Obsah (10)

§ 102§ 1§ 31§ 10§ 109§ 86§ 85§ 19§ 23§ 150

2-10-42287 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 04. veebruar 2011. a kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Ta

§ 102

lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

1. Kohustada aktsiaselts GC juhatuse liiget RS ja endist juhatuse liiget V Ž ning V B ’it kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut
2. veebruaril
3. a kell 11.
4. Kui RS, V Ž ning V B vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus trahvida, kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.
5. Kohustada aktsiaselts GC juhatuse liiget RS ja endist juhatuse liiget V Ž i esitama pankrotihaldurile 04.02.
6. a seisuga aktsiaselts GC bilanss koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Kui RS ja V Ž i kohtu korraldust ei täida, siis on kohtul õigus trahvida, kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.
7. Kohaldada aktsiaseltsi GC juhatuse liikme RS’i (IK XXX elukoht XXX) ja endise juhatuse liikme V Ž ’i (IK XXX elukoht XXX) suhtes elukohast lahkumise keeldu ning keelata neil kohtu loata Eesti Vabariigist lahkumine kuni aktsiaselts GC pankrotimenetluse lõppemiseni.
8. Määrata ajutisele pankrotihaldurile Andrias Palmitsale tasuks 1 584 (üks tuhat viissada kaheksakümmend neli) eurot (lisandub sotsiaalmaks) pankrotivara arvelt. Väljamakse teostada Advokaadibüroo Paas ja Partnerid Swedbank’is.
9. Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Harju Maakohtu registriosakonnale.
10. Menetluskulud jätta täies ulatuses aktsiaselts GCkanda. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse võlgnik või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja pankrotiavaldus 01.09.2010 esitas OGavalduse aktsiaseltsi GC pankroti väljakuulutamiseks. Esitatud pankrotiavalduse kohaselt on OGja aktsiaselts GCvahel sõlmitud 19.02.2008.a. laenuleping tähtajaga üks aasta esimese laenuosamakse üle andmisest võlgnikule. Põhinõue ja viivis moodustasid 30.10.2010.a. seisuga kokku 2 448 223,29 USD. Võlausaldaja esitas 10.03.2010.a. võlgnikule vastavasisulise täitmisnõude. Võlgnik ei ole pärast pankrotiavalduse kättesaamist võlga tasunud ega astunud samme kompromissi sõlmimiseks. Asjaolu, et võlgnik ei ole pärast pankrotihoiatuse saamist tasunud kas või mittevaieldavat osa võlast, kinnitab seda, et võlgnik on maksejõuetu. Võlgniku vastus Võlgnik pankrotiavaldusele vastuväiteid ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada aktsiaseltsi GCpankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Andrias Palmitsa. 2

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.

§ 31lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Võlausaldaja nõude aluseks on OGja aktsiaselts GCvahel sõlmitud 19.12.2006.a. laenuleping, mille alusel võlausaldaja väljastas võlgnikule 07.02.2007. a laenu 2 300 000 USD.

§ 10

lg 2 p 1 kohaselt võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest:1) võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Võlausaldaja esitas 28.04.2010.a. võlgnikule pankrotihoiatuse. Võlgnik kohustust ei täitnud.

§ 10

lg 4 ja lg 5 kohaselt peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta. Kohus leiab, et võlausaldaja on põhistanud võlgniku maksejõuetuse ning tõendanud nõude olemasolu. Võlausaldaja on esitanud nõude tõendamiseks laenulepingu. Võlgnik kinnitab laenu saamist ja osalist tagastamata jätmist rahaliste vahendite puudumise tõttu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul vara puudub. Võlgniku teadaolevate kohustuste maht on 1 650 148 eurot. Võlgnikul puudub maksevõime ja majandustegevus on seiskunud. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Ajutise halduri hinnangul oli võlgnik maksejõuetu juba 2010 a märtsis. Juhatuse liige V B kohtule pankrotiavaldust ei esitanud. Vastavalt Äriseadustiku § 306 lg 31 aktsiaseltsi juhatus kohustatud viivitamatult esitama kohtule pankrotiavalduse kui aktsiaselts on maksejõuetu. Vastavalt äriseadustiku §-le 301 oli aktsiaseltsi tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni aktsiaseltsi aktsiakapital ehk netovara oli vähemalt pool aktsiakapitalist, kuid mitte vähem kui 400 000,- krooni. Sellest hetkest alates, mil võlgniku netovara vähenes alla 400 000 krooni, oli võlgniku juhatuse liikmel vastavalt äriseadustiku §-le 292 lg 1 p 1 kohustus kutsuda kokku erakorraline üldkoosolek. Kohtu hinnangul on nimetatud sätte üheks eesmärgiks aktsiaseltsi võlausaldajate kaitse olukorras, kus kahjumiga tegevuse jätkamine võõrkapitali ehk sisuliselt võlausaldajate raha arvel võib vähendada võlausaldajate väljavaateid oma nõuete rahuldamisele. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et V B on rikkunud äriseadustiku § 292 lg 1 ja § 306 lg 3¹ sätestatud kohustusi. V B i tegevus vastab ka KarS § 3851 sätestatud teo tunnustele. Vastavalt KarS § 3851 seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Ajutine haldur on tuvastanud, et V B on võlgniku juhatuse liikmena võõrandanud kõik võlgniku omandis olnud sõidukid. Andmed selle kohta, et sõidukite eest oleks võlgnikule tasutud, puuduvad. ÄS § 306 lg 2 järgi juhatuse liige peab oma kohustusi täitma majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Kohtu hinnangul on aktsiaseltsi GC juhatuse liige V B rikkunud temale seadusega pandud kohustusi. TsÜS § 35 kohaselt juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Seega äriühingu juhatuse liige peab olema hoolas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohiks võtta osaühingule põhjendamatuid riske. Nõutava hoolsuse all ei mõelda mitte keskmise inimese tavapärast hoolsust, vaid kõrgemat standardit – hoolsust, mida ilmutaks a) mõistlik inimene; b) taolises ametis; c) sarnastel 3 tingimustel. VÕS § 104 lg 5 kohaselt tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et võlgniku juhatuse liige on rikkunud äriseadustiku 306 lg 2 sätestatud kohustusi tahtlikult, kuna on teinud võlgnikule kuuluva varaga tehingud oma lähikondsega raha tehingutest saamata, seega eesmärgil kahjustada äriühingu võlausaldajate huve. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad

§ 109kohaselt olla tagasivõitmise hagid.

