Obsah (7)

§ 322§ 410§ 230§ 5§ 483§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 09. märts 2011, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-63332 Tsiviilasi AS S hagi

§ 322lg 2 saanud kätte toimetada mistahes menetlusdokumendi.

Võlgnevuse omamise ja/või oma asukoha varjamise fakti ebatõesust peaks kinnitama ka asjaolu, et kostja võttis k.a juulis hagejaga ise ühendust uue teenuselepingu sõlmimiseks.

1. Samuti leiab kostja, et hagi on aegunud vastavalt TsÜS §
2. Kohtu põhjendused
3. Kohus lahendab antud asja vastavalt hageja esindaja taotlusele ning juhindudes

§ 410

sisuliselt, kuna kostja ei ilmunud kohtuistungile ning palus asja läbi vaadata ilma tema osavõtuta. Kohus kuulanud ära hageja esindaja ning tutvunud kohtule esitatud tõenditega ja hinnanud neid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 10.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised.

§ 5

lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.

1. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 143 kohaselt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kuna kostja on esitanud kohtule taotluse aegumise kohaldamiseks, siis annab kohus hinnangu esmalt aegumisele.
2. Liitumislepingus kokku lepitud telekommunikatsiooni teenuste kasutamisest tulenev tasunõue on tehingust tulenev nõue, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 3 teise lause kohaselt, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Nagu märgitud, pidi kostja liitumislepingu kohaselt tasuma teenuste eest talle esitatavate arvete alusel. Kostjale esitati tasumiseks arved, milliste eest kostja on jätnud tasumata perioodil 27.06.2005 - 25.08.2005 (tl 18-20). Seega algas 01.06.2005 - 01.08.2005 esitatud arvete tasunõude aegumistähtaeg TsÜS § 147 lg 3 teise lause alusel 01.01.2006 kell 00.00 ja aegumistähtaeg lõppes TsÜS § 146 lg 1 arvestades 31.12.2008 kell 24.
4. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lg 2 p 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses.

§ 483

lg 6 alusel kui kiirmenetluses taotletud makseettepaneku kättetoimetamisega võlgnikule oleks järgitud tähtaega või katkestatud või peatatud aegumine, loetaks avalduse rahuldamata jätmisel tähtaeg järgituks või aegumine katkenuks või peatunuks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest alates, kui asja lahendamist jätkatakse hagimenetluses või kui avaldaja esitab samas nõudes hagi 30 päeva jooksul maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise määruse kättetoimetamisest alates ja hagi toimetatakse kostjale kätte. Hageja esitas kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse 20.06.2008, milline jäeti rahuldamata 24.09.2009 kohtumäärusega. Kohtumäärus on hageja esindajale kätte toimetatud 27.10.2009 (tl 21-22). Hageja on kohtule esitanud hagi 26.11.2009, seega 30 päeva jooksul maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise määruse kättetoimetamisest alates ja hagi on kostjale kätte toimetatud. Seega tuleb lugeda aegumine peatunuks alates 20.06.

1. Seega ei ole antud hagi aegunud.
2. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja kohustus tuleneb liitumislepingust (tl 13) ja kliendilepingust (tl 14), mille alusel hageja on esitanud kostjale arveid ning palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 78,23 eurot (1 224 krooni) (tl 18-20). Hageja on ekslikult hagiavalduses märkinud, et nõue tuleneb ka modemi üürilepingust, hageja ei ole kohtule nimetatud lepingut esitanud ega ka arveid üürilepingu kohta. Seega ei tulene nõue modemi üürilepingust. Kostja esitatud väited, et kostja käis hageja juures 2005 augustis teenuse lepingut lõpetamas ja tasus lõpparve on paljasõnalised ja tõendamata ning ei ole seega aluseks hagi rahuldamata jätmisel. Seega on kohus seisukohal, et kostjalt kuulub väljamõistmisele põhivõlgnevus 78,23 eurot (1 224 krooni) hageja kasuks.
3. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldajarahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise summas 78,16 eurot (1223 krooni). Kostja ei ole esitanud vastuväiteid viivise nõudele ning kuna viivise nõue ei ületa põhinõuet ja kostja on oma kohustust rikkunud, siis on kohus seisukohal, et viivis summas 78,16 eurot (1223 krooni) kuulub kostjalt väljamõistmisele. Menetluskulude jaotus
4. Tulenevalt

§ 162

lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

§ 174

lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Taimi Kollom Kohtunik