). KOHTUISTUNG Kohtuistungil avaldaja esindaja toetas avaldust, selgitades, et I. N. ja I. N. tulid Tudulinna elama 2005.aastal. I. N.il ei olnud kindlat töökohta ning ta väitis, et kui ta tööle läheb, hakatakse talt nõudma elatist pojale eelmisest abielust. I. N. on käinud lastekodus lapsi korra vaatamas, kuid ta traumeeris sellega lapsi nii, et need vajasid psühholoogilist abi. Selle aasta jaanuari alguses lahkus I. N. Tudulinnast. Kodus kasutati lapse suhtes füüsilist vägivalda, lastel polnud süüa. Lastega ei tegeldud, nad on arengus maha jäänud. 2008.aastal läks I. N. elama kuskile Rakvere kanti ja leidis seal uue elukaaslase. 2009.a suvel tuli ta Tudulinna tagasi, kuid kuna tal olid suured üüri võlad, siis Tudulinna vald lõpetas temaga üürilepingu ja andis vastu odavama korteri. Puudutatud isikute üürivõlgnevus kahe korteri eest on 20 000 krooni. Vald ei saa inimeste eest ka kõike teha. Puudutatud isik I. N. avaldust õigeks ei võtnud, selgitades, et oleks tulnud vaatama tulla, milline nende korter oli. Neil ei olnud vett, nad pidi seda õues asuvast kaevust tooma. Ka ei olnud kanalisatsioon korras. Kättemaksuks sellele, et ta kutsus kohale televisiooni, tahetakse talt lapsed ära võtta. Lapsed pole kunagi söömata olnud. D.t on ta ühe korra löönud, teisi lapsi ta löönud ei ole. Viimase lapse sünniks polnud ta ette valmistatud, kuna ta elas teise inimesega ja lootis, et see inimene hakkab teda aitama, kuid mees last ei tahtnud. Ta hakkab tööd otsima. Ta ei taha, et riik kasvataks tema lapsi. Algul lapsed käisid lasteaias, kuid hiljem selleks raha ei jätkunud. Puudutatud isik I. N. avaldus õigeks ei võtnud, selgitades, et praegu ta elab I.ga ja nad tahavad koos lapsi kasvatada. Tema üksinda ei saaks lapsi kasvatada ja kui nad ei oleks koos elama hakanud, oleks lastel lastekodus parem. Koos on nad elanud kaks kuud. Ta teeb juhutöid. Ta tahab kõik kolm last enda juurde võtta. Tudulinnas nad elasid hästi, neil oli kõik olemas, kuid võõrad inimesed sekkusid nende ellu. Nad ei ole joodikud ega narkomaanid, et neilt lapsed ära võetakse. Alaealiste laste esindaja vandeadvokaadi vanemabi I. G. toetas avaldust, selgitades, et toimiku materjalidest nähtub, et lapsed on arengust maha jäänud. Lapsed ei pea käima lasteaias, kui ema on kodus, kuid siis tuleb lastega ka tegelda ja neid kodus arendada. Esindaja käis lastekodus ja D. ütles, et ema on teda löönud. D. võõrastega ei räägi. Varem on lapsed rääkinud, et kodus ei olnud süüa ja nad olid näljased. Lastel on terviseprobleemid. Vald toetas 3 peret abivahenditega. I. N.lt tuleks ära võtta ka vara hooldusõigus, muidu kulutatakse raha mitte laste tarbeks. Seda kinnitavad ka tõendid, et I. N. ei oska rahaga ringi käia, sellest räägivad suured võlad ja asjaolu, et lastel polnud süüa. Kuna teiste abivahenditega pole võimalik ohtu lastele ära hoida, siis on ainuke võimalus vanematelt laste hooldusõigus ära võtta. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära avaldaja esindaja ja puudutatud isikute I. N. ja I. N.i seletused ning alaealiste laste esindaja arvamuse ja uurinud kõiki tõendeid kogumis, asub seisukohale, et Tudulinna valla avaldus I. N.lt ja I. N.ilt hooldusõiguse äravõtmiseks D. N.i, D. N. ja D. N. suhtes kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastas, et D. N. on sündinud 22.oktoobril 2004 (tl.70). Lapse emana on sünniakti kantud I. N.. Laps on vallaslaps. D. N. on sündinud 26.märtsil 2006.a. Lapse emana on sünniakti kantud I. N. ja isana I. N. (tl 20). D. N. on sündinud 10.novembril 2010.a. Lapse emana on sünniakti kantud I. N. ja isana I. N. (tl. 71). Tudulinna vald on avalduses taotlenud I. N.lt ja I. N. laste (isiku) hooldusõiguse äravõtmist põhjendusel, et vaatamata teostatud abile ei ole vanemad suutelised nõuetekohaselt oma kohustusi laste kasvatamisel ja nende eest hoolitsemisel täitma. Perekonnaseaduse (
) § 116 lg 2 järgi on vanemal kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (edaspidi vanema hooldusõigus ). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (edaspidi isikuhooldus ) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (edaspidi varahooldus ) ning otsustada lapsega seotud asju.
lg 1 sätestab, et kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletussejätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, muu hulgas § 134 lõikes 3 ning §-des 135 ja 136 loetletuid.
lg1 kohaselt kohus võib lapse vanematest eraldada ainult juhul, kui lapse huvide kahjustamist ei ole võimalik ära hoida vanemate ja lapse suhtes kasutusele võetud muude toetavate abinõudega.
