KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Viive Ligi, Oliver Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 17.03.2011, Tallinn Haldusasja number 3-10-2184 Haldusasi V. N. kaebus Põhja Regionaalse Maanteeameti 09.08.2010 kirjas nr 10-00040/118 sisalduva haldusakti tühistamiseks ja taotluse uueks läbivaatamiseks ettekirjutuse tegemiseks Vaidlustatav lahend Tallinna Halduskohtu 22.11.2010 otsus Põhja Regionaalse Maanteeameti apellatsioonkaebus Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise viis Menetlusosalised Kirjalik menetlus Kaebuse esitaja: V. N. Vastustaja: Põhja Regionaalne Maanteeamet, esindaja vandeadvokaat Taivo Ruus RESOLUTSIOON Jätta Põhja Regionaalse Maanteeameti apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 22.11.2010 otsus haldusasjas 3-10-2184 muutmata. Menetluskulud jätta Põhja Regionaalse Maanteeameti kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse kättesaamisest. Kui kassatsioonkaebuses või sellele esitatud vastuses ei taotleta kassatsioonkaebuse lahendamist istungil, võib Riigikohus selle lahendada kirjalikus menetluses (HKMS § 61 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- V. N. esitas 08.06.2010 Põhja Regionaalsele Maanteeametile taotluse liiklusteooria- ja sõiduõpetaja tunnistuse saamiseks. Põhja Regionaalne Maanteeamet keeldus tunnistuse väljaandmisest 20.06.2010 kirjaga nr 10-00040/102, sest V. N. ei olnud majandus- ja kommunikatsiooniministri 11.07.2003 määruse nr 115 „Nõuded mootorsõidukijuhi õpetaja kvalifikatsioonile, riiklik õppekava ning õpetajale koolitamise õigust tõendava tunnistuse 3-10-2184 andmise ja kehtetuks tunnistamise eeskiri” (sõiduõpetajale tunnistuse andmise eeskiri) § 3 lõikes 2 nõutavat kõrgharidust. V. N. esitas 08.07.2010 täiendatud taotluse ja selgitas, et on läbinud üldkeskharidusel põhineva keskerihariduse õppekava nominaalkestusega vähemalt 2 aastat ja 6 kuud. Seega kooskõlas Vabariigi Valitsuse 06.06.2005 määruse nr 120 „Eesti Vabariigi kvalifikatsioonide ja enne 20.08.1991 antud endise NSV Liidu kvalifikatsioonide vastavus” (kvalifikatsioonide vastavuse määrus) § 14 lõikega 3 on taotlejal õigus kandideerida rakenduskõrgharidust eeldavale töö- või ametikohale. Põhja Regionaalne Maanteeamet keeldus 09.08.2010 kirjaga nr 10-00040/118 tunnistuse väljaandmisest, sest kvalifikatsioonide vastavuse määruse § 14 lg 1 kohaselt loetakse üldkeskharidusel põhinev keskeriharidus kesk- ja kõrghariduse vahepealseks hariduseks. Seega ei ole V. N. tunnistuse andmiseks nõutavat haridust.
- V. N. esitas 24.08.2010 Põhja Regionaalse Maanteeameti 09.08.2010 kirja nr 1000040/118 peale Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Põhja Regionaalse Maanteeameti 09.08.2010 kirjas nr 10-00040/118 sisalduva haldusakti – keeldumine V. N. liiklusteooria- ja sõiduõpetaja tunnistuse väljaandmisest – tühistamist ja Põhja Regionaalsele Maanteeametile taotluse uueks läbivaatamiseks ettekirjutuse tegemist. Vastustaja tõlgendus, et kaebajale omistatud kvalifikatsioon ei vasta liiklusteooria- ja sõiduõpetaja kvalifikatsiooninõuetele, on ekslik, sest sõiduõpetajale tunnistuse andmise eeskirja § 3 lg 2 kohaselt peab liiklusteooria- ja sõiduõpetaja omama vähemalt kõrgharidust. Eesti Vabariigi haridusseaduse (HaS) § 22 lg 1 ja § 23 lg 1 kohaselt omandatakse kõrgharidus nii ülikoolis kui rakenduskõrgkoolis. Viidatud määruse kohaselt peab liiklusteooria- ja sõiduõpetaja omama vähemalt ühte nimetatud kõrgharidustest. Kaebaja lõpetas
- a Tallinna Ehitus- ja Mehhaanikatehnikumi 3-aastase nominaalajaga õppekava ja talle on antud keskeriharidust tõendav tehnik-mehaaniku kvalifikatsioon. Kvalifikatsioonide vastavuse määruse § 14 lg 3 kohaselt on üldkeskharidusel põhineva keskerihariduse õppekava, mille nominaalkestus on vähemalt 2 aastat ja 6 kuud, läbinud isikul õigus kandideerida rakenduskõrgharidust eeldavale töö- või ametikohale. Kaebaja hariduse vastavust nimetatud nõuetele ja õigust kandideerida rakenduskõrgharidust eeldavale töö- või ametikohale on tunnustanud ka Eesti ENIC/NARIC keskus.
