← Eesti

2-09-47266/7

2-09-47266 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Määruse tegemise aeg ja koht

  1. aprill 2011 kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-09-47266 Menetlustoiming kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine ja poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Swedbank P & C Insurance AS-i (endine ärinimi Swedbank Varakindlustus AS) (registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja Kadri E (XXX) Kostja ST (isikukood XXX, elukoht XXX) 29.03.2011 Hageja lepinguline esindaja Kadri Erm Kostja ST Istungi toimumise aeg Istungil osalenud isikud Swedbank P & C Insurance AS-i (endine ärinimi Swedbank Varakindlustus AS) hagi ST vastu kahju hüvitamiseks RESOLUTSIOON
  2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-09-47266 Swedbank P & C Insurance AS-i (endine ärinimi Swedbank Varakindlustus AS) hagis ST vastu kahju hüvitamiseks.
  3. Kinnitada poolte vahel sõlmitud alljärgnev kompromiss: 2.1 ST tasub Swedbank P & C Insurance AS-ile (endine ärinimi Swedbank Varakindlustus AS) 50% hageja nõutud summast s.o 502,89 (viissada kaks eurot ja 89 senti) eurot (7868,55 krooni) ja ½ riigilõivust s.o 127,82 (ükssada kakskümmend seitse eurot ja 82 senti) eurot (2000 krooni) 6 kuu jooksul alates 20.04.2011 s.o 105,12 (ükssada viis eurot ja 12 senti) eurot (1644,77 krooni) kuus. Nimetatud summad tasub ST Swedbank P & C Insurance AS-i (endine ärinimi Swedbank Varakindlustus AS) arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX, selgitusse märkida kahjujuhtum .
  4. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada Swedbank P & C Insurance AS-ile (endine ärinimi Swedbank Varakindlustus AS) pool tema poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivust s.o 127,82 (ükssada kakskümmend seitse eurot ja 82 senti) eurot (2000 krooni) Swedbank P & C Insurance AS-i (endine ärinimi Swedbank Varakindlustus AS) arveldusarvele Swedbank ASi, selgitusse märkida: „hagi ST vastu“.
  5. Määrus riigilõivu tagastamiseks saata täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa poolte kokkuleppel määruskaebust esitada. Määrus jõustub
  6. aprill 2011 kell kell 15.00 Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused 29.03.2011 toimunud istungil sõlmisid ja allkirjastasid pooled kompromissi, millise pooled paluvad kohtul kinnitada ja asjas menetluse lõpetada. Kompromissi kohaselt tasub kostja hagejale 50% 1 2-09-47266 hageja nõutud summast s.o 502,89 eurot (7868,55 krooni) ja ½ riigilõivust s.o 127,82 eurot (2000 krooni) 6 kuu jooksul alates 20.04.2011 s.o 105,12 eurot (1644,77 krooni) kuus. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kooskõlas TsMS § 428 lg 1 p 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Tulenevalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele tulenevalt TsMS §-dest 428 lg 1 p 4, 430 lg 1 ja 431, 432, 433 ja 661 lg
  7. Juhindudes TsMS § 150 lg 2 p-st 1 ja lg-st 3 kuulub hagejale taotluse alusel tagastamisele pool tema poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o. 127,82 eurot (2000 krooni), mis on tasutud AS Hansa Varakindlustus (praegune ärinimi Swedbank P & C Insurance AS) poolt 18.08.2009, kogusummas 4000 krooni (255,65 eurot), Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606, viitenumbriga 2900072123, selgitusega „Riigilõiv: Swedbank Varakindlustus AS hagi ST vastu“. Rahandusministri 21.09.2010 määruse nr 47 § 14 kohaselt teeb tagastamise otsuse alusel lõivu võtnud asutuses selleks volitatud isik riigilõivu tagasikande Riigikassas avatud vastavalt riigilõivude kontolt. Pooled on tulenevalt TsMS § 661 lg-st 4 välistanud määruskaebuse esitamise õiguse. Maire Lukk Kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.