Obsah (6)

§ 4§ 24§ 49§ 30§ 11§ 32

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok, liikmed Ande Tänav, Tiit Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 22.12.2010, Tallinn Ts

) § 817 lg 1 p-st 3 ja võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 1037 ning §-st 1039 tulenevalt tuleneb vajadus tuvastada teose õigusvastane kasutaja (vaidlust ei ole selles, et R.Haabu teost kasutanud ei ole) ja alles seejärel võimalus teose kasutajalt välja nõuda õigusvastase kasutamise teel saadu.

1. Autoosad.ee OÜ ei ole hageja õigusi rikkunud. Asjakohatu on hageja väide, mille kohaselt ta peab võimalikuks, et äriühingu ainuosanik on kulutanud ettevõtluskasumi enda kui füüsilise isiku kulude katteks või muul viisil välja kantinud. Hagiavaldusest ei nähtu, millisele solidaarse vastutuse alusele hageja tugineb. Hageja arvamus, et juhul, kui ta esitanuks nõude vaid äriühingu vastu, siis üritaks füüsiline isik selle kohe likvideerida, mille tulemusel ainuüksi varalist nõuet rahuldava kohtuotsuse täitmine osutuks seejuures võimatuks. Seega on hageja sisuliselt rajanud solidaarse vastutuse nõude asjaolule, et juriidilisest isikust kostjal ei pruugi olla vara kohtuotsuse täitmiseks. Solidaarse vastutuse jagamine viisil, et ettevõtte likvideerimise korral kannaks firma täitmata kohustused R.Haabu, ei tulene seadusest.
2. Juhul, kui kostja oleks hageja autoriõigusi rikkunud, siis oleks selline tegevus seadusest tulenevalt õigusvastane ja viimase eraldi tuvastamiseks mistahes vajadus puudub. Kostja ei ole aga hageja autoriõigusi rikkunud. Hagist jääb arusaamatuks, kuidas, millal ja millises vormis või viisil on kostja hageja õigusi rikkunud. Hagiavalduses on läbisegi ja piiritlemata käsitletud erinevaid mõisteid nagu arvutiprogramm, andmebaas, domeeninimi, veebipood. Mida hageja silmas peab, www.autoosad.ee”, kui ta räägib hagis „internetipoest nimetusega „tarkvarapaigaldisest ja selle kasutuskestusest”, samuti „internetipoe kujunduslikust väljanägemisest”, „serverarvuti üleandmisest”, jääb selgusetuks ja kostjale ei ole arusaadav, millise

sätte regulatsiooni alla kuuluva objektiga on tegemist ning kuidas kostja väidetavalt on hageja õigusi rikkunud. 22. Arvutiprogrammi autoril ei ole seadusest tulenevat õigust esitada arvutiprogrammi kasutamisõiguse saanud isikule tingimusi domeeninime kasutamisele ja serveriteenust osutava isiku valikule, nimetatut reguleerib VÕS ja mitte

. Hageja on põhjendanud oma nõuet sooviga sekkuda kostja igapäevasesse majandustegevusse ja omada jooksvat ning vahetut ülevaadet äriühingu kuludest ja tuludest, aga ka kostja tehingutest kolmandate isikutega. Hagejal puudub õiguslik alus sellise nõude esitamiseks. Hageja rahalise nõude arvestamise alused, kord ja printsiibid ning õiguslikud alused on põhistamata, mistõttu ei ole võimalik neile vastuväidete esitamine. 23. Tulenevalt hageja selgitustest võib asuda seisukohale, et õigused arvutiprogrammi kasutamiseks kuuluvad füüsilisele isikule H.Lensenile, mitte hagejale. Seega isegi juhul, kui kostja oleks rikkunud tarkvaraprogrammi autori või autoriõiguste valdaja 7 õigusi, siis ei oleks ta rikkunud mitte hageja õigusi, vaid H.Lenseni õigusi. Hageja on esitanud esialgsele hagiavaldusele H.Kulbase allkirjastatud teatise 16.01.2008, mille kohaselt kinnitab füüsiline isik H.Kulbas, kellel puudub seos hagejaga, et arvutiprogrammide süsteemi www.autoosad.ee varalised õigused kuuluvad hagejale. Käsitletav tõend ei ole asjakohane ega lubatav.

-st ei tulene võimalust arvutiprogrammi suhtes varaliste õiguste üleminekuks olukorras, kus arvutiprogramm on loodud otseste tööülesannete täitmise käigus, teiseks on varaliste õiguste loovutamine tõendatav (olenemata teosest) kirjaliku lepinguga autori ja kolmanda isiku vahel.

