) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega ning
lg 1 kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. HLIOÜ (pankrotis) haldur on koostanud ning esitanud aruande kohtule, kuna HLIOÜ-l (pankrotis) rahalised vahendid pankrotimenetluse lõpuleviimiseks ja võlausaldajate nõuete väljamaksmiseks puuduvad.
lg 4 järgi pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Tunnustatud nõuded HLIOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses moodustavad 14 635,16 eurot. Nõuded on tunnustatud teises järgus. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Menetluse käigus võõrandatud nõue RKvastu 300 € eest, raha hoiustatud AS SEB Pank arveldusarvel nr. XXXXXXXXXXXXXX Andmed
nimetatud väljamaksete kohta Taotlusi vara välistamiseks ei esitatud ning seetõttu vara välistamise tagajärgedest (
Samuti ei ole pankrotimenetluses tehtud tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid väljamakseid. Massikohustused puuduvad. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa: Haldur ei ole väljamakseid teostanud, kuna pankrotimenetluses puuduvad vahendid võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta: Pandiesemeid müüdud ei ole. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistele isikutelt saadaoleva vara kohta: Müümata pankrotivara ei ole, teistelt isikutelt vara saada ei ole. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Halduri toimingud olid seotud võlgniku majandustehingute uurimisega ja menetlustoimingute läbiviimisega, see on nõuete kaitsmise koosoleku korraldamine, jaotusettepaneku koostamine, läbirääkimised võlausaldajatega. Menetluse käigus esitati 27.02.2008.a. hagi endise juhatuse liikme RKvastu, kohus tegi lahendi 08. aprill 2010.a. (tsiviilasi nr. 2-08-7381) ja mõistis RK’lt välja 731 958 .krooni HLIOÜ kasuks. Menetluse käigus on haldur korduvalt nõuet enampakkumise teel müünud (teated avaldatud 01.06.2010.a., 22.07.2010.a., 16.09.2010.a., 01.11.2010.a.), nõude vähese atraktiivsuse pärast ei õnnestunud nõuet realiseerida, lõpuks otsustati võlausaldaja nõusolekul nõue võõrandatud enampakkumiseta suuremat kasu andval viisil (
Juhatuse liikmete poolt kohtule esitatud andmete kohaselt (juhatuse liikmete vanne 24.09.2007.a.) moodustas äriühingu vara EB Ärilahendused (pankrotis) osadest väärtuses 3 890 000.-krooni, mida pankrotihaldur hindab väärtusetuteks. Kokkuvõtvalt äriühingul muu vara ja tagasivõidetav vara puudub ja puuduvad muud võimalused äriühingu rahalist olukorda parandada. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide kohta Menetluse käigus esitatud hagi endise juhatuse liikme RK vastu, mis rahuldatud 08.04.2010.a., haldur ei kavatse rohkem hagisid esitada. 2
lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on endise juhatuse liikme RK juhtimisvead, mille sisuks oli äriühingu rahaliste vahendite enda huvides kasutamine, millega kaasnesid makseraskused ja hilisem äriühingu maksejõuetus. Kohus on 08.04.2010.a. kohtuotsuses märkinud, et juhatuse liige RK on omastanud raha summas 731 958 .- krooni ja on nimetatud summa välja mõistnud äriühingu kasuks.
lg 5 järgi kohus ei lõpeta pankrotimenetlust raugemise tõttu enne käesoleva seaduse § 86 sätestatud vande andmist, kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma ja vande võtmine on võimalik. Võlgniku juhatuse liige JR ja endine juhatuse liige RK andsid vande 24.09.2007. a.
lg 6 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Käesolevaks hetkeks ei ole võlausaldajad ega kolmas isik avaldanud kohtule valmisolekut tasuda pankrotimenetluse kulud. Eeltoodu alusel kuulub pankrotihalduri taotlus rahuldamisele ja pankrotimenetlus lõpetamisele seoses raugemisega. Vastavalt
lg 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi.
65 kohaselt halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.
lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Võlgnikul vahendid menetluskulude kandmiseks puuduvad. Tulenevalt eeltoodust ei taotle haldur kohtult tasu määramist. Käesolevas pankrotimenetluses on pankrotihalduri tegevuse tulemusel laekunud pankrotivara hulka 300 eurot. Pankrotihaldur palub määrata need halduri tehtud vajalike kulutuste katteks. Kohus kinnitab pankrotimenetlusega seotud kulutused summas 300 eurot.
lg 6 järgi kohus võib hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb. . Karin Sonntak Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.