2-10-64013/15

2-10-64013 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2011.a Jõhvis kell 16.00 Tsiviilasja number 2-10-64013 Kohtunik Marge Tamme Tsiviilasi Kohtla-Järve Linnavalitsuse (Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse kaudu) avaldus I. S.`i vanemahooldusõiguste piiramiseks laste N. S.`i, D. P. ja N. P. suhtes ja A. S.`i vanemahooldusõiguste piiramiseks lapse N. S.`i suhtes. Menetlustoiming Vanema hooldusõiguse määramine laste suhtes / Laste eraldamine perekonnast Kohtuistungi toimumise aeg
2. märts 2011.a Menetlusosalised ja nende Avaldaja: Kohtla-Järve Linnavalitsus (Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse kaudu, RK 75001017) esindajad Avaldaja esindajad: M. T. (volikirja alusel) T. T. (volikirja alusel) Puudutatud isikud:
3. I. S. (IK xxx, elukoht: xxx)
4. A. S. (IK xxx, elukoht: xxx)
5. N. S. (IK xxx)
6. D. P. (IK xxx)
7. N. P. (IK xxx) Puudutatud isikute N. S.`i, D. P. ja N. P. esindaja, vandeadvokaadi vanemabi I. G. (määratud korras). RESOLUTSIOON
8. Kohtla-Järve Linnavalitsuse avaldus rahuldada.
9. Piirata I. S.`i (IK xxx, elukoht: xxx) hooldusõigust alaealiste laste N. S.`i (IK xxx), D. P. (IK xxx) ja N. P. (IK xxx) suhtes. 1
10. Piirata A. S. `i IK xxx, elukoht: xxx) hooldusõigust alaealise lapse N. S.`i (IK xxx) suhtes.
11. Eraldada alaealised lapsed N. S., D. P. ja N. P. perekonnast.
12. Käesolev määrus tehakse avalikult teatavaks
13. märtsil 2011.a. kell 16.00 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu.
14. Toimetada kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS § 313 ettenähtud korras (tähitud kirjaga, väljastusteatega) ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS § 315 ettenähtud korras. Edasikaebamise kord: TsMS § 478 4 lg 4 kohaselt, määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib määrata, et määrus kuulub osaliselt või täielikult täitmisele alates hilisemast asjast, kuid mitte hiljem kui alates jõustumisest, kui seadusest ei tulene teisiti. Tehingu tegemiseks nõusoleku või heakskiidu andnud või isiku tahteavalduse asendanud määrus kuulub täitmisele alates jõustumisest. TsMS § 532 lg 1 kohaselt, kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD JA ASJA EDASINE KÄIK Kohtla-Järve Linnavalitsus (Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse kaudu) esitas avalduse piirata I. S.i vanemahooldusõigust alaealiste laste N. S.i, D. P. ja N. P. suhtes ning A. S.i vanemahooldusõigust alaealise N. S.i suhtes. Avalduse kohaselt, on I. S.i ja A. S.i ülalpidamisel kolm alaealist last. Alaealised N. ja D. P. on sündinud vallaslastena. Perekond S. ei oma pidevat töökohta, elatakse üürikorterites. Käesoleval ajal elab perekond S. I. S.i ema korteris. S.kide perekond on arvel Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuses alates märtsist 2009.a. Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse töötajad teostasid regulaarselt külastusi perekond S.i elukohta erinevatel aadressidel. Vanematega on regulaarselt toimunud vestlused laste kasvatamise, ülalpidamise ja laste tervise küsimustes. S.id andsid igal külastusel lubadusi tegeleda laste kasvatamise ja ülalpidamisega. Puudutatud isikutega on sõlmitud korduvad tegevuskavad–kokkulepped, milles on laste vanematele pandud konkreetsed kohustused. Käesolevaks ajaks ei ole ühtegi tegevuskava-kokkuleppe punkti puudutatud isikute poolt täidetud, eestkosteasutuse poolt läbiviidud töö ei ole andnud tulemusi (tl 1-49). Viru Maakohtu
15. jaanuari 2011 määrusega määrati alaealistele lastele esindaja riigi kulul (tl. 50-52). Kohtumääruse võttis täitmisele vandeadvokaadi vanemabi I. Gromtsev (tl. 56). Puudutatud isikud I. S. ja A. S. esitasid