- Põhja Regionaalne Maanteeamet palus jätta kaebus rahuldamata. HaS § 17 lg 7 kohaselt saab haridusasutus õiguse välja anda kõrgharidust tõendavaid dokumente, kui tema õppeprogrammid ja nende realiseerimise tingimused vastavad riigi haridusstandardile ning haridusasutus on saanud sellekohase riikliku tunnustuse. Kaebusele lisatud Eesti ENIC/NARIC keskuse teatise kohaselt oli Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikum NSV Liidus riiklikult tunnustatud keskeriõppeasutus. Isegi juhul, kui kaebaja haridus oleks omandatud rakenduskõrgkoolis, ei muudaks see asjaolu tema haridust automaatselt kõrghariduseks, sest rakenduskõrgkooli seaduse (RakKKS) § 2 lg 1 kohaselt on rakenduskõrgkool õppeasutus, kus toimub rakenduskõrgharidusõpe ning võib toimuda magistriõpe ja õpe keskhariduse baasil läbiviidava kutsekeskhariduse õppekava järgi. Kvalifikatsioonide vastavuse määruse § 14 lg 1 kohaselt võrdsustatakse enne 20.08.1991 omandatud keskeriharidus kesk- ja kõrghariduse vahepealse haridusega ja lg 3 annab teatud pikkusega keskerihariduse õppekava täitnud isikule õiguse kandideerida rakenduskõrgharidust eeldavale töö- või ametikohale, jättes kandidatuuri kohta otsustamisõiguse konkursi väljakuulutanud isikule. Asjaolu, et isikul on õigus rakenduskõrgharidust eeldavale 2
(6)3-10-2184 ametikohale kandideerida, ei tähenda, et tema poolt omandatud haridus loetakse automaatselt kõrghariduseks. Sellisel viisil kandideerimisõiguse saanud isik ei pea olema tingimata selle konkursi võitjaks. Vastustaja ei korralda sõiduõpetajale tunnistuse andmise eeskirja alusel konkurssi, vaid kontrollib, kas taotleja vastab eeskirjaga kehtestatud nõuetele ning väljastab jaatava vastuse korral õpetaja tunnistuse. Seega ei ole antud juhul tegemist konkursiga eelkõige põhjusel, et taotlejad ei konkureeri omavahel ning tunnistus väljastatakse kõigile, kes vastavad eeskirja nõuetele. Vastustaja seisukohta toetavad ka kutseseadus (KutS) ja ametite klassifitseerimist reguleerivad õigusaktid. KutS § 3 lõigete 1 ja 2 kohaselt on kutsekvalifikatsioon antud kutsealal nõutav kompetentsuse tase, mida tunnustatakse kas reguleeritud, ajalooliselt või rahvusvaheliselt kujunenud nõuete alusel, ning mille omamine loob eelduse antud kutsealal tegutsemiseks, kui õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti. Statistikaameti kodulehel toodud ametite klassifikaator (AK 1999) määratleb süstemaatiliselt ametid ja nende pidamiseks täidetavad tingimused. Pearühma nr 2 „Tippspetsialistid” alla kuuluvad ametid, mille peamisteks tööülesanneteks on olemasolevate teadmiste süstematiseerimine, edasiarendamine ja õpetamine ning millest enamik ameteid eeldab ISCO (International Standard Classification of Occupations) neljandale kvalifikatsioonitasemele vastavat väljaõpet. Nimetatud pearühma alla kuuluvad ka üld- ja kutsehariduse spetsialistid õpetajad (allkood 2320), kes õpetavad ühte või enamat ainet üld- või kutseõppeasutuses ühel või mitmel kooliastmel algkooli lõpetamise ja rakenduskõrgkooli või ülikooli õpingute alustamise vahel. Sõiduõpetajale tunnistuse andmise eeskirjas liiklusteooria- ja sõiduõpetaja kvalifikatsiooni määratlus kattub nimetatud ametiga, mis omakorda eeldab ISCO neljandale kvalifikatsioonitasemele vastavat väljaõpet. Rahvusvaheliste elukutsete standardi neljas kvalifikatsioonitase viitab rahvusvahelise hariduse klassifitseerimise standardi (ISCED – International Standard Classification of Education)
