Obsah (7)

§ 403§ 436§ 5§ 230§ 367§ 162§ 174

2-09-59013 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht 16. märts 2011 kell 16.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-59013 T

§ 403lg-st 1 lahendab kohus poolte nõusolekul asja kirjalikus menetluses.

Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele alljärgnevatel põhjendustel. 8.

§ 436

lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. 2 2-09-59013

1. Kohtule esitatud kasutusrendi lepingust (tl 4, 38-41) nähtub, et 20.06.2006 sõlmisid pooled ja AS KL kasutusrendi lepingu külgnihutusega diiseltõstuki kostjale liisimiseks. Kostja nimel on lepingule alla kirjutanud kostja seaduslik esindaja, juhatuse liige Sulev Paakspuu. Kohus ei kahtle allkirja õigsuses (kohus võrdles lepingul olevat allkirja migratsiooniameti registris oleva allkirjaga). Kohus on seisukohal, et kostja väide, et tema ei ole lepingupooleks ei ole leidnud tõendamist. Kostja seaduslik esindaja allkirjastades lepingu sai kostja lepingupooleks st rentnikuks.
2. VÕS § 361 kohaselt kohustub liisinguandja liisingulepinguga omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Poolte vahel sõlmitud lepinguga on kostjale liisinguese üle antud ja kostja kohustuseks oli liisingueseme kasutamise eest tasuda. Asjaolu, et on üleüldine raske majanduslik olukord, mistõttu ei ole olnud võimalik korrastada äriühingu raamatupidamist, ei anna alust oma kohustuste täitmata jätmiseks. Vastavalt kasutusrendi lepingu üldtingimuste (tl 41) p-ile 12.2 on rendile andjal õigus koheselt ja ühepoolselt leping üles öelda, esitades või saates rentnikule vastava teate kui rentnik hilineb makse sooritamisega rendile andjale rohkem kui 14 päeva, rikub lepingu või muu rentniku ja rendile andja vahelise kokkuleppe tingimusi või lubab lepingut või muud kokkulepet rikkuda. Kuivõrd kostja jättis tasumata talle esitatud arved (tl 512), oli hagejal õigus leping üles öelda (tl 42). VÕS § 367 lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Kostja ei ole arvetele ega hageja poolt lõpparves välja toodud jääkmaksumusele summas 150 761,23 krooni vastu vaielnud.
3. Kohus leiab, et kuna ei ole tegemist nõude loovutamisega Intrum Justitia AS-ile, vaid võla sissenõudmisega, siis on hagejal nõue kostja vastu endiselt alles. Hageja ei ole loovutanud nõuet kolmandale isikule.
4. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning täitmisega viivitamisel nõuda viivist. Kuna kostja rikkus lepingulist raha maksmise kohustust, oli hageja õigustatud nõudma kohustuse täitmist kohtu kaudu. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta on täitnud lepingust tulenevat raha maksmise kohustust tähtaegselt või hiljem. Seega kostja on kohustuse täitmisega viivituses, mistõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist ja seda lepingu p 9.1 kokkulepitud määras.

§ 367

kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. 13. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt väljamõistmisele võlgnevus summas 199 032,96 krooni, viivis 26 874,37 krooni ja alates 11.11.2009 viivis 0,15% päevas põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud 3 2-09-59013 14.

§ 162

lg 1 ja 2 sätestavad, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti ning pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kooskõlas

§ 162lg-ga 1 jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

Vastavalt

§ 174

lg 1 menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik 4