega. Vaadeldavad lähetused on vormistatud õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt. Kaebaja selgituste kohaselt on kaebaja viimastel aastatel tegelenud tihedas konkurentsis oma niśi otsimisega ning seonduva arendustööga. Selline tegevus on majanduses tavapärane ning ettevõtte jätkusuutlikkuse ja arenguks väga vajalik. Komandeeringute eesmärgiks oli leida uusi kontakte ja partnereid, kellega teha koostööd. Seega tulenevalt kaebaja eeltoodud väidetest olid nimetatud komandeeringute eesmärgid ettevõtluse seisukohalt olulise tähtsusega. Portugali ja Saksamaa komandeeringu puhul oli eesmärgiks kohaliku mööblitööstuse esindajatega kohtumine, tutvumine kohapealse mööblituruga ja mööbli pakkujate koostöö võimalustega. Kaebaja väidetel tõendavad seda töölähetuse dokumendid ja juhatuse liikme H. Ve 11.03.2009 seletused. Töölähetuse otsuse kohaselt on komandeeringu eesmärgiks kohtumine M esindajatega ja kohtumine W (tl 55). Lähetuse aruande A. P ja külastas W (tl 10 3-09-2835 56). Juhatuse liige oma 11.03.2009 seletuses ei osanud anda selgitusi lähetuses läbiviidud läbirääkimiste, saadud kontaktide, äriühingute asukoha kohta (tl 36, 36 pöördel, 37). Täpsustused esitati maksuhaldurile hiljem. Maksuhaldur, kontrollides saadud andmeid tegi kindlaks, et on olemas puidutööstus M, kuid selle asukoht on Kesk-Ameerikas Guatemalas ning äriühingul puuduvad esindused mujal maailmas. W puhul on aga tegemist sisustussalongiga (tl 26 pöördel). Tulenevalt eelpool tuvastatud asjaoludest, ei tõesta kohtu hinnangul napisõnaline töölähetuse otsus ja komandeeringu aruanne ning juhatuse liikme üldsõnaline komandeeringu kirjeldus lähetuse eesmärki. Arvestades maksumenetluses tuvastatud asjaolusid lähetusdokumentides märgitud äriühingute kohta ning asjaolu, et H. V ei kajastanud komandeeringu aruannetes ööbimisega seotud kulusid ning seda, et tema abikaasa M. V viibis samal ajal linnapeana Madeira saarel konverentsil, on põhjendatud maksuhalduri kahtlus, et komandeeringud ei olnud seotud kaebaja ettevõtlusega. Kaebaja väidetel on kaebaja ettevõtlusega soetud ka juhatuse liikme H. V´e ja ettevõtte omaniku M. V´e töölähetus Ameerika Ühendriikidesse. Töölähetuse otsuse kohaselt oli lähetuse eesmärgiks tutvumine Ameerika Ühendriikide mööblituruga, kohtumine sealsete mööblitootjatega (tl 59). Komandeeringu aruandes on eesmärgi kirjelduseks kohtumine F tegevjuhi R. S, M assistendi C. R. Tutvumine Ameerika Ühendriikide mööblituruga (tl 60). Kaebaja juhatuse liige H. V ei osanud 11.03.2009 anda seletust selle kohta, kus asuvad äriühingud F ja M ega nimetada isikuid, kellega nad konkreetselt kohtusid ning millised olid kokkusaamiste tulemused, vaid andis kohtumiste osas üldsõnalise kirjelduse (tl 36). Seega ei tea juhatuse liige kus asuvad (aadress) väidetavad läbirääkimiste pooled (mööblitootjad) ning asjas puuduvad igasugused tõendid, mis kinnitaksid läbirääkimise ja kohtumiste läbiviimist. Kohtu hinnangul saab tulenevalt kaebaja poolt kirjeldatud komandeeringute eesmärgist eeldada, et kontakte ja partnereid ei hakatud otsima komandeeringu käigus lähtekohta jõudes, vaid ettevõtluse arendamise eesmärgil ettenähtud kohtumised, kohtumistekohad, ajad ning kohtumistel viibivate isikute ring lepiti kokku eelnevalt. Seega peaks kaebaja poolt kirjeldatud kohtumiste toimumiseks peetud läbirääkimiste käigu kohta olemas olema vastav kirjavahetus. Ka juhul, kui dokumente ei ole säilinud, peaks olema võimalik võtta ühendust kohtumise läbiviinud