1. Kostja tellis oma seadusliku esindaja vahendusel füüsiliselt isikult H.Lensenilt tarkvaraprogrammi loomise, millises protsessis osales ka R.Haabu, kes esitas nägemuse ja osales programmi väljatöötamise protsessis. Kostja ei ole R.Haabu vahendusel tellinud kunagi tarkvaraprogrammi hagejalt. Programmi sai kostja H.Lensenilt, kellega koos ka programmi töötamist katsetati ja juurutati. H.Lenseni palvel tasus tarkvaraprogrammi kasutamiseks õiguse saamise eest R.Haabu eraisikuna, märkides selgitusse „laen”. Nimetatu oli põhjendatud sellega, et H.Lensen ei soovinud näidata saadud summasid tasuna, milline oleks tulnud deklareerida maksustatava tuluna.
2. Et vaidluse esemeks olev tarkvaraprogramm võimaldab tegeleda kaupade ostumüügiga interneti keskkonnas, ei ole midagi erakordset ega ainulaadset, sest nn internetimüük on juba ammu väljakujunenud majandustegevuse sfäär ning erinevate isikute poolt sel eesmärgil kasutatavad tarkvaraprogrammid ei erine üksteisest sellises mahus, et neid kõiki võiks pidada programmiloojate originaalse loomingulise tegevuse tulemusteks.
3. Hageja ei ole tõendanud, et vaidlusalune tarkvaraprogramm on autoriõigusega kaitstav objekt. Hageja väited on vastuolulised ega ole selge, keda ta kostjana konkreetselt silmas peab, märkides, et H.Lensen ei ole kunagi tema poolt loodud internetipoe varalisi õigusi kostja(te)le loovutanud. Kui hageja väidab, et autori soovil kuuluvad arvutitarkvara õigused temale, siis jätkuvalt on täpsustamata, millist liiki lepingu alusel autori õigused võõrandati. Autori ja hageja vahel valitseval üksmeelel ei ole õiguslikku tähendust. 16.01.2008 nähtub, et teose on loonud väidetavalt kaks autorit. Kostja ei ole kunagi tellinud tarkvaraprogrammi loomist ja kasutamisõiguse saamist hagejalt ja varaliste õiguste loovutamise väide äriühingule on esitatud esmakordselt alles kohtumenetluse käigus. Kostja sai õigused tarkvaraprogrammi kasutamiseks H.Lensenilt juba aastal 2002 ja seda kuni kostja tegevuse likvideerimiseni. Kuni hageja poolt
4. aasta suvel litsentsitingimuste esitamiseni ei olnud autori ega hageja ja teiselt poolt kostja vahel vaidlust kostja õiguses programmi kasutamiseks ja selle eest tasu maksmata jätmises. Hageja ei ole varem esitanud nõuet, et aastate möödumisel hageja poolt suvaliselt valitud ajahetkel pärast arvutiprogrammi üleandmist, kostja poolt tasu maksmist ja tarkvaraprogrammi kasutama hakkamist oleks tal (mitte autoril) õigus täiendava tasu nõudmiseks ja ühepoolselt teose kasutamiseks uute tingimuste kehtestamiseks.
5. Hageja osutas R.Haabule serverimajutuse ja hoolduse teenust, sellise lepingu võis sõlmida ka suuliselt. Pooltevahelist kokkulepet tõendavad serverimajutuse ja hooldusteenuse osutamine hageja poolt, arvete esitamine teenuse osutamise eest hageja poolt ja arvete tasumine kostja poolt. Hageja selgitus, et ta on osutanud teenust vaid domeeninime majutuseks, on otsitud. Asjaolu, et eelviidatud arvetel on teenuse sisuna märgitud kord hostimine, veebiserveri hooldus, autoosad serverimajutus ja hooldus jms, ei oma määravat tähendust. Tähtsust omab osutatud teenuse tegelik sisu. Kostja poolt autori loal kasutatud tarkvara oli paigutatud hageja 8 serverisse tarkvaraprogrammi tegeliku ja sisulise kasutamise eesmärgil, sest ilma vastava serverita ei oleks olnud programmi kasutamine mõeldav.
6. Hageja väited on osaliselt esitatud H.Lenseni nimel, kostjate osas on täpsustamata, milline kostja hageja õigusi rikkus. Hageja väide, et kuni
