) § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Vastavalt
lg 3 teisele lausele, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Arvetest selgub, et arvete maksetähtajad saabusid 2004.a ja 2005.a. Seega algas nõude aegumistähtaeg vastavalt 2004.a ja 2005.a lõppemisest. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hageja esitanud 26.12.2007.a kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse, mis jäeti 28.11.2008.a määrusega rahuldamata (tsiviilasi nr 2-07-54975).
lg 1 sätestab, et aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks.
lg 2 p 3 järgi on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses. Vastavalt
lg 3, nõude aegumise peatumine lõpeb peatumise aluseks oleva menetluse jõustunud lahendiga lõppemisega.
lg 1 sätestab, et aega, mille kestel aegumine oli peatunud, ei arvestata aegumistähtaja hulka. Seega peatus aegumine seoses maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega 26.12.2007.a. Hagiavalduse esitas hageja kohtusse 28.11.2008.a, s.o samal päeval, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti rahuldamata. Seega ei ole hagi aegunud. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks temale osutatud telekommunikatsiooniteenuste eest täielikult tasunud. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 6 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise 2 korral nõuda viivist. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhinõue summas 2491,77 krooni ja viivise nõue summas 2490,77 krooni põhjendatud. Euro kasutusele võtmise seaduse § 5 lg 1 sätestab, et krooni ümberarvestamine euroks toimub euro- ja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel, mis määratakse Euroopa Liidu Nõukogu poolt vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikele 3. Seega tuleb ümberarvestamisel lähtuda ümberarvestuskursist 1 euro = 15,6466 krooni. Euro kasutusele võtmise seaduse § 5 lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras saadud tulem ümardatakse 1 sendi täpsusega kolmanda koha alusel pärast koma. Kui kolmandal kohal pärast koma olev arv on 0–4, jäetakse teisel kohal pärast koma olev number muutmata. Kui kolmandal kohal pärast koma olev number on 5–9, ümardatakse teisel kohal olev number ühe võrra ülespoole. Arvestades kroonid ümber eurodeks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 159,25 eurot ja viivis 159,19 eurot, kokku 318,44 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Indrek Soots kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.