- ja
- tasemele, mis nõuavad kõrghariduse omandamist. Kuna klassifikaatorid on õiguskorra lahutamatu osa, tuleneb eeltoodust, et tegutsemine liiklusteooria- ja sõiduõpetajana nõuab kõrghariduse omandamist, mis ei ole rakenduskõrgharidust eeldavale ametikohale kandideerimisõigusega asendatav.
- Tallinna Halduskohtu 12.11.2010 otsusega rahuldati V. N. kaebus. Kohus nõustus vastustajaga, et kaebaja poolt lõpetatud Tallinna Ehitus- ja Mehhaanikatehnikumi ei saa käsitada rakenduskõrgkooli ega ülikoolina ja kaebajal ei ole HaS § 17 lõike 2 valguses kõrgharidust. Samas ainuüksi kõrghariduse puudumisele viidates ei saanud kaebajale tunnistuse väljaandmisest keelduda. Kvalifikatsioonide vastavuse määruse seletuskirja kohaselt arvestati keskerihariduse vastavuse määramisel asjaolu, et üldkeskhariduse baasil keskerihariduse omandanud inimesed õppisid haridussüsteemis, kus puudus rakenduskõrgharidus. Seega valmistati keskeriharidusega inimesi täitma sisuliselt samu ülesandeid, mida tänapäeval täidavad rakenduskõrgharidusega inimesed. Seega on üldkeskharidusel põhineva keskeriharidusega isikute õigused sellised, et õpingute jätkamisel on nende isikute kvalifikatsioon vastav keskharidusele, kuid isikutel, kelle õppekava nominaalkestus oli vähemalt 2 aastat ja 6 kuud, on õigus kandideerida rakenduskõrgharidust eeldavale töö- või ametikohale. Kvalifikatsioonide vastavuse määrusega seatud eesmärke silmas pidades peab nimetatud määruse § 14 lõikes 3 sätestatut arvestama ka sõiduõpetajale tunnistuse andmise eeskirjas kehtestatud haridusnõuete sisustamisel. Nimetatud eeskirja § 3 lg-st 2 tulenevalt saab kaebaja liiklusteooria- ja sõiduõpetajana õiguspäraselt tegutseda vaid siis, kui tal on vastav tunnistus. 3
(6)3-10-2184 Seetõttu riivab tunnistuse väljaandmise eelduseks olevate kvalifikatsiooninõuete kehtestamine kaebaja põhiseaduse § 29 lõikes 1 sätestatud õigust vabalt valida tegevusala. Põhiseaduse § 29 lg 1 teise lause kohaselt võib seadus sätestada õigusele tegevusalale kasutamise tingimused või korra. Seega on seadusandjal iseenesest õigus kehtestada haridusnõudeid, sealhulgas sätestada erandeid kvalifikatsioonide vastavuse määruse § 14 lõikes 3 sätestatud põhimõttest. Praegusel juhul ei sätesta aga liiklusteooria- ja sõiduõpetaja kõrghariduse nõuet mitte (liiklus)seadus, vaid selle alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus - sõiduõpetajale tunnistuse andmise eeskiri. Kvalifikatsioonide vastavuse määrus, mis sisustab kvalifikatsioonide vastavuse konkreetsetele haridustasemetele, on ka hilisem kui sõiduõpetajale tunnistuse andmise eeskirja säte, mis reguleerib liiklusteooria- ja sõiduõpetaja haridusnõudeid. Samuti tuleb arvestada, et vastustaja ei ole välja toonud ühtki sisulist põhjust, miks liiklusteooria- ja sõiduõpetaja puhul on formaalne kõrgharidus tingimata vajalik (nt et kaebaja kvalifikatsiooniga isikule tunnistuse väljaandmine oleks vastuolus liiklusseaduse §-s 1 sätestatud eesmärkidega vms). Need põhjused ei ole äratuntavad ka kohtule. Veel enam, alates