Võlgniku arvelduskonto väljavõtetest nähtub, et perioodil 08.01.

1. a kuni 22.09.
2. a on võlgniku Swedbank AS-i arvelduskontolt sularahas (peamiselt pangakaardiga) välja võetud kokku 108 154,48 eurot (1 692 250 krooni). Sellel ajal oli võlgniku juhatuse liikmeks V B . Perioodil 26.04.
3. a kuni 21.06.
4. a on võlgniku Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali arvelduskontolt sularahas pangakaardiga välja võetud 161 274,84 eurot (2 523 403,00 krooni). Sellel ajal olid võlgniku juhatuse liikmeteks V Ž ja RS– seejuures perioodil, mil võlgniku juhatuse liikmeks oli V Ž , on võlgniku arvelduskontolt sularahas välja võetud 95 196,40 eurot (1 489 500,00 krooni) ning ajal, mil võlgniku juhatuse liikmeks on olnud RS, on võlgniku arvelduskontolt võetud 66 078,45 eurot (1 033 903,00 krooni). Kokku on võlgniku arvelduskontodelt sularahas välja võetud 269 429,32 eurot (4 215 653,00 krooni). Lisaks eespool käsitletule nähtub võlgniku Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali arvelduskontol toimunud liikumistest, et perioodil 23.04.
5. a kuni 22.06.
6. a on V Ž võtnud arvelduskontolt täiendavalt välja sularaha ning talle on tehtud sularahata arvelduse korras väljamakseid kogusummas 277 937,97 eurot (4 348 800,00 krooni). Sularahata arvelduse korras tehtud väljamaksete puhul on viidatud valdavalt lepingule , kuid lepingut ei ole ajutisele pankrotihaldurile esitatud. Samuti ei ole ajutisele haldurile esitatud dokumente, millest nähtuks sularaha väljamaksete tegemise vajadus ning nende seotus võlgniku majandustegevusega. Võlgniku endisele nõukogu liikmele AL’ile on perioodil 27.05.
7. a kuni 17.06.
8. a sularahata arvelduse korras võlgniku Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali arvelduskontolt tasutud kokku 50 042,82 eurot (783 000 krooni). Tasumisel on viidatud raielepingu avansile ning erinevatele lepingutele, kuid lepinguid ajutisele pankrotihaldurile esitatud ei ole. Seega võlgnikul võivad olla rahalised nõuded: endise juhatuse liikme V B ’i vastu summas 108 154,48 eurot (1 692 250,00 krooni); endise juhatuse liikme V Ž ’i vastu summas 373 135,37 eurot (5 838 300,00 krooni); praeguse juhatuse liikme RS’i vastu summas 66 078,45 eurot (1 033 903,00 krooni); endisele nõukogu liikmele AL’i vastu summas 50 042,82 eurot (783 000 krooni). Perioodil 26.04.
9. a kuni 22.06.
10. a on võlgniku Nordea Bank Plc Eesti filiaali arvelduskontolt kantud I OÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) arvelduskontole kokku 450 869,49 eurot (7 054 574,66 krooni). I OÜ on RS’iga seotud äriühing, mistõttu eelviidatud RS’i ja I OÜ vahel tehtud tehingud on tõenäoliselt tagasivõidetavad isegi juhul, kui nendel tehingutel oli majanduslik sisu. Samas, tehingute majandusliku sisu ja otstarbekuse kohta ei ole ajutisele haldurile andmeid esitatud. Lisaks on võlgnik tema omandis olnud sõidukid võõrandanud tõenäoliselt tema lähikondsele

§ 86

lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on

§ 86

, 90 ja § 19 alusel kohustatud juhatuse liige RSja endine juhatuse liige V Ž ja V B . Ajutise halduri aruande kohaselt ei ole RSja V Ž asunud täitma oma kohustusi pankrotimenetluses ning takistavad

§ 85

ja 87 sätestatud kohustuste täitmata jätmisega pankrotimenetluse korrakohast läbiviimist.

§ 85

lg 1 ja 89 ning § 90 alusel kohus kohustab RSja V Ž i andma teavet haldurile võlgniku vara, sealhulgas kohustuste kohta. Võlgniku poolt oma põhilise kohustuse – teabe andmise kohustuse rikkumine on KarS § 385 lg 1 kohaselt karistatav rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. RS’il ja V Ž ’il tuleb keelata Eesti Vabariigist lahkumine TsMS § 378 lg 1 p 7 ja

§ 19

lg 1 ja 3 alusel, ses on alust arvata, et nad võivad hoiduda kõrvale pankrotiseaduses sätestatud kohustuste täitmisest pankrotimenetluse ajal. 4 Ajutine pankrotihaldur Andrias Palmits on esitanud tasunõude kokku summas 1 584 eurot. Võlausaldaja ega võlgnik ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle.

§ 23

lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi.

§ 23lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot.

Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 1 584 eurot.

§ 150

lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.

§ 23lg 6 alusel teostada väljamakse büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Ts

MS § 172 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses võlgniku kanda. Karin Sonntak Kohtunik 5