isikutega ja/või kohtumisel viibinud isikutega ning seeläbi tõendada komandeeringute eesmärki. Kaebaja ei ole maksumenetluses ega kohtumenetluses esitanud täiendavaid põhjendusi ega tõendeid, mis kinnitaksid kaebaja poolt kaebuses komandeeringute osas esitatud väiteid. Vaatamata komandeeringu kohta esitatud puudulikule materjalile ja üldsõnalistele väidetele ärikohtumiste osas, on kohtu hinnangul võimalik hinnata vaidlusaluste komandeeringute seotust ettevõtlusega vaadeldes ettevõte arengut peale komandeeringuid, sest selleks, et rakendada jätkusuutlikkuse põhimõtet ettevõtte arengus, tuleb panustada ettevõtte tegevusse. Käesoleval juhul on vastustaja kontrolli käigus tuvastanud, et kaebajal puudus
28. aastal maksustatav käive. Kaebaja ei ole deklareerinud käivet ka
29. ja
30. aastal käibedeklaratsioonides ning on väljaarvatud käibemaksukohustuslaste registrist augustis
31. Samuti on maksumenetluses tuvastatud, et kaebajal puudusid töötajad, maksustatav käive ja muu tegevus, mida võiks pidada ettevõtluseks (tl 24 pöördel). Juhatuse liige H. V oma seletustes kinnitab, et läbirääkimistel pole tulemust, kuna ta leidis, et ei saa selle äriga hakkama (tl 36, 36 pöördel). Seega ei ole kaebaja esitanud väited ega tõendeid selle kohta, kas ja kuidas vaidlusalused komandeeringud aitasid kaasa ja/või mõjutasid ettevõtte edukust ja/või aitasid kaasa/mõjutasid investeerimist. Kuna jätkusuutlikus väljendub ettevõtte tegevuse arengus, mille tulemusel paraneb konkurentsivõime, ei saa antud juhul ettevõtte majandustegevus kinnitada kaebaja väiteid komandeeringu eesmärgi osas. 11 3-09-2835 Hinnates asjas esitatud tõendeid ei ole leidnud kinnitust kaebaja väited selle kohta, et maksusumma on määratud valesti. Tulenevalt eeltoodust ja hinnates asjas kogutud tõendeid on kaevatava maksuotsusega määratud kaebajale tasumisele kuuluv maksusumma, maksuotsuses on näidatud, kuidas maksusumma on määratud ja põhjendatud, miks on täielikult või osaliselt jäetud arvestamata kaebaja poolt esitatud väited ja tõendid. Kaebaja ei ole kohtumenetluses esitanud selliseid tõendeid, mille alusel tuleks ümberhinnata maksuotsuses tuvastatud asjaolud. Kohus ei tuvastanud selliseid vormi- ja menetlusnõuete rikkumist, mis võisid mõjutada asja otsustamist. Seega on kaebus põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu. Kaebajad taotlevad asjas kantud menetluskulude hüvitamist. Vastustaja vastavat taotlust esitanud ei ole. Kuna kaebus rahuldamisele ei kuulu, jäävad kaebajate menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel nende endi kanda. Annika Vendik Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 15.03.2011 otsuse resolutsioon: RESOLUTSIOON
32. Rahuldada OÜ M apellatsioonkaebus osaliselt.
33. Tühistada Tallinna Halduskohtu 24.11.2010 otsus osas, millega jäeti rahuldamata OÜ M kaebus Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 04.11.2009 maksuotsuse nr 12.2-3/313-14 tühistamiseks T AS-ga tehtud tehingut puudutavas osas ning teha selles osas uus otsus.
34. Tühistada Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 04.11.2009 maksuotsus nr 12.2-3/313-14 osas, millega vähendati OÜ M käivet ja käibemaksukohustust T AS-ga tehtud tehingu tõttu (maksuotsuse põhjenduste p 2).
35. Muus osas jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata.
36. Välja mõista Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuselt 889,60 € (kaheksasada kaheksakümmend üheksa eurot ja 60 senti) menetluskulude katteks OÜ M kasuks. 12