2-09-51943/3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Maie Seppo Määruse tegemise aeg ja koht 26.11.2009.a., Kentmanni 13 Tallinnas Tsiviilasja number 2-09-51943 Kohtuasi Osaühing DG pankrotiavaldus Kohtuistungi toimumise aeg 23.11.2009.a. Menetlusosalised ja nende esindajad Võlgnik: Osaühing DG registrikood XXX Resolutsioon

1. Kuulutada välja osaühing DG( registrikood XXX, asukoht: XXX) pankrot 26.11.2009.a. kell 15.
3. Määrata osaühing DG(pankrotis) pankrotihalduriks Peep Lillemäe (pankrotihalduri tunnistus nr. 14, Paldiski mnt. 22, Tallinn 10149, tel. 6650 223, 5656 7676, Peep.Lillemae@haldur.just.ee).
4. Korraldada osaühing DG(pankrotis) võlausaldajate esimene üldkoosolek 21.12.2009.a. kell 12.30 Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja saalis nr. 316, aadressil Kentmanni 13, Tallinn.
5. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul, arvates pankrotiteate Ametlikes Teadaannetes ilmumisest, teatama nõudeavaldusega haldurile kõigist oma nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.
6. Määrata ajutise halduri Peep Lillemäe töötasuks 16 500,krooni. 6.Hüvitada pankrotimenetluses tehtud kulutused summas 10 000,- krooni. Edasikaebamise kord ning tähtaeg Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse avalikult teatavaks tegemisest Menetluse käik ja määruse põhjendused Pankrotimenetlus algatati võlgniku enda 09.10.2009.a. Harju Maakohtule esitatud avalduse alusel. Avalduse kohaselt on võlgniku tegevusalaks alates äriühingu asutamisest lihatoodete tootmine. Viimastel aastatel oli prioriteetne suund kõrgekvaliteedilise toodangu tootmine. Toodangu realiseerimise eelis oli RIMI ja MAXIMA kaubanduskettidel. 2008.a. muutsid mõlemad kaubandusketid oluliselt lepingutingimusi, sealhulgas sidudes tarnija ebasoodsate nõudmistega kasutada logistikat, suurendades mitmekordselt boonustasu summat. Võlgnik oli kaubandusvõrgus püsimiseks sunnitud müüma toodangut minimaalse kasumiga, sageli isegi alla omahinna. Realiseeritud toodangu maksetähtaega pikendati 40-60 päevani, samal ajal on üldlevinud maksetähtaeg tarnijatele 15 päeva. Eelnevast tulenevalt ei suutnud võlgnik tagada käibevahendite olemasolu piisavas mahus. Oluline oli 2008.a. 800 m2 suuruse oma tootmishoone soetamine, kus võlgnik seadis sisse lihatoodete tootmise. Tootmishoone soetamisel oli osa pindu planeeritud anda rendile, kuid renditurul toimunud mittetulunduslike pindade hinnalangus ei võimaldanud realiseerida äriplaani ja selle tagajärjel tekkisid võlgnikul finantsraskused.. Vaatamata sellele, et võlgnik kasutas kõiki tema kasutuses olevaid võimalusi äriühingu võlgnevuste likvideerimiseks, viis üldine tarbimislangus realiseerimismahu vähenemisele enam kui kaks korda ning selle tagajärjel tekkis omakorda püsiv maksejõuetus. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi summas 16 061 864 krooni, vara on kokku summas 14 119 367 krooni. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal , et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus, kuulanud ära võlgniku juhatuse liikme OM ja prokuristi LV seletused, ajutise pankrotihalduri arvamuse, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et tuleb välja kuulutada osaühing DG pankrot. Pankrotiseaduse § 1 lg 2 sätete kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et võlgnik on maksejõuetu, kuna kohtuistungil on leidnud tuvastamist, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. PankrS § 23 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Justiitsministri määruse 18.12.2003.a. nr. 712 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord“ sätete kohaselt on tasu arvestuse aluseks ajaline ühik ja määruse § 2 punkti 6 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär 1500 krooni. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri Peep Lillemäe töötasuks tuleb Pankrotiseaduse § 23 lg 1 alusel ja vastavalt halduri poolt tehtud töö keerukusele ja mahule määrata 16 500 krooni , milline sisaldab tulumaksu 21 %. Pankrotimenetluse kulud tuleb hüvitada summas 10 000 krooni. Maie Seppo kohtunik