) § 66 lõiked 2-4 sätestavad tingimused, millal võib haldusakti, mis andmise ajal oli õiguspärane, tunnistada isiku kahjuks kehtetuks. Kallaste Linnavolikogu ei ole 11.12.2009 määruses nr 7 tuginenud ühelegi sellisele alusele.
lõikest 1 tuleneb haldusorgani kohustus arvestada haldusakti kehtetuks tunnistamisel ka isiku usaldust, et haldusakt jääb kehtima, Kallaste Linnavolikogu ei ole seda aga teinud. Ka on vaidlustatava määrusega rikutud põhiseaduse §-st 10 tulenevat õiguskindluse põhimõtet, mis kõige üldisemalt peab looma kindluse kehtiva õigusliku olukorra suhtes. Mingisugusest kindlusest kehtiva õigusliku olukorra suhtes ei saa aga rääkida olukorras, kus isiku õigusi puudutava asjaolu kohta langetatud seisukohta kardinaalselt ning ühegi põhjenduseta muudetakse. Kaebuse esitaja põhjendatud huvi antud asjas väljendub vaidlusaluse teelõigu kasutamises. Tartu Maakohtu menetluses on kaebuse esitaja ja Nadežda Sergejeva vahel tsiviilasi nr 2-0521705, seoses vaidlusalune tee kasutamisega. Põhiliseks vaidlusaluseks küsimuseks on antud teelõigu staatus ning Kallaste Linnavolikogu vaidlustatav määrus tühistas 26.02.2008 määruse nr 1, mille kohaselt on vaidlusaluse teelõik käsitletav tänavana. A. Bogdanova ja N. Sergejeva on esitanud Kallaste Linnavalitsusele enne maa erastamist avaldused, millest nähtub nende tahe jätta vaidlusalune tee avalikuks kasutamiseks. Vaidlusalust teelõiku kasutati pääsemiseks Peipsi järve äärde. N. Sergejeva on takistanud teelõigu kasutamist ning kaebuse esitaja põhjendatud huvi antud asjas väljendubki vaidlusaluse teelõigu kasutamises. Tsiviilasjas nr 2-05-21705 on Tartu Ringkonnakohus 22.09.2008 määruses põhjendanud avaliku huvi eksisteerimist antud küsimuses, aga viidanud ka võimalusele kaitsta oma õigusi halduskohtumenetluses, märkides: Küsimus sellest, kas Kallaste Linnavalitsuse ja volikogu haldusaktid, mis käsitavad kostja kinnistut läbivat teelõiku avalikult kasutatava teena (tänavana), on kooskõlas seadusega, on lahendatav haldus- ja halduskohtumenetluses, mitte käesolevas tsiviilmenetluses. Kaebuse esitaja on seisukohal, et HKMS § 7 kohaselt on tal õigus pöörduda halduskohtusse käesoleva kaebusega. Samuti on kaebuse esitaja taotlenud menetluse peatamist tsiviilasjas nr 2-05-21705 kuni menetluse lõppemiseni halduskohtus. Kallaste linn on tsiviilasjas nr 2-05-21705 08.02.2008 ja 31.10.2008 väljendanud oma seisukohta vaadeldava tänava osas, leides, et tegemist on avalikus kasutuses oleva teega 2 (tänav Võidu põik). Ka Tartu Maavalitsus on 05.05.2008 väljendanud seisukohta, et tegemist on avalikus kasutuses oleva teega, mille kandmine Kallaste linna tänavate nimekirja on võimalik. 18.01.2010 tsiviilasja 2-05-21705 raames toimunud kohtuistungil asus Kallaste linn aga kardinaalselt teistsugusele seisukohale, leides, et Võidu tn 109 kinnistul ei asu ega ole asunud tänavat. Kohtuistungil esitati ka Kallaste Linnavolikogu 11.12.2009 määrus ja otsus. Just viidatud istungil sai kaebuse esitaja vaidlustatavast määrusest teada. Kallaste Linnavolikogu ja -valitsus muutsid kardinaalset oma varasemat seisukohta ja vaidlusaluse tee staatuse käsitust ilma ühegi põhjenduseta. Kaebuse esitaja on veendunud, et Kallaste linna seisukohtades selline pööre koos haldusaktide vastuvõtmisega volikogu poolt on seotud aususkohustuse rikkumisega. Kallaste linn ei ole põhjendanud, mis on tinginud nii kardinaalsed muutused õigusküsimustes ja seda otseselt kostja kasuks käimasolevas tsiviilmenetluses. Kaebuse esitaja on otsustanud pöörduda nimetatud asjaolude väljaselgitamiseks ka õiguskaitseorganite poole, kuivõrd on veendunud, et volikogu otsused on tehtud selleks, et mõjutada tsiviilasja käiku kostja kasuks, mis aga ei ole kooskõlas Eestis kehtiva õiguskorraga. Poliitilise mõjuvõimu kasutamine enda kasuks soodsa kohtuotsuse saavutamiseks on aga eriti taunitav Euroopa õigusruumis.