7. aasta sügiseni kasutas kostja tarkvaraprogrammi autori nõusolekul, annab kinnitust asjaolule, et autori ja kostja vahel oli sõlmitud kokkulepe tarkvaraprogrammi kasutamiseks ja varalised õigused kuulusid ja kuuluvad autorile, see on füüsilisele isikule H.Lensenile. 16.10.2006 hageja e-posti aadressilt (XXXXX@XXXXX.XX) saadetud kiri kostjale käsitleb kuumaksu suurust (ettepanek hagejalt), millega mittenõustumise korral on hageja arvates vaid üks lahend – pood mujale kolida. 05.08.03.2006 hageja poolt saadetud e-kirjadest nähtub, et hageja tegeles serveri seadistamisega ning et ei selle ega programmi kasutamisega seoses mingeid nõudmisi või pretensioone hageja ega autor kostjale ei esitanud. Eeltoodu kinnitab, et
8. aasta sügisel ei olnud hageja või autor esitanud kostjale mingeid nõudeid ega pretensioone seonduvalt tarkvaraprogrammi kasutamisega. Vaidlus seisnes serveriteenuse edaspidises osutamises ainult teatud tingimustel. Hageja ettepanek „pood mujale” kolida ei sisalda endast nõuet tarkvaraprogrammi edasise kasutamise keelamiseks.
9. Kostja ei olegi väitnud, et poolte vahel oleks kokku lepitud varaliste õiguste loovutamises. Kostja sai autorilt loa ehk litsentsi tarkvaraprogrammi kasutamiseks. Väide, et autor ei saanud kasutajaga kokku leppida litsentsitasu tingimustes, sest ei teadnud teose kasutamiseks andmise ajal, kui suureks kujunevad kostja sissetulekud teose kasutamise tulemusena, ei ole tõsiselt võetav. Teose kasutamise tingimustes lepiti kokku teose üleandmisel, tarkvaraprogrammi mõningane täiendamine teose kasutamise käigus ei tee olematuks teose autori poolt üleandmist ja autori nõusolekul kasutama asumist kostja poolt. Pooled ei leppinud kokku tarkvaraprogrammi algul tasuta ja hiljem autoritasu eest kasutamises.
10. Tagatisraha andmise eesmärk on võlgniku poolt teose loomise ja kasutamisõiguse andmise eest kokku lepitud tasu maksmise kohustuse täitmise tagamine. Tegemist oli tasu maksmisega tarkvara programmeerimise ja kasutamisõiguse eest. Autor tagastas 17 000 krooni alles 22.06.2007, see on 1,5 aastat pärast seda, kui tegi kostjale ettepaneku „teise serverisse kolida” ning viis ja pool aastat pärast tasude maksmist. Hageja poolt nimetatud raha tagastamise ajaks oli selge, et poolte koostöö serveriteenuse osutamises oli lõppenud ning eeldatavalt oli hageja juba sellel ajal otsustanud kohtusse pöörduda ning asunud sel eesmärgil „tõendeid looma”. Tarkvaraprogrammi (eeldatavalt) kasutamise lõpetamise nõude esitas hageja esmakordselt 27.07.
11. Olenemata niisuguse nõude esitamise ajast, ei ole autori poolt antud kasutamisõiguse tühistamine võimalik. Kasutamisõigus tarkvaraprogrammi kasutamiseks oli autori poolt kostjale antud tähtajalisena, see tähendab selle ajani, mil kostja on käsitletavas valdkonnas tegutsev äriühing. Ei ole aluseid lepingu ülesütlemiseks ja neile hageja ei tugine.
12. Kostja R.Haabu ja H.Lenseni kokkulepe sõlmiti olukorras, kus eraisikute tasandilt võetuna oli tegemist usaldusliku vahekorraga, sest nimetatud isikud olid ammused tuttavad, seetõttu ei peetud vajalikuks sõlmida ka kirjalikku lepingut. Kokkulepe oli aga selles, et programmeerimistöö teostatakse vaid kostja äritegevuse eesmärgil ning et ühelegi kolmandale isikule sama programmi kasutada ei anta. Kostjal ei ole oma väidete tõendamiseks esitada kirjalikku lepingut. Kostja esindaja pöördumised autori poole ja autori konkreetne hinnapakkumine ja sellega seonduvad läbirääkimised tehti elektroonilise posti teel, kuid enam kui kuue aasta taguseid e-kirju säilinud ei ole. Kuigi hageja räägib varaliste õiguste omandamisest autorilt, käsitleb ta kõiki 9 asjaolusid autori poolt esitatuna ja autori poolt nõutuna. Seni, kui ei ole tõendatud vaidlusaluse tarkvaraprogrammi kaitstavus autoriõiguse seadusega, eelkõige aga autori varaliste õiguste loovutamine hagejale, ei ole alust rääkida hageja õiguste rikkumisest. Hageja ei ole tõendanud, et arvutiprogramm vastab teose tunnustele. Hageja esitatud eksperdi arvamus ei ole asjakohane tõend ja vaidluse ese on valesti määratletud. Kui küsimus on selles, kas tegemist on üldse teosega, ei ole asjakohane väita, et

