Obsah (4)

§ 76§ 79§ 101§ 113

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-09-64972 Otsuse tegemise aeg ja koht 18. märts 2011 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi OÜ Aires Liising hagi O. M.a vastu 23 086, 16

) § 401 lg 1 järgi on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. OÜ Airles Liising kandis kostja arveldusarvele 09.01.2007 14 250 krooni ning vastavalt krediidilepingule oli kostjal kohustus laenu koos intressiga tagastama vastavalt maksegraafikule (tl 14). Laen tuli tagastada laenusaajale so OÜ-le Airles Liising (lepingu p 10.1, tl 12).

1. Laenuandjale tegi kostja (kostja esitatud maksekorralduste järgi) järgmised maksed: 16.02.2007 1 705 krooni (tl 34); 19.09.2007 2 785 krooni (tl 35); 09.06.2007 3 306 krooni (tl 36); 17.03.2007 1 653 krooni (tl 37) , 20.02.2007 200 krooni (tl 38) – kokku 9 649 krooni. 1 705 krooni ja
2. Hagi täpsustuses (tl 81) märgib hageja, et kostja tasus 16.02.2007 20.02.2007 200 krooni. Nimetatud makse tulemusena täitis kostja kohustuse 15.02.2007 tasuda intressi summas 939, 58 krooni ja laenu põhiosa summas 965, 34 krooni (tl 14). Järgmise graafikujärgse makse (paaripäevase hilinemisega) tegi kostja 17.03.2007 summas 1 653 krooni, mille arvelt loeb hageja tasutuks teise graafikujärgse makse, mis koosnes põhiosa maksest summas 1009, 58 krooni ja intressimaksest summas 643, 26 krooni. Seega pidi kostja ajavahemikus 15.04.2007 kuni 15.01.2008 hagejale tasuma põhivõla summas 13 025, 08 krooni ja intressi 3 503, 32 krooni. Kostja jättis alates 15.04.2007.a maksed tasumata, mistõttu pöördus hageja võla sissenõudmiseks OÜ BLD Project Group poole. Võla sissenõudmise menetluses tasus kostja 09.06.2007 3 306 krooni ja 19.09.2007 2 785 krooni – kokku 6 091 krooni. Hageja arvestab 6 091 krooni võla sissenõude kulude katteks ja märgib, et sissenõudekulud olid kokku 7080 krooni. 3 TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited kui seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi
3. lõike sätestab, et tõendeid esitavad menetlusosalised. Tõendid sissenõudekulude suuruse kohta puuduvad. Hageja ei ole esitanud tõendeid ka selle kohta, et hageja oleks pöördunud võla sissenõudmiseks BLD Project Group poole (leping) ning mingisugune võlamenetlus oleks toimunud. 12.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning sama paragrahvi 3. lõike kohaselt loetakse kohust täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kostja teostatud makseid OÜ Finantskapital ja Erkki Vaiknurmele ei saa kohus lugeda kohustuse täitmiseks selleks õigustatud isikule (võlausaldajale).

§ 79

lg 1 kohaselt kui kohustus on täidetud isikule, kes ei ole võlausaldaja, või isikule, kes ei ole võlausaldaja asemel õigustatud täitmist vastu võtma, loetakse kohustus täidetuks, kui kohustus sellele isikule täideti täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isiku nõusolekul või kui täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isik kiitis sellele isikule täitmise hiljem heaks. Hageja OÜ Airles Liising ei ole andnud nõusolekut kohustuse täitmiseks OÜ-le Finantskapital ega ka hiljem täitmist heaks kiitnud. Kohtul puuduvad tõendid selle kohta, et hageja oleks nõude loovutanud. 13. Seega ei ole kostja oma kohustust hageja ees nõuetekohaselt täitnud. Võlgnikupoolse kohustuse rikkumise korral on võlausaldajal

§ 101

lg 1 p 1 tulenevalt õigus nõuda kohustuse täitmist ja viivist rahalise kohustusega täitmisega viivitamise korral (§ 101 lg 1 p 6).