lõike 1 kohaselt on määrus õiguspärane, kui see on kooskõlas kehtiva õigusega, vastab vorminõuetele ja kui selle on seaduses ettenähtud korras volitusnormi alusel andnud volitusnormis nimetatud haldusorgan. Kaebuse esitaja on seisukohal, et Kallaste Linnavolikogu 11.12.2009 määrus nr 7 ei ole õiguspärane, tuginedes
Riigikohus on 15.10.2009 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-57-09 asunud seisukohale, et haldusakti põhjendamise kohustusest ei saa haldusorgan vabaneda üksnes seetõttu, et haldusakt antakse formaalselt määrusega. Kuigi
lg 1 lubab haldusakti põhjendused esitada ka eraldiseisvas dokumendis, peab sellele olema haldusaktis viidatud. Riigikohtu halduskolleegium on kohtuasjas nr 3-3-1-39-07 leidnud, et haldusakti motiveeringuks ei saa pidada dokumenti, mida ei tehta teatavaks koos vaidlustatud haldusakti endaga, vaid mis pannakse üles haldusekandja kodulehele, ilma et sellele dokumendile oleks haldusaktis viidatud (otsuse p 12). Lisaks peavad haldusaktis olema esitatud vähemalt selle põhimotiivid (otsuse p 10). Kui haldusakti adressaat ei näe haldusakti andmise põhjendusi selle andmise hetkel, siis ei ole tal efektiivselt ja argumenteeritult võimalik vaidlustada haldusakti andmise asjaolusid (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-3-1-49-08, p 11). Kolleegium on endiselt samadel seisukohtadel. Kaebaja leiab, et Kallaste Linnavolikogu 11.12.2009 määruses nr 7 puuduvad igasugused põhjendused haldusakti andmise faktilise ja õigusliku aluse kohta. Määruses on märgitud, et linnavolikogu juhindub kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 33 lõikest
kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kaebuse esitaja on seisukohal, et haldusakti vorminõuete rikkumine on ilmselt ja otseselt mõjutanud asja otsustamist, haldusakti motiveerimisest nähtuks, mis alusel on Kallaste Linnavolikogu hinnangul võimalik käsitada vaidlusalust teelõiku rajana ja see (Võidu põik) teeregistrist kustutada. Kaebuse esitaja on seisukohal, et selleks puudub igasugune alus, mistõttu on haldusakti põhjendamata jätmine mõjutanud asja otsustamist. Kallaste Linnavolikogu 11.12.2009 määruse blanketsus viitab sellele, et kõiki asjas tähtsust omada võivaid asjaolusid ei ole välja selgitatud ja nendega ei ole arvestatud, mistõttu on teistsuguse sisuga otsuse tegemise tõenäosus suur. Kaebaja leiab, et Kallaste Linnavolikogu 11.12.2009.a määrus nr 7 ei ole materiaalselt õiguspärane. Määruse tegemisel on jäetud arvestamata olulised asjaolud, millega on haldusorgan kuritarvitanud kaalutlusõigust. Samuti oli haldusakti andmine vastuolus õiguskindluse põhimõttega. Kaebaja leiab, et kõnealune määrus on nii materiaalselt kui ka formaalselt õigusvastane haldusakt. Kaebaja märgib, et oma seletuses käesolevas haldusasjas vastustaja ei selgita, milles seisnes nimetatud sisemise administratiivse elukorralduse parandamise vajadus ning kuidas aitas kaasa sellele 26.02.2008 määruse nr 1 tühistamine. Samuti puudus igasugune motivatsioon ka 11.12.2009 määrusest nr
Halduskohtumenetluse seadustikus ei kasutata haldusakti kehtivuse kõrvaldamise tähistamiseks mitte terminit „kehtetuks tunnistamine“, vaid „tühistamine“. Haldusakti kehtivuse kõrvaldamise pädevus on iseenesest ka halduskohtul. Haldusakti tühistamine tähendab haldusakti tunnistamist kehtetuks tagasiulatuvalt, täpsemalt – kehtetuks algusest peale. Tühistamine ei muuda kehtivat haldusakti tühiseks, vaid üksnes kehtetuks. Haldusakt lakkab kehtimast tühistamisotsuse jõustumise hetkest. Halduskohtumenetluses haldusakti tühistamisega toimub seega haldusakti kehtivuse kõrvaldamine tagasiulatuvalt, selle akti andmise hetkest alates.