§ 4lg 6 teose kaitstust autoriõigusega eeldatakse.

Juhul, kui tegemist on teosega, siis enesestmõistetavalt kaitstakse seda autoriõigusega. 32. Kohtuistungil teatas hageja esindaja, et hagejale loovutas H.Lensen varalised õigused kinkelepingu alusel. Samas on hageja 03.11.2008 väitnud, et H.Lenseni ja hageja vahel ei ole kunagi olnud mingit kirjalikku lepingut, sest seda teha ei olnud vaja, H.Lensen ei loonud internetipoodi tööülesannete käigus. Ka R.Haabule on H.Lensen varem kinnitanud, et H.Kulbas aitas programmeerida. Nii nagu H.Lenseniga, ei ole ka H.Kulbasega sõlmitud hagejal ühtegi kirjalikku lepingut tarkvaraprogrammi suhtes varaliste õiguste omandamiseks autoritelt. Tarkvaraprogrammi loomises osales ka R.Haabu, kes koostas paberil spetsifikatsiooni eskiisi, mille teostatuna on hageja esindaja esitanud kohtule. Hageja esindaja kinnitas kohtuistungil, et 17 000 krooni oli ette nähtud programmeerimise eest. Töö tegi ja tasu sai füüsiline isik, mitte hageja. Kostja ei kasuta ega ole kasutanud piraatkoopiat. Autor H.Lensen andis ise kostjale parooli ja IP-aadressi selleks, et programmi oleks võimalik kasutada teises serveris. Nimetatu kehtib nii väidetava esimese koopia kui ka väidetava teise koopia suhtes. Hageja peab tõendama, et kostja on muutnud arvutiprogrammi ja teinud piraatkoopia. Olukord, kus tehniliste tingimuste piiratuse tõttu oli vajalik serveri vahetamine, ei ole hinnatav piraatkoopia tegemisena. Isegi juhul, kui kostja poolt tänaseks kasutatavat programmi saaks lugeda uueks koopiaks, siis on see tehtud

§ 24lg 1 alusel.

1. Domeen autoosad.ee taotleti algusest peale silmas pidades äriühingu nime peatset muutmist. Sama nime kannab ka tarkvaraprogramm. Domeen, OÜ Helliin, ärinime muutmine, tarkvaraprogrammi nimetus ja nimedevahelised seosed oli algusest peale ka autor H.Lensenile teada, tulenevalt tema ammusest tutvusest R.Haabuga. Esimese astme kohtu otsus
2. 25.02.2010 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
3. Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole vaidlust poolte vahel selles, et R.Haabu on Autoosad.ee OÜ (varasema nimega OÜ Helliin) juhatuse liige ja H.Lensen on hageja juhatuse liige. Vaidlust ei ole poolte vahel ka selles, et H.Lensen ja R.Haabu on tuttavad koolipõlvest ja kostja pöördus H.Lenseni poole palvega töötada välja arvutiprogramm internetipoe tarbeks, mille kaudu müüa autovaruosasid; vastav programm valmis ja seda kasutatakse osaühingu äritegevuses. Vaidlust ei ole poolte vahel, et 14.05.2007 esitas hageja kostjale internetipoe tarkvara litsentsitingimused ja 17.07.2007 ettekirjutuse internetipoe www.autoosad.ee tarkvarasüsteemi kasutamise lõpetamiseks. Küsimus on selles, kas hagejal on õigus esitada kostjate vastu autoriõiguse rikkumise tuvastamise, selle objekti esialgsel rikkumiseelsel kujul taastamise ja võlgnevuse nõuet.
4. 24.04.2008 Põhja Politseiprefektuuri kirjast hagejale nähtub, et hageja esitas kuriteoteate, mille kohaselt loodi internetipood
5. aastal hageja poolt R.Haabu soovil. Kostjale kuuluv Helliin OÜ soovis hakata tegelema autovaruosade müügiga internetipoes selle autoriga kokkulepitud tingimustel või autori poolt kehtestatud tingimustel. Kasutustingimuste kokkuleppimise oli autor nõus jätma hilisemaks, kui 10 valmiv internetipoe tarkvarasüsteem üldse sobib Helliin OÜ-le (R.Haabule) ja kui ta selle tõepoolest kasutusele võtab. Nimetatud dokument on vastuolus H.Lenseni selgitustega 17.11.2008 protokollis, mille kohaselt pöördus kostja tema kui füüsilise isiku poole, samuti on see vastuolus hagiavalduses toodud väitega, et H.Lensen ei olnud teadlik asjaolust, et arvutiprogrammi soovis R.Haabu Autoosad.ee OÜ-le. Tõenditest ja hageja omaksvõtust 17.11.2008 kohtuistungil saab teha järelduse, et R.Haabu pöördus H.Lenseni kui füüsilise isiku poole programmi väljatöötamiseks.
6. Hageja ei ole väitnud, et programm on välja töötatud H.Lenseni kui hageja töötaja või juhatuse liikme poolt. Nimetatud väite on hageja sisse toonud seoses viitega Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-39-
7. H.Lensen hageja seadusliku esindajana on kinnitanud, et töölepingut tal hagejaga ei olnud, seega ei loonud ta arvutiprogrammi tööülesannete täitmise käigus. Vande all andis H.Lensen seletusi, et programmeerima asus ta kui hageja juhatuse liige. Hageja väitis 12.10.2009 kohtuistungil, et autori varalised õigused kuuluvad hagejale
8. aastast. Hageja on väitnud oma 03.11.2008 kirjalikus seisukohas, et käesoleval juhtumil ei ole asjaosalistel (hageja peab silmas autoreid ja hagejat) ühtegi omavahelist asjassepuutuvat (ega muud) lepingut ja 17.11.2008 kohtuistungil väitis H.Lensen, et autor oli tema ja tema ka võõrandas kohe varalised õigused, see tähendab kinkis need ära. Autorilepingut nõutavas kirjalikus vormis seega hagejal esitada ei ole (

§ 49lg 1).

