Obsah (7)

§ 120§ 96§ 97§ 100§ 101§ 102§ 143

1 KOHTUOTSUS /ÕIGEKSVÕTUOTSUS/ Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-10-44069 Otsuse tegemise aeg ja koht 18. märts 2011, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi J. H. hagi A. H.i v

) § 96, § 97 lg 1, § 100; § 101 lg 1. 3 TsMS § 3 lg 2 kohaselt, seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.

§ 120

lg 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kavatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülapidamise väljamõistmiseks. Hagile lisatud sünnitunnistusest (tl 6) nähtub, et J. H. ja A. H. on alaealise lapse M. H. vanemad, seega on J. H. oma alaealise lapse seaduslikuks esindajaks. Vastavalt

§ 96

, ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (

§ 97lg 1).

Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. (

§ 100lg 1, 2, 4).

Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (

§ 101lg 1).

Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (

§ 102lg 2).

Pooled on nõustunud tütre M. ülalpidamiseks elatise väljamõistmisega igakuise elatusrahana 135 eurot. Kohus selgitab pooltele, et

§ 143

lg2 tulenevalt peab vanem hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Juhul, kui poolte vahel on vaidlus lapsega suhtlemiskorra üle, on kostjal õigus esitada vastavasisuline avaldus kohtule lahendamiseks. Eeltoodust ning TsMS § 434, § 436, § 438, § 442 ja § 632 lähtudes rahuldab kohus hagi. Menetluskulude jaotus Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 1, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. 4 Hagi tagamise tühistamine Viru Maakohtu 13.09.20101 määrusega oli hagi tagatud ja kohustatud A. H.it menetluse ajal maksma hagi tagamise korras J. H.´le elatusraha alaealise tütre M. H. ülalpidamiseks summas 2175 krooni. TsMS § 386 lg 5 kohaselt kohus võib käesoleva seadustiku § 378 lõikes 3 nimetatud asjaoludel tehtud hagi tagamise määrust muuta või selle tühistada ka omal algatusel. Kuna antud juhul kuulub kohtuotsus viivitamatult täitmisele, leiab kohus põhjendatud olevat tühistada Viru Maakohtu 14.09.2010 hagi tagamise määrus. Kostja poolt hagi tagamise määruse alusel tasutud summad kuuluvad kohtuotsuse täitmisel arvesse võtmisele. Helgi Vinni Kohtunik