Ka Riigikohus on rõhutanud tühistamiskaebuse ja tühisuse tuvastamise kaebuse eristamise tähtsust 07.03.2003 otsuses kohtuasjas nr 3-3-1-21-03. Haldusakti tühisus tuleneb otseselt seadusest ja pädev organ võib tühisuse tuvastada. Tühisuse tuvastamine ei muuda iseenesest olemasolevaid õigussuhteid. Kui haldusakt ei ole tühine, tuleb õigusi kaitsta tühistamis-, kohustamis-, hüvitamis- või haldusakti õigusvastasuse tuvastamise kaebusega. Haldusakti tühisuse tuvastamist ei saa samastada haldusakti tühistamisega. Haldusakti kehtetuks tunnistamine tähendab seda, et haldusakt kaotab oma õigusjõu. Haldusakti võib seejuures tunnistada kehtetuks nii edasiulatuvalt kui ka tagasiulatuvalt. Haldusakti tühistamine tähendab haldusakti tunnistamist kehtetuks tagasiulatuvalt, täpsemalt – kehtetuks algusest peale. Tühistamine ei muuda kehtivat haldusakti tühiseks, vaid üksnes kehtetuks. Kaebuse esitaja on seisukohal, et haldusakti mõiste määratlemisel tuleb lähtuda HKMS § 4 lõikes 1 toodud legaaldefinitsioonist, mitte aga kolmanda isiku poolt viitatud
HKMS § 4 lg 1 kohaselt on tegemist haldusaktiga, kui esinevad üheaegselt neli tunnust: haldusorgani tegevus; avalik-õiguslikus suhtes; õiguslik reguleerimine; üksikjuhtumi reguleerimine. Kaebaja leiab, et haldusaktil on regulatiivne toime, kui ta reguleerib avalik-õiguslikku seisundit. Määrus nr 7 reguleerib tänava Võidu põik avalik-õiguslikku seisundit, seda kas tegemist on tänavaga või mitte. Teeseaduse § 51 kohaselt määratakse kohalike teede nimekiri valla- või linnavolikogu otsusega. Kolmanda isiku viited sellele, et tegemist on haldusesisese tegevusega, ei ole asjakohased. Haldusmenetluse seaduse kohaselt peab haldusakt olema väljapoole suunatud, kuid halduskohus võib tühistada ka internse üksikakti, kui see mõjutab kaebaja õigusi, HKMS § 4 selles osas piiranguid ei sea. Toiming on
lõike 1 kohaselt haldusorgani tegevus, mis ei ole õigusakti andmine ja mida ei sooritata tsiviilõigussuhtes. Seega peetakse toiminguteks kõiki selliseid meetmeid, mis ei kujuta endast tahteavaldust õiguste või kohustuste tekitamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks. Toiminguteks on ametnike ja asutuste igapäevane töö, informatsiooni kogumine, vahetu sunni rakendamine jõustruktuuride poolt, rahalised sooritused, tehniliste seadmete käitamine ja avalike asjade kasutamise korraldamine, ametiasutuste mitteformaalsed läbirääkimised ja kokkulepped eraisikutega, tegevusetus ja viivitus. Tänavalõigu eemaldamine registrist, kuhu on kantud kõik Kallaste linna tänavad, toob paratamatult kaasa selle teelõigu õigusliku staatuse muutumise. KOKS § 6 lõike 1 kohaselt on omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada valla teede ja linnatänavate korrashoidu. Sellest, kas Võidu põik on avalik tee või mitte, sõltub, kas selle korrashoiu eest vastutab kohalik omavalitsusüksus või eraisik. Seega kujutab määrus nr 7 endast tee korrashoiukohustuse lõpetamist omavalitsusüksuse suhtes ja sama kohustuse kehtestamist eraisikute, N. Sergejeva ja A. Bogdanova suhtes. Tegemist ei ole pelgalt toiminguga, vaid haldusaktiga. 5 Haldusakti ja toimingute eristamist lihtsustab kirjaliku vormi nõue haldusaktide andmisel (
Kirjaliku dokumendi puhul, millest ilmneb asutuse tahe tekitada õigusi või kohustusi, tuleb eeldada, et tegemist on õigusliku regulatsiooniga. Kaebuse esitaja on seisukohal, et Kallaste Linnavolikogu määrus nr 7 on haldusakt. Tartu maavanem viis Vabariigi Valitsuse seaduse § 84 p 10 alusel läbi järelevalvemenetluse määruse nr 1 seaduslikkuse üle ning asus seisukohale, et nimetatud akti tuleb käsitleda üldkorraldusena
lõike 2 tähenduses, s.o halduse üksikaktina, mis kuulub maavanema järelevalve alla. Tartu Halduskohtu menetluses oli haldusasi nr 3-08-748, Nadežda Sergejeva kaebus määruse nr 1 ja 18.05.2008 määruse nr 6 tühisuse tuvastamiseks. Kolmas isik ise on varasemas kohtumenetluses pidanud määrust nr 1 haldusaktiks. 15.09.2008 tehtud otsuses haldusasjas nr 308-748, käsitles kohus määrust nr 1 kui haldusakti. Nimetatud otsusele esitas N. Sergejeva apellatsioonkaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus jättis 25.11.2008 otsusega rahuldamata. Ka ringkonnakohus on väljendanud selgelt seisukohta, et vaidlustatud määrused (määrus nr 1 ja nr 6) on haldusaktid, märkides: Halduskohus on õigesti leidnud, et antud juhul ei esine vaidlustatud haldusaktide puhul seaduses sätestatud tühisuse aluseid ning ka apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust asuda teisele seisukohale. Samuti on ringkonnakohus otsuse punktides 9-10 pidanud võimalikuks tühistamis- või tuvastamiskaebuse esitamist määruste nr 1 ja nr 6 osas. Ka vastustaja on varasemas kohtumenetluses olnud seisukohal, et määrus nr 1 on haldusakt, see nähtub Tartu Ringkonnakohtu 25.11.2008 otsuse punktist 5.4 haldusasjas nr 3-08-748. Varasemalt on määrust nr 1 käsitletud haldusaktina nii Tartu maavanema, vastustaja, kolmanda isiku kui ka kohtute poolt. Määrusega nr 7 tunnistati määrus nr 1 kehtetuks.