1. Vaidlust ei ole selles, et hageja oli Autoosad.ee OÜ tehnilise hoolduse (serverihooldus jne) teostaja. Vaidlust ei ole selles, et programmeerimistööd alustades soovis H.Lensen saada tasu oma isiklikule pangakontole ja R.Haabu tasus tema arveldusarvele 17.01.2002, 06.05.2002 ja 27.11.2003 vastavalt 7000, 7000 ja 3000 krooni, selgitusega “laen”. 22.06.2007 maksekorraldusega märkusega “tagatisdeposiidi (laenu) tagasimakse“ maksis H.Lensen R.Haabu arveldusarvele 17 000 krooni ja 26.06.2007 laekus R.Haabu poolt H.Lenseni arveldusarvele Hansapangas 17 000 krooni selgitusega “programmeerimisteenuse eest”. Mis põhjusel H.Lensen summad tagastas, ei ole oluline. H.Lenseni vande all antud ütlustest nähtub, et tasu küsis ta kui autor endale.
2. Autoosad.ee OÜ-le esitatud arvetest ja maksekorraldustest nähtub, et hageja on esitanud perioodil 29.11.2005-21.03.2007 kostjale arveid www.autoosad.ee serverimajutuse ja hoolduse eest, domaini hostimise, domaini majutuse ja e-mailide ning domaini hostingu ja veebiserveri hooldus eest ja kostja on need tasunud. H.Lenseni kirjavahetusest kostjaga nähtub, et 13.10.2005 kirjutab H.Lensen „meie“ vormis kuumaksust, mida arvestatakse autoosad.ee kuukasumit arvestades, mille minimaalne suurus oleks 7000 krooni + käibemaks. Kirja lõpus sisaldub fraas, et selle vältimiseks tuleb pood kuhugi mujale kolida. H.Lenseni e-kirjadest
3. ja 08.03.2006 nähtuvalt on ta küsinud R.Haabult tema soovide kohta infotehnoloogilistes küsimustes. Kostjate selgituste kohaselt näitavad e-kirjad, et H.Lensen seadistas nende kirjade saatmisel serverit ja väidab viimases kirjas, et internetipood on suunatud uude serverisse. Nimetatud asjaolu ei ole vaidlustatud. Nimetatud tõenditest saab teha järelduse, et oktoobris 2005 nõudis hageja serveriteenuse osutamise eest kõrgemat tasu. Seega ei saa nimetatud poolte kirjavahetust käsitleda kui poolte läbirääkimisi arvutiprogrammi kasutamise lõpetamiseks või litsentsitasu maksmiseks.
4. Arvutiprogrammi töötasid välja H.Lensen ja H.Kulbas. Hageja selgitas, et kasutas H.Kulbase kui suurte kogemustega programmeerija abi, ta on osalenud kaasprogrammeerijana. R.Haabu vande all antud ütluste kohaselt H.Lenseni sõnade järgi edastas viimane programmi tellija soovid ja loodu H. Kulbasele. Hageja on 11 kohtule avaldanud, et H.Kulbas tagandas ennast ega soovi olla kaasautoriks, on rahul sellega, kui Soden Infothenoloogia OÜ esindab tema õigusi.
5. Seega, kui eeldada hageja väidete õigsust, on tegemist H.Lenseni ja H.Kulbase ühisautorsusega ja nendevahelised suhted määratakse kindlaks kokkuleppega. Sellise kokkuleppe puudumisel teostavad autoriõigust teosele kõik autorid ühiselt, autoritasu aga jagatakse nende vahel võrdsetes osades (

§ 30lg-d 1 ja 4).