16. veebruaril 2011 kohtule kirjaliku selgituse, milles nad ei ole nõus sellega, et nendelt hooldusõigus ära võetakse. Puudutatud isikud märkisid, et nad on püüdnud alati täita lastekaitseinspektorite poolt seatud nõudmisi, nad on otsinud elamispinda, kuid keegi ei soovi üürida korterit 3 lapsega perekonnale. Korteri leidmisel on see aga halbade elamistingimustega. Praeguseks on nad leidnud heade elamistingimustega korteri, selles on külmik, pesumasin, mööbel. Puudutatud isikud lubasid 2 hoida selle korteri puhtana. Puudutatud isikud lubasid esitada kohtule fotod ja üürilepingu. (tl. 69). Avaldaja, Kohtla-Järve Linnavalitsus, esitas 25.02.2011 kohtule teatise ja täiendavad tõendid, millest nähtub, et puudutatud isikud I. S. ja A. S. on üürinud 3-toalise mugavustega korteri. Poiste jaoks on eraldi tuba, tütrel on omaette tuba. Samas oli korter koristamata, valmistoit puudus. Ida Prefektuuri 18.02.2011 vastusest nähtub, et naabrite sõnul on juba esinenud olukordi, kus nimetatud korterist on hilisel ajal kostnud lärmi ja riidlemist, mis häirib majaelanike rahu. Perearst E. A. 05.01.2011 vastusest nähtub, et alaealiste N. ja D. areng vastab eale, kuid N.l on diagnoositud kõne arengu peetus. Kohtla-Järve Linnavalitsuse alaealiste komisjoni poolt 16.12.2010 esitatud dokumentidest nähtub, et 25.02.2010 oli alaealine N. koos emaga alaealiste komisjonis arutusel seoses N. poolt toimepandud poevargusega. N. suunati psühhiaatri juurde vestlusele, sama soovitud anti ka Kohtla-Järve Ühisgümnaasiumist, kuid siiani on uuringud teostamata. (tl.70-89). KOHTUISTUNG Viru Maakohtu
17. märtsi 2011 kohtuistungil jäi avaldaja oma avalduse juurde ja palus eraldada lapsed N., D. ja N. perekonnast, piirates I. hooldusõigust (ilma vanema õiguste äravõtmiseta) laste N., D. ja N. suhtes ning A.i hooldusõigust lapse N. suhtes. Perekond on võetud arvele probleemse perena 16.02.2009, arvele võtmise põhjuseks oli Ida-Viru Keskhaigla teade, et I. S. sünnitas lapse ja meditsiinitöötajal oli kahtlus, et perekond ei tule toime. Perioodiliselt on toimunud kodukülastused. A. S. tarvitab alkoholi, kodune olukord oli väga halb, eluruum oli väga must. Toiduained täielikult puudusid ja alaealised lapsed oli eraldatud perekonnast ja paigutatud lastevarjupaika. 15.03.2010 viibisid puudutatud isikud eeskosteasutuses seoses sellega, et lapsed olid perekonnast eraldatud. Perekond S.`i oli hoiatatud, et kui nad ei võta midagi ette elamistingimuste ja eluviisi muutmiseks, siis võidakse nendelt lapsed ära võtta. Elamistingimused läksid eelmisest suvest veel hullemaks. Perekond S. läks elama I. S.i ema juurde xxx, kus olid väga halvad elamistingimused. Igal kontrollil oli tehtud ettekirjutusi, et kodu oli väga must, lastel puudus puhas voodipesu, elementaarset toitumist ei olnud. Antud eluruumis puudus külmutuskapp. Kuna elamistingimused olid väga halvad, oli tehtud ettepanek, et perekond S. võtaks midagi ette elamistingimuste parandamiseks. Kas parandaksid antud eluruumis elamise tingimusi või leiaksid teise elamispinna. Perekond S. kinnitas, et järgmine kuu on neil uus elamispind. Väga suureks probleemiks on vanemate halb suhtumine laste tervisesse. Vanemal tütrel N.l on suured probleemid õppimisega, ta ei tule toime kooli õppeprogrammi omandamisega. Kooli poolt on eeskosteasutust teavitatud, et laps magab tunnis, ta on kooliks ettevalmistamata, riietus on hooletu, puuduvad õppevahendid ja ta väga tihti hilineb kooli. D. ei käi lasteaias, käesoleval