lõike 1 kohaselt on varasema haldusakti kehtetuks tunnistamine haldusorgani poolt samuti haldusakt, seega on ka määrus nr 7 haldusakt. 05.05.2010.a toimunud kohtuistungil selgitas kaebaja esindaja lisaks, et tegemist on olukorraga, kus kaebuse esitaja õigusi on riivatud ning määrus nr 7 on haldusakt. Tegemist on avaliku teega, ühiskasutuses oleva teega, millele on antud tänava nimetus. Selle tee osas ei ole toimunud maksustamist kaebuse esitaja ja kolmanda isiku suhtes. Kui see kõnesolev määrus jääb kehtima, siis algab kohaliku omavalitsuse poolt maa kasutamise eest maksustamine ning tekib maksukohustus, mis on oluline riive. Sellisel juhul, kui tänava nimetus ära kaob, tekib kaebuse esitajal tulenevalt TeeS ja KOKS kohustus eratee korras hoida. Praegu on kohaliku omavalituse kohustus Võidu põik linnatänavana korras hoida. Tegemist on tänavaga, millega on tagatud juurdepääs kaebaja eramule, tal on õigus ja ootus sellele, et linn hooldab ja korrastab seda tänavat ja ta ei pea maksma maksu selle maa eest, mis on ühiskasutuses. Selle maa eest kaebaja maamaksu tasunud ei ole. Juurdepääs eramule on samuti oluline. Kaebaja esindaja märkis, et määrus nr 7 reguleerib tänava Võidu põik avaliku-õigusliku seisust. Seda, kas tegemist on tänavaga või mitte, seda reguleerib TeeS §51 linnavolikogu otsusega. Tänavalõigu eemaldamine registrist toob endaga kaasa tänava õigusliku staatuse muutmise. Seega määrusega § 7 omavalitsus lõpetas kohustuse hoida tee korras ja pani sama kohustuse eraisikutele. Lähtuvalt eeltoodust palub A.Bogdanova tühistada Kallaste Linnavolikogu 11.12.2009.a määrus nr 7 ning jätta menetluskulud vastustaja kanda. 6 VASTUSTAJA VASTUVÄITED Kallaste Linnavolikogu leiab, et Antonina Bogdanova kaebus on põhjendamatu ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja märgib, et asjaolud, et Kallaste Linnavolikogu 26.02.2008.a. määrusega nr 1 lisati Kallaste linna teede nimekirja „Võidu põik“, mis kanti kohaliku teena riiklikku teeregistrisse ning 11.12.2009.a. määrusega nr 7 tunnistati see määrus kehtetuks ja tee/tänav eemaldati Teeregistrist ei anna alust arvata, et määruse tühistamine ja tee eemaldamine teeregistrist on ebaseaduslikum kui teeregistrisse kandmine. Vastustaja on seisukohal, et 11.12.2009.a. määrus nr 7 on antud lähtuvalt sisemise administratiivse elukorralduse parandamise eesmärgil, mitte ühe ega teise tsiviilvaidluse osapoole huvidest lähtuvalt. Kuna aga kaebuse esitaja taotleb haldusakti (11.12.2009.a. määruse nr 7) tühistamist, siis siinkohal peab vastustaja vajalikuks märkida, et haldusakti tühisuse kindlakstegemiseks on vaja tuvastada mõne
Vastustaja on siinkohal seisukohal, et antud juhul ei esine kaebuse esitaja poolt vaidlustataval haldusaktil seaduses sätestatud tühisuse aluseid ning ka kaebuses toodud väited ei anna alust asuda teisele seisukohale. Tuginedes KOKS § 23 lg 2 sätestatule, määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise, võib öelda, et vaidlustatud määrusega ei suurene kohe mitte mingil moel kaebuse esitaja A. Bogdanova kohustused ega vastutus. Kaebuse esitaja tugineb kaebuse esitamisel ka
lõigetele 2-4 ning § 67 lõikele 1, märkides õigustatult, et isiku kahjuks haldusakti kehtetuks tunnistamist otsustades arvestab haldusorgan peale käesoleva seaduse § 64 lõikes 3 sätestatu ka isiku usaldust, et haldusakt jääb kehtima, avalikku huvi ja haldusaktiga koormatud isiku huvi, et haldusakt tunnistataks kehtetuks, kuid kaebuse esitaja jätab samas viitamata, eelnimetatud § 67 lõikele 2, mis sätestab: Haldusakti ei tohi tunnistada kehtetuks isiku kahjuks, kui isik on haldusakti kehtima jäämist usaldades kasutanud ära haldusakti alusel saadud vara, teinud tehingu oma vara käsutamiseks või on muul viisil muutnud oma elukorraldust ja tema huvi haldusakti kehtima jäämiseks kaalub üles avaliku huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks. Kuid kuna kaebuse esitaja ei soovi, nähtavalt kaebuse lõpus toodud taotlusest 11.12.2009.a. määruse nr 7 kehtetuks tunnistamist vaid soovib üksnes selle tühistamist, milleks on vajalik mõne