H.Kulbase allkirjastatud teatise kohaselt on “internetikauplus www.autoosad.ee programmeeritud H.Lenseni ja H.Kulbase poolt aastatel 2002 ja 2003, H.Kulbase kui kaasprogrammeerija/konsultandi heakskiidul kuuluvad arvutiprogrammide süsteemi www.autoosad.ee isiklikud autoriõigused tarkvara põhiprogrammeerijale ja projektijuhile H.Lensenile ning varalised autoriõigused Soden Infotehnoloogia OÜ-le. H.Lensenil ja H.Kulbasel ei ole omavahelisi erimeelsusi nimetatud arvutiprogrammi õiguste kuuluvuse kohta. Rohkem programmeerijaid www.autoosad.ee loomisel ei osalenud.“ Samasisuline on H.Kulbase 02.02.2009 seisukoht. H.Lenseni poolt 17.11.2008 allkirjastatud deklaratsiooni kohaselt programmeerija (autor) H.Lensen ja hageja deklareerivad, et arvutiprogrammi varalised õigused on koos nende õiguste tekkimisega üle läinud ja samas ka autori poolt vabatahtlikult ja tasuta üle antud hagejale kohe arvutiprogrammi valmimisega 2003. H.Kulbase kirjast ei selgu, millal ja millisel alusel on autorid oma õigused hagejale loovutanud. Dokument on koostatud ilmselt kohtule esitamiseks käesolevas vaidluses ja käsitatav isiku kirjaliku seletusena. Sama kehtib H.Lenseni deklaratsiooni kohta. Tsiviilkohtumenetluses ei ole niisugused tõendid lubatavad. Samuti ei ole tegemist usaldusväärse tõendiga, kuna autori isiklikke õigusi H.Kulbas loovutada ei saa (

§ 11

lg 2) ja varaliste autoriõiguste ülemineku asjaolude kohta dokument informatsiooni ei anna (

§ 11lg 3), isegi kui need on loovutatud tasuta.

1. Lisaks eeltoodule on vaidlus poolte vahel selles, kas arvutiprogrammi loomisel osales ka R.Haabu ja kas R.Haabu on üldse võimeline arvutiprogrammi looma. Tegemist on negatiivse asjaoluga, mida hageja tõendada ei saa. Väljavõttest EBS Interneti koduleheküljelt nähtub, et kostja on läbinud vastavas koolis magistriõppe infotehnoloogia erialal. Väljavõttest magistritööst nähtub, et R.Haabu on käsitlenud oma magistritöös tehnoloogilise lahenduse - interneti kaupluse kirjeldust. Asja tundev isik A.Seeba, kelle arvamust hindab kohus kui dokumentaalset tõendit, on järeldanud, et R.Haabu on osalenud aktiivselt ja oluliselt põhjalikult tarkvaraprogrammi Autoosad.ee kirjutamisel. Nimetatut kinnitavad ka R.Haabu vande all antud ütlused. Kuigi magistritöö väljavõttest ei saa teha järeldust R.Haabu oskuste kohta programmeerimisel, on nimetatu tõendatud asjaoluga, et isik õppis infotehnoloogia eriala, A.Seeba arvamuse ja kostja enda vande all antud seletustega nende koostoimes. Seega võib nimetatud tõendist teha järelduse, et arvutiprogramm loodi kolme autori ühistööna ja lisaks H.Kulbase varaliste õiguste loovutamisele on vajalik ka R.Haabu poolt varaliste õiguste loovutamine, et hagejal tekiks hagis märgitud nõudeõigus. Kuivõrd arvutiprogrammi varaliste õiguste kuulumine hagejale ei ole tõendatud, jääb hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebus
2. Soden Infotehnoloogia OÜ palub tühistada maakohtu otsuse ning saata asi tagasi esimese astme kohtule uueks arutamiseks.
3. Kaebuse põhjenduste kohaselt on hageja menetluse käigus pidevalt väitnud, et tarkvara varalised õigused kuuluvad hagejale, kuna hageja juhatuse liige H.Lensen asus programmeerima hageja juhatuse liikmena.

§ 32

lg 1 kohaselt 12 töölepingu alusel või avalikus teenistuses oma otseste tööülesannete täitmise korras loodud teose autoril tekib autoriõigus sellele teosele, kuid autori varalised õigused teose kasutamiseks tööülesannetega ettenähtud eesmärgil ja piirides lähevad üle tööandjale, kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-3903 leidnud, et

§ 32

on kohaldatav tööfunktsiooni püsival täitmisel, mis ei pruugi seaduse mõtte kohaselt piirduda töölepinguga. Püsivaks töösuhteks selles kontekstis saab näiteks pidada ka autori suhet äriühinguga, kui ta on selle ühingu juhatuse liige. Kuna hageja seaduslik esindaja on vande all kinnitanud, et asus programmeerima hageja juhatuse liikmena, siis on üheselt tõendatud, et vaidlusaluse tarkvaraprogrammi varalised õigused, mis kuulusid H.Lensenile, on läinud üle hagejale. Hageja on esitanud kohtule tõendina hageja ja hageja seadusliku esindaja vahel sõlmitud kokkuleppe, milles mõlemad pooled kinnitavad, et hagejale kuuluvad vaidlusaluse tarkvara varalised õigused vastavalt

