29 sätete kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summat. Menetluse raugetamine ei välista hilisemalt uuesti nõuete või pankrotiavalduste esitamist. Samas pankrotimenetluse raugetamine võtab võlgnikul võimaluse taotleda pankrotimenetluses võlgniku kohustustest vabastamist. Samas kui võlgnik ei soovi kohustustest vabastamise menetlust kasutada ja võlausaldaja ei nõustu menetlust finantseerima tuleb võlgniku menetlus raugetada pankrotti välja kuulutamata.
11 peatükis §§ 169 kuni 177 on sätestatud võimalus taotleda füüsilisest isikust võlgnikul pankrotimenetluse kaudu kohustustest vabastamist. See eeldab pankroti väljakuulutamist. Nimelt
kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Selleks peab võlgnik esitama kohustustest vabastamise avaldus kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks (
170). Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma
§-s 173 nimetatud kohustusi.
kohaselt võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on kohustatud töö- või teenistussuhetest või muust sarnasest suhtest või ettevõtlusest saadud tulu igakuiselt usaldusisikule üle andma. Nimetatud tulust võib võlgnik endale jätta 15 protsenti, juhul kui võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud üks aasta, 20 protsenti, kui sellest on möödunud kaks aastat ja 25 protsenti, kui sellest on möödunud kolm aastat. Samas võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.
kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise lõpparuande kinnitamisel. Kohus kuulab ära võlgniku ja halduri arvamuse. Võlausaldaja võib 3 esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 380–382 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletusega ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohalikult omavalitsusüksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase 10 aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastada või jätnud võlgniku avalduse kohustustest vabastamiseks rahuldamata seetõttu, et võlgnik on pannud toime pankrotikuriteo;4) võlgnik on viimase aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, raisates vara või viivitades pankrotiavalduse esitamisega, kuigi tal ei olnud väljavaateid oma majandusliku olukorra paranemisele; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.
alusel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad pöörata sissenõuet võlgniku varale. Võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist, ei saa menetluse kestel pöörata sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele.
kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Antud juhul kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui:1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos;2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma kohustuste vabastamise menetluse ajal oma kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
sätete alusel, kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.
kohaselt võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. Võlausaldaja võib taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. Enne võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tühistamise otsustamist kuulab kohus ära võlgniku ja usaldusisiku. Võlgnik peab antud juhul kinnitama oma valmisolekut ja võlausaldaja olema valmis menetlust finantseerima, et menetlus algatada ning kohustuste vabastamise kaudu saada tagasi osaliselt oma nõue. Tulenevalt aruandes esitatust on ajutine haldur arvamusel, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning vara puudumisel tuleb menetlus raugestada pankroti välja kuulutamata, kuid see tooks kaasa 4 võlgnikul võimatuse taotleda kohtult kohustustest vabastamist pankrotimenetluses. Tulenevalt eeltoodust puuduvad
Ajutise halduri ettepanek on kuulutada välja võlgniku pankrot. Pankroti välja kuulutamine võimaldab täpsusta võlgniku kohustuste suuruse ning võlgnikule anda võimaluse taotleda kohtult võlgadest vabastamist
sätestatud korras. Samas kui võlgnik seda ei soovi siis raugestada menetlus pankrotti välja kuulutamata. Vastavalt aruandes märgitule, kuulub endisele abikaasale MMkorter asukohaga XXX, suurusega 39,4 m². Ajutise halduri hinnangu kohaselt on võlgniku osaväärtus ca 50 000 krooni. Ühisvara jagamisel võib samuti tekkida olukord, kus võlgniku panus vara suurendamisse on erinev poolest.
kohaselt , kui vara on võlgniku ja tema abikaasa ühisomandis, saab haldur nõuda ühisvara jagamist ja võlgniku osa ühisomandist. Võlgnikul on õigus koos halduriga protsessis osaleda. Protsessiosalisena on võlgnikul õigus anda üksnes seletusi. Haldur võib ühisvara jagamise hagi esitada ühe aasta jooksul pankroti väljakuulutamisest arvates. Kui haldur ei ole esitanud võlgniku osa ühisvarast väljanõudmise hagi ühe aasta jooksul pankroti väljakuulutamisest , võib võlgnik selle hagi ise esitada ja osaleda asja läbivaatamisel hagejana. Kui võlgnik esitab hagi pankrotimenetluse ajal, peab ta sellest teatama haldurile. Samas kui haldur on pankrotivarasse arvanud vara, mis on võlgniku ja tema abikaasa ühisomandis, võib võlgniku abikaasa esitada hagi ühisvara jagamiseks ja oma osa välistamiseks pankrotivarast. Võlgniku abikaasa võib esitada hagi ühisvara jagamiseks kuue kuu jooksul ajast, mil võlgniku abikaasa ühisvara pankrotivarasse arvamisest teada sai või teada saama pidi. Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 18 lg1 kohaselt võidakse abikaasade ühisvara jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda. Kui ühisvara jagamise ajal abikaasade abielusuhted ei ole lõppenud, määratakse ühisvara kindlaks jagamise aja seisuga. Kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga (PkS § 18 lg 2). Kuna pole teada ühisvara tegelik suurus ja ajutine haldur on ainult eeldanud ühisvara olemasolu, tuleb pankrotimenetluses see küsimus lahendada eelduslikult kohtu kaudu. Nimelt PkS § 18 lg 5 kohaselt jagab vaidluse korral kohus ühisvara ühe või mõlema abikaasa nõudel. PkS § 19 lg 1 kohaselt loetakse ühisvara jagamisel abikaasade osad võrdseks, olenemata sellest, et üks abikaasa ei saanud sissetulekut seoses lapse kasvatamisega või muudel mõjuvatel põhjustel. PkS § 19 lg 2 kohaselt võib kohus kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest arvestades lapse või teise abikaasa tähelepanu väärivat huvi, samuti kui üks abikaasa ei ole mõjuvate põhjusteta osalenud oma sissetuleku või tööga ühisvara omandamisel või ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel, arvestab kui abikaasa lahusvara väärtus on abielu kestel oluliselt suurenenud teise abikaasa töö, rahaliste kulutuste või abikaasade ühisvara osa arvel. Abikaasade ühisvara jagamisel määratakse kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena (PkS § 19 lg 3). PkS § 19 lg 4 kohaselt kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvaras, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvituse. Tähelepanuta ei tohi jätta asjaolu, et PkS § 20 lg 1 kohaselt oma varalise kohustuse eest vastutab abikaasa oma lahusvaraga ja ühisvara selle osaga, mis kuuluks talle ühisvara jagamisel. Samas perekonna huvides võetud varalise kohustuse järgi vastutavad abikaasad ühisvaraga ja mõlema abikaasa lahusvaraga. Ühisvara jagamine on kulukas ja aeganõudev ning antud juhul, arvestades võlgniku kohustusi oma vanema poja ülalpidamise osas, võib ühisvara jagamine osutuda majanduslikult mitteotstarbekaks.
kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust 5 ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Justiitsministri määruse
Kui võlgnik ei soovi oma kohustustest vabastamise menetlust algatada, tuleb võlgniku vastu algatatud pankrotimenetlus lõpetada pankrotti väljakuulutamata, kuna puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks ja kulude katteks. Määrata ajutise halduri, Urmas Ti (isikukood XXX), tasuks 26 600 krooni. Tasu palun välja maksta koos sotsiaalmaksuga pankrotivara arvelt, Urmas T arvelduskontole nr XXXXXXXXX Nordea Pangas. Välja mõista bürookulud summas 3 280,40 krooni, OÜ-le Konkurss, Tähe 104B Tartu, arvelduskonto Hansapangas nr XXXXXXXXX. Kohtuistung 02.12.2008 kohtuistungil võlausaldaja esindaja ja võlgnik ajutise pankrotihalduri aruandega nõus, aruandele vastuväiteid ei ole. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Vastavalt
lg 2 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et võlausaldaja on selgelt väljendanud oma nõude, on esitanud tõendid nõude aluse, suuruse ja täitmise tähtaja kohta. Võlgnik ei ole võlausaldaja nõudeid täitnud.
lg 5 kohaselt kohus vaadanud pankrotiavalduse läbi, kuulutab kohus pankroti välja, jätab avalduse rahuldamata või lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu käesoleva seaduse §-s 29 nimetatud alusel. Asjas kogutud tõenditega - ajutise pankrotihalduri aruanne, vastused ajutise halduri järelpärimistele, vastused registritest järelepärimistele, vastused pankadest järelepärimistele – on tuvastatud, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Ajutise halduri 14.10.2008 aruande kohaselt võlgnik esialgsetel andmetel võlgneb pankrotimenetluse algatamise seisuga kokku ca 258 892 krooni. Nimetatud nõuetele võivad lisanduda viivised ja intressid. Võlgnikul teadaolevalt puudub vara ja rahalised sissetulekud nii töise tegevuse kui ka investeeringute tulemusena ei ole võlgnik võimeline täitma oma teadaolevaid kohustusi. 6 Kohtuistungil võlgnik ega ka võlausaldaja ei esita vastuväiteid ajutise halduri aruandele ja taotlusele ajutise halduri tasu ning pankrotimenetluse kulude osas. Vastavalt
lg 2 on võlgnik maksejõutu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Selle sättega on seadusandja öelnud, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Riigikohtu tsiviilkolleegium on seejuures 11.12.2002.a. lahendis nr. 3-2-1-120-02 märkinud, et ainuüksi võlgniku täitmata kohustused ei näita veel võlgniku püsivat maksejõuetust. Seega on pankroti väljakuulutamise aluseks võlgniku suutmatus majanduslike vahendite puudumise tõttu võlausaldaja nõudeid rahuldada. Võlausaldaja enda poolt pankrotiavalduses esitatud võlgniku vara loetelust, kui ka ajutise pankrotihalduri järeldustest, saab kohus üheselt järeldada, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu.
Kohus leiab, et võlgniku vara ja võlgade hindamisel tuleb lähtuda lisaks eelpool märgitud asjaoludele ka ajutise pankrotihalduri, kui sõltumatu ja erialaseid teadmisi ning kogemusi omava isiku esitatud arvestusest ja antud hinnangust ja halduri arvamust kinnitavatest tõenditest. Kuna võlgniku vara ei ületa kulusid, vara puudub, on kohtul alus pankroti väljakuulutamiseks. Võlgnikul puuduvad majanduslikud vahendid võlausaldaja nõuete rahuldamiseks. Seega võlgnik on maksejõuetu ja võlausaldaja pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele. Ajutise pankrotihalduri nõusolekul kohus nimetab ajutise pankrotihalduri Urmas T pankrotihalduriks. Ajutise pankrotihalduri tasu ja tehtud kuluste hüvitamisel lähtub kohus
lg-test 1 ja 2, mille kohaselt on ajutisel halduril õigus saada justiitsministri poolt kehtestatud piirmäärades tasu tehtud töö eest ja hüvitust ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste katteks. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Justiitsministri määruse
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.