lg 2 loetletud sätte olemasolu, siis eeltoodule tuginedes vastustaja palub juhindudes HKMS §-st 26 lg 1 p 6 jätta kaebus rahuldamata ning kohtukulud kaebuse esitaja kanda. 05.05.2010.a kohtuistungil selgitas vastustaja esindaja lisaks, et ühtib kolmanda isiku esindaja esitatud seisukohaga, et tegemist ei ole haldusaktiga, mida saaks kaebuse esitaja sellisel kujul vaidlustada. Tegemist on haldussisese toiminguga, see puudutab ainult registri pidamist. Kas ühes konkreetses teeregistri alamosas on mingil moel kajastatud üks tänava nimetus või mitte, selline kohaliku omavalitsuse sisese töökorralduse küsimus ei ole halduskohtumenetluse tähenduses vaidlustatav. Kaebuse esitaja ei suuda välja tuua, kas tegemist on avalikus huvides esitatud kaebusega või on see üksikjuhtumit reguleeriv küsimus, mis annab temale ainuvaidlustusõiguse. Vastustaja esindaja leiab, et nimetatud määrust ei olnud võimalik rohkem motiveerida. Õiguslikule alusele on viidatud – kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele, mis annab õiguse kohaliku omavalitsuse territooriumil kohalikul omavalitsusel 7 sisekorralduslikke küsimusi lahendada. Tegemist ei ole kellegi õigusi riivava aktiga. See ei ole adresseeritud ühelegi haldussubjektile. See on haldusorgani sisese küsimuse lahendamiseks mõeldud ja selle suhtes kehtib lihtsustatud motiveerimise nõue, ei pea olema motiive, kui ei ole adresseeritud kellelegi. Seda oleks võinud teha ka ilma sellise määruseta, sest TeeS § 51 ütleb, et kohalike teede nimekiri määratakse valla või linnavolikogu otsusega ja ta ei ole suunatud ühelegi haldussubjektile. See on registri tegemiseks vajaminev toiming. See on menetlustoiming, mis on vormistatud määrusena. Riigikohus on oma lahendites sageli öelnud, et haldustoimingut defineeritakse tema sisust lähtudes, mitte niivõrd vormist ja ka tunnustest. Ühtlasi vaidles vastustaja esindaja vastu väitele, et kaebaja subjektiivse õiguse riive väidetavalt seisneb maamaksu tasumise küsimuses. Vormistatud haldusaktiga ei reguleerita maamaksu tasumise küsimust ja ei ole ka alust eeldada, et mingisugune õiguslik muutus maamaksu tasumises konkreetselt selle aktiga võiks kaasneda. Kohalik omavalitsus ei ole asunud maksustama maad teistmoodi kui ta seda on teinud siiani. Tuginedes eeltoodule palub vastustaja halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel jätta A.Bogadanova kaebus rahuldamata ning kohtukulud kaebuse esitaja kanda. KAASATUD ISIKU SEISUKOHT Nadežda Sergejeva kolmanda isikuna on seisukohal, et Antonina Bogdanova kaebus ei ole põhjendatud ning vaidleb sellele vastu. Kolmas isik on seisukohal, et vaidlusalune Kallaste Linnavolikogu määrus nr 7 ei ole haldusakt, vaid tegemist on volikogu määrusena vormistatud haldusmenetluse toiminguga. Haldusakti mõiste on sätestatud
lg 1, mis näeb ette, et haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Kolmas isik leiab, et määrusel nr 7 puudub iseseisev regulatiivne toime
Tänava kandmine linna tänavate nimekirja või sealt kustutamine ei määra õiguslikult siduvalt midagi kindlaks. Vastustaja tegevus tänavate nimekirja täiendamisel ja muutmisel ei ole suunatud haldusväliste isikute õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. Tänavate nimekirja pidamine on haldusesisene tegevus, mis ei ole suunatud haldusorganist väljapoole. Tänava nimetuse ja selle pikkuse registrisse kandmisega ega sealt kustutamisega ei otsustata ega saa otsustada tänava staatuse üle. Tänava nimekirjast kustutamise mõju on üksnes faktiline, mitte regulatiivne. Seega on tegemist toimingu mitte haldusaktiga. Kaebuse esitaja on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse määruse nr 7 tühistamiseks. Tulenevalt HKMS § 6 lg 2 p 1 saab kaebusega taotleda üksnes haldusakti tühistamist. Kuna määrus nr 7 ei ole haldusakt, siis ei ole kolmanda isiku arvates selle tühistamine ja kaebuse rahuldamine võimalik. Vastavalt HKMS § 7 lg 1 võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kolmas isik on seisukohal, et tänava Võidu põik Kallaste linna tänavate nimekirjast eemaldamine ei riku ega saa rikkuda kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. Kaebuse esitaja väidab, et määruse nr 7 vastuvõtmisega on rikutud tema õiguspärast ootust õigusakti kehtima jäämise osas. Kolmas isik leiab, et õiguspärase ootuse põhimõtet ei saa 8 sisustada üksnes isiku ootusega haldusakti kehtima jäämise osas. Isegi juhul, kui määrused nr 1 ja 7 oleksid haldusaktid, ei saa kaebuse esitaja tugineda õiguspärase ootuse põhimõttele, kui määrusest nr 1 ei tulene talle subjektiivseid avalikke õigusi, millele omakorda vastaksid avaliku võimu kandja, käesoleval juhul vastustaja, kohustused. Kolmas isik leiab, et määrusest nr 1 ei tulene vastustajale kaebuse esitaja suhtes avalik õiguslikke kohustusi ega kaebuse esitajale subjektiivseid avalikke õigusi. Seetõttu ei saa kaebuse esitajal olla ka õiguspärast ootust, et Kallaste linna tänavate nimekirjas on tänav Võidu põik ja et nii jääb see alatiseks. Kaebuse esitaja on seisukohal, et „tema põhjendatud huvi antud asjas väljendub vaidlusaluse teelõigu kasutamises. Tartu Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-05-21705, kaebuse esitaja ja Nadežda Sergejeva vahel seoses vaidlusaluse tee kasutamisega. Põhiliseks vaidlusaluseks küsimuseks on antud teelõigu staatus ning Kallaste linnavolikogu vaidlustatav määrus tühistas 26.02.2008.a määruse, mille kohaselt on vaidlusalune teelõik käsitletav tänavana.“ Kolmas isik leiab, et kaebuse esitaja väited teelõigu staatuse ja sellest tulenevate avalik õiguslike subjektiivsete õiguste osas on ebaselged. Kaebuse esitaja ei ole märkinud, millised avalik õiguslikud subjektiivsed õigused tulenevad talle asjaolust, et Kallaste linna tänavate nimekirjas on tänav Võidu põik. Määrused nr 1 ja nr 7 käsitavad üksnes Kallaste linna tänavate nimekirja koosseisu. Kumbki nimetatud määrustest ei määratle vaidlusaluse teelõigu staatust. Kolmas isik on seisukohal, et kaebuse esitaja ei ole välja toonud, kuidas tema õigusi saab rikkuda tänava nimekirjast väljavõtmine. Jääb arusaamatuks, milliseid kaebuse esitaja subjektiivseid avalikke õigusi vastav toiming riivab. Kaebuse esitaja poolt osundatud huvi, so kaebuse esitaja huvi ja soov kasutada liikumiseks kolmandale isikule kuuluvat kinnistut, puudutav vaidlus ei ole lahendatav mitte haldus- vaid tsiviilkohtus. See, kas kaebuse esitajal on õigus kasutada oma kinnistule pääsemiseks kolmanda isiku kinnistut või mitte on kahe eraisiku vaheline vaidlus. Vastustajal puudub kohustus tagada kaebuse esitajale võimalus kasutada liikumiseks kolmandale isikule kuuluvat kinnistut. Kolmas isik on seisukohal, et halduskohtul puudub käesoleval juhul pädevus lahendada kahe eraõigusliku isiku vahelist vaidlust. Kolmas isik leiab, et ühegi teelõigu või tee staatus ei saa tuleneda linna tänavate nimekirja koosseisust kui sellisest. Tänava kandmine tänavate nimekirja või teede registrisse ei oma kolmandate isikute, sh kaebuse esitaja ja kolmanda isiku, jaoks õiguslikke tagajärgi. Tulenevalt TeeS § 4 lg 3 saab erateed määrata avalikuks kasutamiseks tee omaniku nõusolekul ja tingimustel ning valla- või linnavalitsuse ja eratee omaniku vahel sõlmitud lepingu alusel. Lepingus nähakse ette eratee kasutamise kord ja tähistus, hüvitis eratee omanikule ning teehoiukulude kandjad. Kinnistu omaniku nõusolek ja lepingu sõlmimine on TeeS § 4 tulenevalt obligatoorsed tingimused, ilma milleta ei ole eratee avalikuks kasutamiseks määramine võimalik. Seadus ei näe ette, et eratee saaks muutuda avalikuks teeks tänavate nimekirja kandmisega. Seega ei oma linna tänavate nimekiri tee staatuse osas mingit tähtsust. Kaebuse esitaja leiab, et määrus nr 7 ei ole õiguspärane ka vorminõuete rikkumise tõttu, sest vastustaja ei ole haldusakti vastuvõtmisel järginud
Kolmas isik on seisukohal, et kuna määruse nr 7 puhul ei ole tegemist haldusaktiga, siis ei kuulu
sätted käesoleval juhul kohaldamisele.