§ 32

lg-le 5, mis sätestab, et arvutiprogrammi autoril või andmebaasi autoril, kes loob programmi või andmebaasi oma tööülesannete täitmise käigus või järgides tööandjalt saadud juhiseid, tekib autoriõigus sellele programmile või andmebaasile, kuid tööandjale kuulub ainulitsents kõigi varaliste õiguste teostamiseks, kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti. Hageja poolt kohtule esitatud dokument kannab pealkirja „Varaliste autoriõiguste ülemineku deklaratsioon“, kuid oma sisult on see hageja ja tema seadusliku esindaja kokkulepe, kus kinnitatakse seadusest tulenevat tarkvara varaliste õiguste üleminekut, kui teos on loodud tööülesannete teostamise korras. Esitatud tõendist ilmneb poolte tahe, mille kohaselt lõi hageja seaduslik esindaja arvutiprogrammi tööülesannete käigus ning kõik selle arvutiprogrammi varalised õigused kuuluvad hagejale. 45. Kuna hagejat on maakohtus toimunud menetluse käigus esindanud hageja seaduslik esindaja, kellel puuduvad õiguslikud teadmised, siis on hageja võinud segi ajada autori isiklikud ja varalised õigused, kuid hageja seisukohtadest ning esitatud tõenditest tuleneb üheselt, et hagejale kuuluvad vaidlusaluse tarkvara varalised õigused vastavalt

§ 32lg-dele 1 ja 5.

Kõrvaldamaks kõik kahtlused selles osas, esitab hageja kohtule hageja ja hageja juhatuse liikme vahelise kokkuleppe, kus mõlemad pooled kinnitavad, et tarkvara varalised õigused on üle läinud hagejale. Lepingu näol ei ole tegemist uue asjaoluga, mida hageja ei saanud kohtule esitada maakohtu menetluse ajal. Tegemist on lepinguga, kus pooled on ebaselge õigusliku olukorra muutnud kokkuleppega selgeks õiguslikuks suhteks ning milles väljendub selgelt poolte tahe. Hageja esitab ka kokkuleppe, mille kohaselt on H.Kulbas andnud temale kuuluvad varalised õigused üle hagejale. Maakohtu menetluse ajal esitatud tõenditest tuleneb selgelt, et H.Kulbas on soovinud anda hagejale vaidlusaluse tarkvara varalised õigused, kuid õigusteadmise puudumise tõttu ei ole osanud seda õigesti vormistada.