- jaanuarist 2011 kehtima hakkav liiklusseadus (vt § 118) ei sätesta samuti mootorsõidukijuhi õpetajale kõrghariduse nõuet. Liiklusseaduse seletuskirja (475 SE) kohaselt on määruse tasandil kavas kõrghariduse nõue asendada keskhariduse nõudega, sest õpetajate kvalifikatsiooni tagab eelkõige õpetajaid ettevalmistav koolitusasutus ja järelevalve õpetajate kvalifikatsiooni üle tagatakse liiklusohutusega seotud asutuste kaasamisega koolitusasutuse tegevusse. Kohtupraktikas on juurdunud põhimõte, mille kohaselt erinevate tõlgendusvõimaluste puhul tuleb eelistada põhiseadusega kooskõlas olevat tõlgendust neile tõlgendustele, mis põhiseadusega kooskõlas ei ole. Samuti tuleb eelistada tõlgendust, millega oleks tagatud erinevate põhiseaduslike väärtuste kõige suurem kaitse (vt Riigikohtu
- veebruari
- a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-73-04, p 36). Kaaludes ühelt poolt vastustaja poolset kitsast ja grammatilist tõlgendust ning teisalt kvalifikatsioonide vastavuse määruse eesmärke; samuti asjaolu, et sõiduõpetaja kvalifikatsiooninõudeid ei ole kehtestatud seadusega, vaid määrusega ja kvalifikatsioonide vastavuse määrus on hilisem kui sõiduõpetajale tunnistuse andmise eeskiri; ning asjaolu, et sõiduõpetajale tunnistuse andmise eeskirja kitsaks ja kaebaja jaoks vähem soodsaks tõlgendamiseks puuduvad mõjuvad sisulised põhjused, tuleb kohtu arvates ka sõiduõpetajale tunnistuse andmise eeskirja § 3 lg 2 sisustamisel arvestada kvalifikatsioonide vastavuse määruse § 14 lg-ga
- See tähendab, et kaebajale ei saanud keelduda tunnistuse väljaandmisest pelgalt põhjusel, et tal ei ole kõrgharidust. Selline tõlgendus ei tähenda kaebaja üldkeskeriharidusel põhineva erihariduse tunnistamist kõrghariduseks. See tähendab üksnes, et sellise kvalifikatsiooniga isikule on kvalifikatsioonide vastavuse määrusega antud täiendav õigus (võrdne võimalus kandideerida rakenduskõrgharidust nõudvale töökohale) ning praeguses asjas tulnuks vastustajal seda arvestada. Vastustaja viited KutS-le ja klassifikaatorite süsteemile ei oma praeguse vaidluse lahendamise seisukohast tähtsust. Vastustaja ei ole keeldunud tunnistuse väljaandmisest põhjusel, et kaebaja teadmised, oskused ja vilumus ei vasta sõiduõpetajale tunnistuse andmise eeskirjaga kehtestatud liiklusteooria- ja sõiduõpetaja teadmistele või oskustele esitatud nõuetele. Ametite klassifikaator on aga avaliku teabe seaduse § 439 kohaselt riigi infosüsteemi kindlustav süsteem ja selle kasutamine on kohustuslik riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogude pidamisel. Ametite klassifikaatorist ei saa tuletada kõrghariduse nõuet liiklusteooria- ja sõiduõpetajale. 4