tulenevaid motiveerimisnõudeid tuleb järgida üksnes haldusaktide kehtestamisel mitte haldustoimingu tegemisel. Kaebuse esitaja väidab, et õiguspärase haldusakti kehtetuks tunnistamine on üldjuhul lubamatu. Eelpool käsitatud põhjustel ei ole määrus nr 1, mille kehtetuks tunnistamist kaebuse 9 esitaja lubamatuks peab, haldusakt vaid toiming. Sellest tulenevalt ei ole
Kuigi kolmanda isiku hinnangul ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust faktiline olukord kaebuse esitaja ja kolmanda isiku kinnistul, sh vaidlusaluse tee olemasolu, soovib kolmas isik siiski märkida, et kaebuse esitaja ega kolmanda isiku kinnistul ei asu ega ole kunagi asunud avalikult kasutatavat teed ega erateed TeeS tähenduses, vaid üksnes juurdepääsutee. Kolmanda isiku väidet kinnitab Tartu Maavalitsuse
ei kuulu kohaldamisele, seega ei ole võimalik seda tühistada ja kaebus tuleb rahuldamata jätta. Kaebaja subjektiivseid õigusi määrusega nr 7 ei ole rikutud. Isegi kui määrused nr 1 ja 7 oleksid haldusaktid, siis määrusest nr 1 ei tulene vastustajale kaebuse esitaja suhtes avalik-õiguslikke kohustusi ega kaebuse esitajale subjektiivseid avalikke õigusi ja seetõttu ei saa kaebajal olla ka õiguspärast ootust, et Kallaste linna tänavate nimekirjas on tänav Võidu põik ja et nii jääb see alatiseks. Mõlemad määrused käsitavad Kallaste linna tänavate nimekirja koosseisu ja ei määratle vaidlusaluse teelõigu staatust ja seega põhjendatud huvi ei ole selge ja õiguste riivamine tõendamata. Kaebuse esitaja ja kolmanda isiku kinnistul kunagi ei asunud avalikult kasutatavat teed ega erateed, vaid seal on juurdepääsutee. (t.l. 60-62) Käesoleva asja lahendamisel on vaja kindlaks teha: 1) kas määrus nr 7 (samuti määrus nr 1) on haldusakt või toiming; 2) kui määrus nr 7 on haldusakt, siis kas ta rikub kaebaja õigusi ja kas see kuulub tühistamisele. 1. Toimingu mõiste on fikseeritud
lg 1 – toiming on haldusorgani tegevus, mis ei ole õigusakti andmine ja mida ei sooritata tsiviilõigussuhetes. Toiminguks peetakse kõiki selliseid asutuste meetmeid, mis ei kujuta endast õigusaktiandmist, s.o tahteavaldust õiguste 11 või kohustuste tekkimiseks, muutmiseks või lõpetamiseks. Toiminguks
tähenduses muuhulgas loetakse andmekogusse kannete tegemine ükskõik mis vormis, andmete kustutamine ja muutmine. Toimingus puudub õigussuhteid reguleeriv tahteavaldus. Ei saa toimingu puhul rääkida tema kehtivusest, sest toimingu õiguslikud tagajärjed sõltuvad ainult toimingu sooritamise faktist, mitte haldusorgani tahtest. Seetõttu pole ka võimalik toimingut kehtetuks tunnistada. RKHK 18.09.1998.a määruse 3-3-1-24-98 p 2 kohaselt on „õigusakt dokument, mis loob kellelegi õigusi või paneb kellelegi kohustusi“. See tähendab, et õigusakt peab ise õigused või kohustused „looma“, mitte ei tohi olla pelgalt õiguste või kohustuste tekkimise eelduseks mõne teise õigusakti järgi. Andmete registrisse kandmine on haldusakt, kui registreerimise eesmärk on seaduse kohaselt õiguste või kohustuste tekkimine, muutmine või lõpetamine. Seega kohus leiab, et määruse nr 1 „tänava Võidu põik, pikkusega 38 meetrit lisamine Kallaste linna tänavate registrisse“ ja seejärel määruse nr 7 alusel tänava Võidu põik registrist väljaarvamine (kustutamine), ei ole haldusaktid, sest registrikanne ei mõjuta kaebaja ja kolmanda isiku tegelikke suhteid teelõigu, tänava ega juurdepääsu osas. Tänava Võidu põik Teeregistrisse kandmine ei reguleeri isiku õigust ega kohustust tee/tänava juurdepääsu suhtes. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et määrused nr 1 ja 7 olid antud lähtuvalt sisemise administratiivse elukorralduse parandamise eesmärgil. Kohus leiab, et määrus nr 7 ei ole haldusakt, vaid tegemist on volikogu määrusena vormistatud toiminguga. Määrusel nr 7 puudus iseseisev regulatiivne toime