1. Lepingu p 10.2 järgi kui laenusaajal on kohustus tasuda laenuandjale üheaegselt lepingust tulenevaid erinevaid summasid, arvestatakse makstuks esimeses järjekorras võlgnevuse sissenõudmise kulud, seejärel viivis, trahvid ja muud tasud, seejärel tähtajaks maksmata intressid vastavalt nende ajalisele järjekorrale alates varasematest võlgnevustest, seejärel tähtajaks tasumata laenusumma. Kohus loeb kostja 09.06.2007 tasutud maksega 3306 krooni kaetuks 2007.a aprilli ja maikuu laenu põhiosa ja intressimaksed summas 3 305, 68 krooni. Kostja poolt 19.09.2007 tasutud maksega 2 785 krooni loeb kohus arvestades lepingu p 10.2 toodut
2. a juuni ja juulikuu intressimaksed ja põhiosamaksed. Põhiosamaksete osas jäi seisuga august 2007 võlg 520, 68 krooni. Põhiosamakseid on kostjal tasumata 9023 krooni ja intressimakseid 1414, 72 krooni.
3. Leppetrahvi tasumise kohustuse tuleneb lepingu p 6.4, mille kohaselt kui laenusaaja on viivitanud graafikujärgse intressi summa tagasimaksega 30 kalendripäeva, kohustub ta tasuma laenuandja nõudel ühekordset leppetrahvi 3000 (kolm tuhat) krooni.
4. Lepingu nr 0700227 p 9.1 järgi on laenusaaja (kostja) kohustatud tasuma viivist 1% päevas graafikust tulenevate laenusaaja poolt tähtajaks tasumata summast. Viivise arvestamist alustatakse eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast ja lõpetatakse tasumisele kuuluvate maksete täieliku tasumise päeval.

§ 113

lg 1 kohaselt võib laenuandja nõuda võlgnikult viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Ajavahemikus 15.01.2008 – 02.12.2009 (hagi esitamiseni) on viivis tasumata põhinõudelt 61 897,78 krooni (686 päeva x 90,23 krooni).. Hagiavalduse kohaselt on nõuab hageja viivist põhinõudega võrdses ulatuses. Kohus peab põhjendatuks mõista välja viivis mõistlikus so põhinõudega võrdses ulatuses. Põhinõudest suurema viivise väljamõistmine on kohtu arvates kostja suhtes ilmselgelt ülekohtune 4 arvestades laenu suurust 15 000 krooni ning kostja teostatud makseid (ka selleks õigustamata isikule) suuruses üle 30 000 krooni (kohus tugineb Riigikohtu väljendatud seisukohtadele ts asjades 3-2-1-41-07, 3-2-1-187-10). Lisaks palub hageja välja mõista viivis, mis käesO.aks ajaks sissenõutavaks muutunud ei ole (vastavalt TsMS § 367). Kohus märgib, et viivis on seadusest tulenev õiguskaitsevahend rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel, kandes seega kompensatsioonilist iseloomu. Viivise suurust tuleb võrrelda kohustise rikkumisest võlausaldajale tekkinud kahju suurusega ning hinnata selle proportsionaalsust. Riigikohtu seisukohast tulenevalt tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses ulatuses (

§ 113lg 1 1.

lauses). Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05) Riigikohtu praktikas on reeglina ülemääraseks ja ebamõistlikult suureks loetud viivist, mis ületab põhivõla suurust. Ülemäärane ja ebamõistlikult suur viivis ei kanna enam kompensatsioonilist ega eeldatavat kahju vähendavat iseloomu, mistõttu võib see olla vastuolus hea usu põhimõttega. Kohus jätab rahuldamata TsMS § 367 tuleneva viivise nõude.

1. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab O. M.alt OÜ Airles Liising kasuks kokku 22 460, 72 krooni ehk 1 435, 50 EUR, millest on: - põhivõlg on 9 023 krooni (576,67 EUR); - intress 1 414, 72 krooni (90,42 EUR); - viivis 9023 krooni (576, 67 EUR); - leppetrahv 3 000 krooni. (191, 73 EUR). MENETLUSKULUDE JAOTUS
2. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud rahalise suuruse (TsMS § 173 lg 1 p 4). Kohus rahuldab hagi osaliselt. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades. Eeltoodust tulenevalt kannab kumbki pool 50% vastaspoole menetluskuludest. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates (TsMS § 174 lg 1). Helgi Vinni Kohtunik 5