(6)3-10-2184 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
- Põhja Regionaalne Maanteeameti apellatsioonkaebuses palutakse Tallinna Halduskohtu 22.11.2010 otsus tühistada. Kohus on õigesti leidnud, et kaebajal ei ole kõrgharidust. Asjaolu, et isikul on õigus rakenduskõrgharidust eeldavale ametikohale kandideerida, ei tähenda, et tema poolt omandatud haridus loetakse automaatselt kõrghariduseks. Kandideerimine tähendab võimalust osaleda konkursil, kus osalevad ka teised isikud, kellel on riiklikult tunnustatud kõrgharidus. See aga ei tähenda, et sõiduõpetajale tunnistuse andmise eeskirja § 14 lg 3 alusel töö- või ametikohale kandideerimisõiguse saanud isik peaks selle konkursi võitma. Samale seisukohale on jõudnud ka Haridus- ja Teadusministeerium. Väites, et kaebajal peab olema võrdne võimalus kandideerida rakenduskõrgharidust nõudvale ametikohale, on kohus jätnud tähelepanuta, et vastustaja ei korralda sõiduõpetaja kohale konkurssi, vaid kontrollib oma riiklike ülesannete täitmisel, kas õpetaja tunnistuse saamist taotlenud isik vastab kõigile sõiduõpetajale tunnistuse andmise eeskirjas kehtestatud formaalsetele kvalifikatsiooninõuetele. Vastustaja ei korralda taotlejate täiendavat testimist, kontrollimaks kas 2 aasta ja 6 kuu pikkuse keskhariduse omandanud isikul on samad teadmised ja oskused, kui kõrghariduse omandanud isikul. Vastustaja kohustuseks on kontrollida, kas isik vastab formaalsetele nõuetele. Kohus on ekslikult leidnud, et vastustaja ei keeldunud tunnistuse väljaandmisest põhjusel, et kaebaja teadmised, oskused ja vilumus ei vasta esitatud nõuetele. Kõrghariduse puudumine tähendabki, et taotlejal puuduvad nõutavad isikuomadused. Halduskohus ei ole välja toonud ühtegi teist võimalust, kuidas peaks vastustaja esitatud nõudeid kontrollima. Kõrghariduse nõude täitmine ongi ainukeseks viisiks tõendada vastavate taotlejate omaduste olemasolu. Kohus jättis põhjendamatult tähelepanuta ka vastustaja viited ISCO-le. Klassifikaatoritest ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) poolt koostatud rahvusvahelisest elukutsete standardist tuleneb otseselt, et liiklusteooria- ja sõiduõpetaja amet nõuab tippspetsialisti kutsekvalifikatsiooni, mis omakorda eeldab kõrghariduse olemasolu. Tähendust ei oma ka uue liiklusseaduse regulatsioon, kuna selle jõustumine on käesolevaks ajaks edasi lükatud. Tunnistuste väljaandmisel lähtub apellant kehtivast seadusest ning tal ei ole võimalk arvestada seaduse võimalikke tuleviku redaktsioone. Samas jõustumata liiklusseaduse § 118 lg 1 p 2 kohaselt peab mootorsõidukijuhi õpetaja vastama kvalifikatsiooniraamistiku
- tasemele esitatud nõuetele kutseseaduse tähenduses. Kõrghariduse standardi kohaselt on ainukeseks võimaluseks automaatselt tuvastada isiku teadmiste ja oskuste vastavust nimetatud tasemele seatud üldnõuetele aga nõuda bakalaureuseõppe või rakenduskõrgharidusõppe läbimist tõendava dokumendi esitamist.