1. Kohus on tuginedes A.Seeba arvamusele leidnud, et R.Haabu on vaidlusaluse tarkvara üks autoritest ning seega on vajalik varaliste õiguste loovutamine hagejale ka R.Haabu poolt, et hagejal tekiks hagis märgitud nõudeõigus. Kostja enda vande all antud tunnistuse kohaselt muutis ta vaidlusaluse tarkvara kümne erineva lehekülje kujundust, mis tähendas failikoodi kirjutamist programmeerimiskeeles. Samas on ta järgmisel kohtuistungil väitnud, et ta programmeerimiskeeles ei kirjutanud, tegi idee, eskiisi, spetsifikatsiooni, programmeerimiskeelt ta ei osanud. Seega on kostja 30.03.2009 toimunud kohtuistungil antud ütlused ja 12.10.2009 vande all antud tunnistus otseses vastuolus ning teineteist välistavad. Kuna kostja vande all antud tunnistus on hilisem kui kohtuistungil protokollitud ütlused, siis on 13 selge, et kostja püüdis sellega luua tõendit oma väidete kinnitamiseks ning kohus peab tunnistuse hindamisel seda arvesse võtma.
2. Kostja vande all antud tunnistusest tuleneb üheselt, et kostjal oli ligipääs vaidlusalusele tarkvarale ning kostja asus ise selles muudatusi tegema. Seega tegemist ei ole ühisautorsusega nagu kostja väidab, vaid olukorraga, kus kostja on autoritelt luba küsimata muutnud autoriõigustega kaitstud teost ehk vaidlusalust tarkvara.
3. Kohus leidis tuginedes A.Seeba arvamusele, et R.Haabu on osalenud aktiivselt ja oluliselt põhjalikult tarkvaraprogrammi Autoosad.ee kirjutamisel. Lugedes kohtu viidatud punkti A.Seeba arvamuses, selgub, et kohus on eksinud. Kohtuotsuses on A.Seeba kasutatud sõna „väljatöötamises“ asendatud sõnaga „kirjutamisel“, mis omab olulist tähtsust antud asja lahendamisel. Väljatöötamises osalemine tähendab ka seda, et teose tellija selgitab autorile, mida tellija soovib. Sellega tellija küll osaleb väljatöötamises, kuid ei muutu ühisautoriks. Kui räägitakse tarkvaraprogrammi kirjutamisest, siis tähendab see programmikoodi kirjutamist/redigeerimist ning sellisel juhul muutub programmikoodi kirjutaja ühisautoriks. A.Seeba mõtles tarkvaraprogrammi väljatöötamises osalemise all seda, et kostja koostas parandusspetsifikatsioone, mitte ei osalenud tarkvaraprogrammi kirjutamises. Seega ei tõenda A.Seeba arvamus ega ükski teine tõend seda, et R.Haabu kaasautorsus tekiks spetsifikatsiooni loomisest.
4. R.Haabu esitas asja tundvale isikule A.Seebale küsimuse:„Milline on tarkvaraprogrammi Autoosad.ee seos R.Haabu koostatud spetsifikatsiooniga“. Seega ei küsitud A.Seebalt R.Haabu seost tarkvaraprogrammiga, vaid spetsifikatsiooni seost tarkvaraprogrammiga. Vaatamata esitatud küsimusele on A.Seeba oma arvamuses käsitlenud põhjalikult seda, kas R.Haabu osales tarkvaraprogrammi Autoosad.ee koostamisel või mitte, kuigi see asjaolu ei oma tähtsust tarkvaraprogrammi Autoosad.ee ja spetsifikatsiooni seoste määramisel. Kuna A.Seeba on arvamuses väljunud küsimuse raamidest, siis on selge, et A.Seeba arvamus ei ole objektiivne, vaid see on koostatud eesmärgiga näidata kostjat vaidlusaluse tarkvara ühisautorina. A.Seeba arvamuses on põhjalikult käsitletud R.Haabu programmeerimisoskust ning koodi kaasautorlust, kuigi arvamuse kohaselt sellist küsimust esitatud ei ole ning see ei oma tähtsust spetsifikatsiooni seostamisel tarkvaraprogrammiga. A.Seeba arvamuse hindamisel peab arvesse võtma ka seda, et arvamus on tehtud vaidluse ühe poole, kostja, tellimusel ning kõik arvamuse aluseks olevad dokumendid ja tõendid on A.Seebale edastatud R.Haabu poolt. Nende dokumentide algupära ning koostamise hetke ei ole võimalik kontrollida. A.Seeba arvamus ei ole ilmselt erapooletu ning seda peab kohus otsuse tegemisel arvestama. Vastustaja seisukoht
5. Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilasja edasine menetlus
6. Kohtuistungil 22.09.2010 andis kolleegium pooltele täiendava aja pidada läbirääkimisi vaidluse kokkuleppel lõpetamise võimalikkuse üle. Kolleegium määras, et otsus tehakse avalikult teatavaks kolme nädala möödumisel päevast, mil pooled teatavad, et kokkulepet ei saavutatud. Pooled tegi vastava info kohtule teatavaks 25.11.
7. 14 Tsiviilkolleegiumi seisukoht
8. Kolleegium, tutvunud esitatud apellatsioonkaebusega ja vastusega sellele ning tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse seisukohad ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid. Samuti võtab kolleegium apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks maakohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused nende tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta. Järgnevalt vastab kolleegium apellatsioonkaebuse põhjendustele.
9. Esmalt nõustub kolleegium maakohtu põhjenduste ja järeldustega, millede tulemusena ja kohaselt on asjas kogutud tõenditega tuvastatud, et vaidlusaluse teose (arvutiprogrammi) töötas autorina välja H.Lensen füüsilise isikuna, mitte aga hageja töötajana või hageja juhatuse liikmena ning et lisaks H.Lensenile on programmi autoriteks (ühisautoriteks) ka H.Kulbas ja R.Haabu. Maakohus on kogutud tõendeid piisavalt analüüsinud ja kohtuotsus vastab selles osas TsMS § 442 lg 8 nõuetele. Maakohus ei ole rikkunud tõendite hindamise reegleid ja kolleegium ei tuvastanud aluseid tõendite ümberhindamiseks.
10. Kolleegium ei nõustu apellandi väitega asjatundva eriteadmistega isiku A.Seeba (t I kd lk 201-206) arvamuse kui dokumentaalse tõendi tõendusliku väärtusetuse kohta. Tegemist on dokumentaalse tõendiga TsMS § 272 mõttes, mida kohus pidi hindama igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning oma siseveendumuse kohaselt koosmõjus teiste vastava asjaolu kohta esitatud tõenditega (TsMS § 232 lg-d 1, 2). Eriteadmistega isikute arvamusi dokumentaalse tõendina ei saa samastada eksperdiarvamusega TsMS-i 32.peatüki sätete mõttes ja seega ei mõjuta sellise tõendi usaldatavust kuigivõrd asjaolu, et asjatundev isik on väljunud talle esitatud küsimuse raamidest.
11. Muud apellatsioonkaebuse seisukohad kordavad hageja seisukohti maakohtus ja kuna maakohus on neile kehtiva menetlusseadusega kooskõlas vastanud, ei pea kolleegium omapoolseid seisukohti avaldama.
12. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jäämise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Tiit Kollom Ande Tänav Imbi Sidok