ajal külastab ta kooliks ettevalmistusklassi, on vajadus logopeedilise abi järele. Laps N. kasutab siiani lutipudelit, mille tulemusena on hävinud lapse esimesed hambad, seoses sellega võib lapsel tekkida ohtlik igemepõletik. Samas on väga suureks probleemiks, millele me oleme ka viidanud ja kõikidel kodukülastustel oleme täheldanud seda, et N. on ilma riieteta, tal on kas ainult pampers või särgike. Ema selgitab seda sellega, et laps võtab ise riided ära. Hetkel on perekonnal uus elamispind xxx, Kohtla-Järvel, mida nad üürivad. Oleme teinud ka sinna korterisse kodukülastuse, korter on kolmetoaline, suur, kuid tingimused kõige paremad ei ole. Oleme küsinud I.ja A.S., mis antud korteris kuulub neile. Vastuseks oleme saanud, et isiklikeks asjadeks on riided ja N. reisivoodi. Perekond S. on öelnud, et nad on proovinud saada Kohtla-Järve linnalt sotsiaalkorterit, kuid nende arvates on linnavalitsus neile ära öelnud, põhjendades seda sellega, et lastekaitsetöötajad ei lubavat neile korterit eraldada. Kuid vestluses linnavalitsuse töötajaga selgus, et perekond S.ile oli eraldatud munitsipaalkorter Altserva tn. l, kuid antud korter jäeti suurte võlgadega maha, antud eluruumis viibimise peale oli ka väga palju kaebusi. Kohtla-Järve Linnavalitsuse poolt on pakutud perekonnale kortereid erinevates linnaosades, kuid nemad nõuavad, et korter peab olema Ahtme linnaosas ja heade 3 tingimustega. Esindaja arvamuse kohaselt ei täida I. ja A. S. vanema kohustusi ja on jätnud lapsed hooletusse ja seda kõige rohkem tütre N. suhtes, sest lapsel on suured probleemid koolis ja lapsega ei ole pöördutud psühhiaatri poole. Kool oli teinud ettekirjutise, kus on selgelt kirjas, et on vaja käia psühhiaatri juures, et selgitada välja põhjused, mis tekitavad raskusi õppetöös. 15.02.2011 kuni tänase päevani ei ole ema seda teinud, pidevalt leiab uusi põhjuseid seda mitte teha. Ühisgümnaasiumi sotsiaaltöötaja poolt on ema koos lapsega käekõrvale võetud ja viidud psühhiaatri juurde. Antud vastuvõtul anti saatekiri kompleksuuringu tegemiseks. Käesoleval ajal on Tartusse numbri kinni pannud vanaema, mitte I.. Vanaema tegeleb lapsega rohkem kui lapse ema ise. Meie teame seda, et vanaema läheb ise lapsega Tartusse arsti juurde. Sellest lähtuvalt palub avaldaja piirata I. S.`i vanemahooldusõigust laste N. S.`i, D. P. ja N. P. suhtes ja A. S.`i vanemahooldusõigust lapse N. S.`i suhtes. Palume piirata vanemahooldusõigusi, eraldada lapsed perekonnast vanema õiguseid ära võtmata. Tuleb võtta arvesse seda, et laste tervislik ja psüühiline seisund vajavad tervisekontrolli, mida saab tagada ainult lastekodu. Puudutatud isik I. S. ei nõustunud avaldusega ja palus jätta avaldus rahuldamata. Puudutatud isiku sõnul ei tarvita ta alkoholi, on käinud ravil. Kui N. läheb lasteaeda, siis ta läheb tööle. Samuti käib ta pidevalt lapsega psühhiaatri juures Jõhvis, märtsikuus lähevad Tartu. Puudutatud isik soovib, et lapsed elaksid koos temaga. Tema jaoks on arusaamatu, miks inspektorid pidevalt nende juures käivad, nad ei ole kunagi millegagi rahul. Puudutatud isik A. S. ei nõustunud avaldusega, tema arvamuse kohaselt nõuavad inspektorid neilt ülemäära palju – nad ei saa ju igas korteris, mida üürivad, remonti teha. Alkoholi ta ei kuritarvita, tarvitas seoses haigusega. Puudutatud isiku sõnul on ta täitnud kõik lastekaitseinspektorite nõudmised. Ta ei ole nõus laste äravõtmisega, ta on kõigi kolme lapse isa. Naabritega neil probleeme ei ole olnud. Puudutatud isikute, alaealiste laste esindaja vandeadvokaadi vanemabi I. G. teatas, et veel enne