- V. N. palub jätta Põhja Regionaalne Maanteeameti apellatsioonkaebuse rahuldamata. Vastustaja on uue tõendina esitanud Haridus- ja Teadusministeeriumi peaspetsialisti seisukoha 15.12.2010 õigusaktide tõlgendamise kohta, kuid ei ole märkinud põhjust, miks ei esitatud nimetatud tõendit juba halduskohtus. Kuigi vastustaja on apellatsioonkaebuses jätkuvalt seisukohal, et kaebaja haridus ei võimalda viimasele väljastada liiklusteooria- ja sõiduõpetaja tunnistust, on vastustaja tegelikkuses käitunud aga vastupidiselt. 02.12.2010 on vastustaja väljastanud liiklusteooria- ja sõiduõpetaja tunnistuse R. V., kelle töökogemus ja ka haridustase on täielikult analoogsed kaebaja omaga. Eelnevast tulenevalt on vastustaja rikkunud PS §-st 12 tulenevat võrdse kohtlemise põhimõtet. 5
(6)3-10-2184 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning vaidlustatud halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
- Vaidlust ei ole selles, et kaebajal ei ole kehtivate õigusaktide määratlusele vastavat kõrgharidust, kuigi sõiduõpetajale tunnistuse andmise eeskiri seda nõuab. Samuti ei ole vaidlust, et kaebaja on omandanud keskerihariduse, mida kvalifikatsioonide vastavuse määruse kohaselt loetakse kesk- ja kõrghariduse vahepealseks hariduseks, ning kuna kaebaja poolt läbitud õppekava pikkus oli vähemalt 2 aastat ja 6 kuud, on kvalifikatsioonide vastavuse määruse § 14 lg 3 kohaselt kaebajal õigus kandideerida rakenduskõrgharidust eeldavale töö- ja ametikohale. Küsimus on järelikult selles, kas viimatinimetatud säte avab kaebajale võimaluse saada ka liiklusteooria- ja sõiduõpetaja tunnistust.
- Ringkonnakohus leiab, et kuigi kvalifikatsioonide vastavuse määruse § 14 lg 3 räägib isiku õigusest „kandideerida“ kõrgharidust eeldavale töö- või ametikohale, ei ole normi reguleerimisalaga hõlmatud üksnes olukorrad, kus töö- või ametikoha täitmiseks viiakse läbi konkurss. Liiklusteooria- ja sõiduõpetaja on samaväärne tegevusala (töökoht) ning isiku õigus tegutseda konkreetsel tegevusalal ei saa sõltuda sellest, kas töökoht täidetakse konkursi teel või tuleb selleks läbida formaalne loamenetlus. Samuti ei saa töökoha täitmise viis mõjutada isiku haridusele riiklikult antud hinnangut. Antud juhul on kvalifikatsioonide vastavuse määruse § 14 lg-s 3 leitud, et teatud tingimustel omandatud keskeriharidus annab isikule sama õiguse rakenduskõrghariduse omandanutega. Vastustaja viited klassifikaatoritele, standarditele ja kutseseadusele ei ole siinkohal asjakohased, sest vaidluse all ei ole küsimus, kas liiklusteooria- ja sõiduõpetajana tegutsemiseks on üldse vaja kõrgharidust. Need normid opereerivad kehtiva haridusstandardi mõistetega, kvalifikatsioonide vastavuse määrus, sh selle § 14 lg 3 on seevastu erinormiks, mis püüab omavahel siduda kehtivaid kvalifikatsioone enne 20.08.1991 antutega. Olukordades, kus kvalifikatsioonid ei kattu, tulebki rakendada asjakohast erinormi.
- Kvalifikatsioonide vastavuse määruse § 14 lg 3 ei võrdsusta kaebaja haridust kõrgharidusega, vaid annab kitsalt võimaluse tegutseda tegevusaladel, mis kõrgharidust nõuavad. Kaebaja vastavat õigust ei saa piirata vaid põhjendusega, et sõiduõpetajale tunnistuse andmise eeskiri ei näe ette võimalust kontrollida isiku teadmiste ja oskuste sisulist vastavust kehtestatud haridustasemele. Vastustaja on leidnud, et kõrghariduse puudumine tähendabki, et kaebajal nõutavad isikuomadused puuduvad. Ringkonnakohus leiab, et kvalifikatsioonide vastavuse määruse § 14 lg 3 sellist järeldust automaatselt teha ei luba.
- Kuna apellatsioonkaebus rahuldamisele ei kuulu, jäävad menetluskulud apellandi kanda. Kaebaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Kaire Pikamäe Viive Ligi Oliver Kask 6
(6)