lg 2 järgi isikuhooldusõiguse võib kohus vanemalt täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks. Hooldusõiguse üldpõhimõtted näevad ette vastutustundliku ja lapse arengutaset arvessevõtva kasvatuse. Hooldusõiguse kuuluvust reguleerivad sätted lähtuvad vanema õiguste ja kohustuste tasakaalustatuse põhimõttest, mis tähendab, et hooldusõigus peaks kuuluma vanemale niivõrd, kuivõrd see vanem tegelikult lapse kasvatamises ja hooldamises osaleb. Eeltoodud põhimõttest tulenevalt ei peaks lapse hooldusõigus kuuluma vanemale, kes lapse kasvatamises ja tema eest hoolitsemises ei osale. Avaldusest ja sellele lisatud tõenditest nähtub, et I. N. ei suuda nõuetekohaselt täita oma kohustusi laste kasvatamises ja nende eest hoolitsemisel. Vanem ei ole suutnud tagada lastele vajalikku hooldust ning stabiilset ja turvalist kasvukeskkonda. I. N.l on kalduvus vahetada elukohti ja elukaaslasi. Poeg D. ja tütar D. on oma arengus maha jäänud. Samuti on I. N. lapsi füüsiliselt karistanud, jätnud nad mitmeks päevaks kõrvaliste inimest hooldada, 4 millega on seadnud ohtu laste tervise ja heaolu. Samuti ei olnud I. N. ettevalmistunud 10.11.2010 sündinud lapse hooldamiseks, tal puudusid nii voodi, riided, mähkmed jms lapsele vajalikud tarbed. I. N. ei ole alates 2008.aastast faktiliselt laste kasvatamise ja hooldamisega tegelnud. Ka on I. N. kinnitanud, et ta ei saa üksi laste kasvatamisega hakkama ega ole võimeline lastele ülalpidamist andma. Vastavalt TsMS § 552 1 lg 1 kohaselt, kohus kuulab last puudutavas asjas ära vähemalt 10aastase lapse isiklikult, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus võib ära kuulata ka noorema lapse. Kuna D. N.i, D. N. ja D. N. vanus on alla 10 aasta, ei pidanud kohus TsMS § 5521 alusel nende ärakuulamist vajalikuks. Alaealiste laste esindaja arvamuse kohaselt on I. N.lt ja I. N.ilt hoodlusõiguse äravõtmine nende alaealiste laste suhtes alaealiste huvides. Kohtuistungil leidis tuvastamist, et I. N. ja I. N. ei ole suutelised tagama lastele vajalikku hooldust, eakohast arengut ning stabiilset ja turvalist kasvukeskkonda. Samuti on I. N. oma käitumisega (sh laste mitmeteks päevadeks kõrvaliste inimeste hoida ja söömata jätmine, laste füüsiline karistamine) seadnud ohtu lapse tervise ja heaolu. Lapsesse puutuvas vaidluses järgib kohus esmajoones lapse huve (
123). Lapsel on õigus vanema armastusele ja hoolele. Vaatamata vanema seadusest tulenevalt kohustusele last kasvatada ja tema eest hoolitseda, ei ole I. N. ja I. N. vanema kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Seeläbi on vanema laste õigusi ja huve oluliselt kahjustanud. Kohus leiab, et kahjustatud huvi ei pea ainuüksi väljenduma vägivallas või ähvardavas käitumises lapse suhtes, vaid võib väljenduda ka lapse ees vanema kohustuste täitmata jätmises. Kui vanem ilma mõjuva põhjusteta nõuetekohaselt lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel ei osale, kahjustab see lapse emotsionaalset ja füüsilist tervist ning heaolu. Teised kohaldatud abinõud peale hooldusõiguse äravõtmise ei ole tulemusi andnud Puudutatud isik I. N. on taotlenud tema hooldusõiguse peatamist.
140 lg1 kohaselt kohus peatab vanema hooldusõiguse, kui vanem on kestvalt võimetu lapse hooldusõigust teostama. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid, leiab, et asjaolud, et puudutatud isikul pole tööd ja stabiilset sissetulekut, ei tähenda iseenesest, et ta oleks seetõttu kestvalt võimetu oma lapsi kasvatama ja hooldama. Kui vanem tingituna oma isikuomadustest ja oskustest ei oska või ei taha nõuetekohaselt oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema hooldamisel täita, siis ei need sellised objektiivsed põhjused, mis saaksid olla hooldusõiguse peatamise aluseks. Kohus leiab, et lapse huvidest lähtudes tuleb I. N.lt ja I. N.ilt nende alaealiste laste suhtes hooldusõigus (sh varahooldusõigus) täielikult ära võtta. Ilma varahooldusõiguse äravõtmiseta säiliks vanematel õigus laste rahalisi vahendeid kasutada ja käsutada, mis antud juhul ei oleks laste huvides. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 550 lg 1 p 2, § 552 1 lg 1, § 554, § 557, § 661 lg 2, rahuldab kohus avalduse. Menetluskulud Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 172 lg 1 sätestatust, mille kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. 5 Vastavalt TsMS § 172 lg 2 isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja /…/ menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus leiab, et antud asjas tuleb jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda ja lastele osutatud riigi õigusabikulud riigi kanda. Helgi Vinni Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.