kohtuistungit tahtis ta paluda, et kohus annaks puudutatud isikutele veel ühe võimaluse, et nad on ise võimelised oma lapsi kasvatama, aga tänasel asja arutamisel asus ta seisukohale, et Kohtla-Järve linna avaldus on põhjendatud. Asja arutamise käigus selgus, et puudutatud isikutega oli kaks korda sõlmitud tegevuskava-kokkulepe, kuid puudutatud isikud täitsid seda osaliselt. Praegu on puudutatud isikutel normaalsed elamistingimused, ta külastas neid, lastel oli söök olemas. A. S. magas, I. sõnul oli ta alkoholijoobes. Korteris oli ebameeldiv lõhn. Ta käis ka laste vanaema juures, ka vanaema palus, et kohus annaks täiendavalt aega. Vanema muretseb rohkem laste pärast kui vanemad ise. Vanemate tänane käitumine on selline, et kas nad ei saa aru, mis täna toimub või nad ei ole huvitatud perekonna säilitamisest lastega. Nad ei ole valmis ka koostööks lastekaitsetöötajatega. On olemas eeldused piirata hooldusõigust laste suhtes. Esindaja arvates rakendas Kohtla-Järve linn vanemate suhtes teisi toetavad abivahendid ja see ei ole andnud tulemusi. Esindaja palub rahuldada avaldus .Lapsed tuleb vanematest eraldada. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus tutvunud avaldusega, kuulanud ära istungile ilmunud menetlusosaliste seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Sünnitunnistuse järgi on lapse N. S.`i vanemateks I. S. ja A. S.; D. P. ja N. P. sünnitunnistustel puudub kanne isa kohta, laste ema on I. S. (P.) (tl. 6-8). Avalduse kohaselt ei tegele vanemad vajalikul määral laste kasvatamisega, lastel on probleeme tervisega, vanemad ei tegele sellega. Vanematel on probleeme alkoholi tarvitamisega, nad ei 4 tööta. Avaldaja on esitanud taotluse I. S.`i vanemahooldusõiguse piiramiseks laste N. S.`i, D. P. ja N. P. suhtes ja A. S.`i vanemahooldusõiguse piiramiseks lapse N. S.`i suhtes, samuti laste perekonnast eraldamiseks. Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada TsMS § 558 lg 1 sätteid, mille kohaselt, vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kuulab kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. Kui menetlus toimub lapse heaolu ohustamise üle, kuulab kohus vanemad isiklikult ära ja arutab nendega lapse huvide kaitset. Lapse vanemad I. S. ja A. S. palusid jätta avaldus rahuldamata, kuna soovivad ise lapsi kasvatada. Puudutatud isikute arvamuse kohaselt on nad teinud kõik, mida nendelt on nõutud. Alaealiste laste esindaja I. G. palus avaldus rahuldada, piirata vanemate hooldusõigust alaealiste laste suhtes ning eraldada lapsed perekonnast. Vanema õigused ja kohustused ning vanema õiguste äravõtmise alused on reguleeritud alates 01.07.2010 kehtiva perekonnaseaduse (PKS) peatükis
18. Vastavalt PKS § 116 lg 2, vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (edaspidi vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (edaspidi isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (edaspidi varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. Lastekaitse seaduse § 8 alusel, igal lapsel on sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule, tööle ja heaolule. PKS § 123 lg 1, 2 kohaselt, kohus teeb kõiki selles peatükis reguleeritud lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Kohus muudab varem tehtud lahendi, kui seda nõuavad lapse heaolu püsivalt mõjutavad kaalukad asjaolud. Vanema hooldusõigust piiravate abinõude rakendamine lõpetatakse selle vanema avalduse alusel, kui lapse huvid ei ole enam ohus. Perekonnaseaduse § 134 kohaselt, kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletussejätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, muu hulgas käesoleva paragrahvi lõikes 3 ning käesoleva seaduse §-des 135 ja 136 loetletuid. Lapse heaolu ohustamisest teatab lapse elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele või kohtule riigiasutuse või omavalitsusasutuse ametnik, politseinik, tervishoiutöötaja, kohtunik, prokurör, notar, kohtutäitur, õpetaja või muu isik, kellel on andmeid ohustatud lapse kohta. Kohus võib lapse heaolu ohustamise korral teha vanema asemel lapse kohta hooldusõigusest tulenevaid otsuseid, teha hoiatusi ja ettekirjutusi ning kehtestada keelde, samuti kohustada vanemaid järgima kohtu määratud asutuse hooldusjuhiseid. Kohus võib isiku- või varahooldusõigust piirata teatavate toimingute või teatavat liiki toimingute tegemise keelamisega. Varahooldusõiguse võib kohus vanemalt ka täies ulatuses ära võtta. Isikuhooldusõiguse asjades võib kohus omal algatusel rakendada seadusest tulenevaid abinõusid, mille õiguslikud tagajärjed on siduvad ka kolmanda isiku jaoks. Perekonnaseaduse § 135 lg 1, 3, 4 kohaselt, kohus võib lapse vanematest eraldada ainult juhul, kui lapse huvide kahjustamist ei ole võimalik ära hoida vanemate ja lapse suhtes kasutusele võetud muude toetavate abinõudega. Isikuhooldusõiguse olulise piiramise või täieliku äravõtmise asja läbivaatamisel kaasab kohus menetlusse arvamuse andmiseks vallavõi linnavalitsuse. Kui lapse jätmine perekonda ohustab lapse tervist või elu, võib valla- või linnavalitsus lapse perekonnast eraldada enne kohtumäärust. Sellisel juhul peab valla- või linnavalitsus viivitamata esitama kohtule avalduse vanema õiguste piiramiseks lapse suhtes. 5 Eeltooduga tuvastas kohus, et kuigi asjast puudutatud isikud I. S. ja A. S. palusid jätta avaldus rahuldamata ja soovivad ise oma lapsi kasvatada, ei võimalda laste tervislik seisund ja puudutatud isikute perekondlikud probleemid ning suhtumine laste probleemidesse tegelda laste kasvatamisega (suureks probleemiks on toidu puudumine). Lapsed N. ja D. vajavad logopeedi abi, tütar N. psühhiaatri abi. Samuti vajavad lapsed erialaspetsialistide abi. Avaldaja Kohtla-Järve arvamuse kohaselt ei ole I. S. ja A. S. võimelised praegu oma alaealisi lapsi kasvatama, avaldaja arvamuse kohaselt on lastele parem, kui piirata vanemate hooldusõigust laste suhtes ja eralda lapsed perekonnast. PKS § 171 lg 1 kohaselt, kui esindusõigust ei ole alaealise lapse kummalgi vanemal või kui lapse päritolu ei ole võimalik kindlaks teha, määratakse talle eestkostja. Vastavalt PKS § 176, lg 1, 2, kuni eestkostja määramiseni täidab eestkostja ülesandeid lapse rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne valla- või linnavalitsus, kui eestkoste seadmise eeldused on täidetud. Eestkostja ülesannete täitmisel on valla- või linnavalitsusel käesolevast seadusest tulenevad eestkostja õigused ja kohustused. Kui sobivat füüsilist või juriidilist isikut ei leita, määratakse eestkostjaks lapse rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne valla- või linnavalitsus. Kohus, hinnanud kohtule esitatud tõendeid kogumis, rahuldab avalduse ja piirab I. S.`i vanemahooldusõigust laste N. S.`i, D. P. ja N. P. suhtes ja A. S.`i vanemahooldusõigust lapse N. S.`i suhtes. Kohus eraldab lapsed N. S.`i, D. P. ja N. P. perekonnast.. Antud olukorras on vanemate hooldusõiguse piiramine laste suhtes ja laste perekonnast eraldamine laste huvides. Pärast hooldusõiguse piiramise aluseks olevate asjaolude äralangemist võivad nad pöörduda Kohtla-Järve Linnavalitsuse ja kohtu poole avaldusega vanema hooldusõiguse taastamiseks. Marge Tamme Kohtunik 6