Vastustaja toiming tänavate nimekirja täiendamisel ja muutmisel ei ole suunatud haldusväliste isikute õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. Tänavate nimekirja pidamine on haldusesisene tegevus, mis ei ole suunatud haldusorganist väljapoole. Kohus nõustub kolmanda isiku seisukohaga, et tänava nimetuse ja selle pikkuse registrisse kandmisega ega sealt kustutamisega ei otsustata ega saa otsustada tänava staatuse üle. Tänava nimekirjast kustutamise mõju on üksnes faktiline, mitte regulatiivne. Seega on tegemist toiminguga, mitte haldusaktiga. See, et tegemist on toiminguga, mitte haldusaktiga, kinnitab see, et määrusest nr 7 ei tulene vastustajale kaebaja suhtes avalik-õiguslikke kohustusi ega õigusi. Seetõttu ei saa kaebajal olla ka õiguspärast ootust, et Kallaste linna tänavate nimekiri jääb konstantseks alaliselt. Samuti määruse nr 1 ja 7 pärast ei muutu kaebaja ega kolmanda isiku suhtes teelõigu kasutamine. Ei ole tõenäoline, et määruse nr 1 ja 7 alusel vastustaja oleks määranud kaebajale ja kolmandale isikule kuidas nende kinnistul olevat teelõiku saab kasutada liikumiseks. On ilmne, et ühegi teelõigu või tee staatus ei saa tuleneda linna tänavate nimekirja koosseisust kui sellisest. Tänava kandmine tänavate nimekirja või teede registrisse ei oma kaebaja ja kolmanda isiku jaoks õiguslikke tagajärgi. TeeS § 4 lg 3 kohaselt saab erateed määrata avalikuks kasutamiseks tee omaniku nõusolekul ja tingimustel ning valla- või linnavalitsuse ja eratee omanikuvahel sõlmitud lepingu alusel. Kinnistu omaniku nõusolek ja lepingu sõlmimine on TeeS § 4 tulenevalt obligatoorsed tingimused, ilma milleta ei ole eratee avalikuks kasutamiseks määramine võimalik. Seadusest ei tulene, et eratee saaks muutuda avalikuks teeks tänavate nimekirja kandmisega. Seega määrused nr 1 ja 7 ei oma mingit tähtsust teelõigu staatusele ja ei loo kaebajale ja kolmandale isikule õigusi ega kohustusi. Kohus leiab, et kaebaja ja kolmanda isiku vaidlust teelõigu staatuse üle ei saa lahendada määruse nr 1 ja 7 olemasolu kaudu ja selle asja raames kohus menetleb kaebaja nõuet – määruse nr 7 tühistamine. 12 Seoses sellega, et kohtu arvates määruse nr 7 näol on tegemist toiminguga, mis on vormistatud ebakorrektselt määrusena, ei ole
Toimingud on kõik need haldusabinõud, mis ei ole suunatud õiguslikule tagajärjele, vaid tegelikule tulemusele. Toimingu tagajärjeks ei ole õigusliku olukorra muutmine, küll on neil õiguslik tähendus, sest nad peavad olema kooskõlas kehtivate seadustega ja kui nad on õigusvastased, selleks on ettenähtud nende vaidlustamise kord. Käesoleva asja raames kohtul ei ole võimalust hinnata määruse nr 7 kui toimingu õiguspärasust, sest kaebaja ei ole seda nõudnud ja kohus ei tohi väljuda kaebuse raamidest. Kui kaebaja tõestab, et toiming on õigusvastane ja tal on põhjendatud huvi, on tal õigus selle peale kaebust esitada seaduses ettenähtud korras ja tähtaja jooksul. Toimingu peale kaebuse esitamise lubatavuse eeldused on HKMS § 9 lg 5 näol ja kaebajal on võimalus seda kasutada. Toiminguga oli sissepääsutee muutunud tänava seisundiks, n.ö „paberil“, mitte tegelikkuses. Võib oletada, et kaebaja soovib kinnisasjas piiriäärse ala kasutamist laiendada tänava staatuse kaudu, kuid see on reguleeritud teeseadusega ja seda ei otsustata käesoleva kaebusega. Maa-ameti sisukoha kohaselt A.Bogdanova (kaebaja) ja N.Sergejeva ( kolmas isik) vahel ei ole sõlmitud lepingut eratee avalikuks kasutamiseks ja sellest on tehtud järeldus, et nimetatud tee on eratee ja avalik kasutus ei teki märkest katastriüksuse plaanil ega lõpe märke kustutamisega katastriüksuse plaanilt. Vastav märge plaanil on informatiivse tähendusega ja ei too kaasa õiguslikke tagajärgi. (t.l. 80) Sellest seisukohast saab teha analoogilise järelduse toimingust, mis toob kaasa ainult informatiivse tähenduse määruse nr 1 ja 7 näol. Kohalikule omavalitsusele on antud kohanimede määramise õigus vastavalt kohanimeseaduse § 5 lg 4 ja selle lisamine täiendavate registrisse (nimekirja). Määrus nr 1, millega oli määratud kohanimi ei too kaebajale ja kolmandale isikule õigusi ega kohustusi. Teeregistri näol on tegemist informatiivse andmekoguga, mida kasutab riik, kohaliku omavalitsuse üksus jt avalike ülesannete täitmiseks. Teeregistrisse Võidu põik tänava kandmine ei loo kaebajale õigust nõuda selle tänava puhastamist jne. Haldusakt on iga otsus, mis vastab HKMS § 54 lg 1 tunnustele. Kohus ei leia, et määrus nr 7 on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks. Tartu Halduskohtu 15.09.2008.a otsus haldusasjas 3-08-748 ning Tartu Ringkonnakohtu 25.11.2008.a kohtuotsus haldusasjas 3-08-748 ei puuduta Kallaste Linnavolikogu 11.12.2009.a määrust nr 7, nendes asjades arutati tühisuse tuvastamist ja seega teise nõudena. Nendes asjades kohtu seisukohad ei ole siduvad käesolevas asjas lahendi tegemisega. Ülaltoodu alusel kohus leiab, et tänava Võidu põik registrist kustutamine ei ole haldusakt ja kohus ei saa kohaldada haldustoimingu suhtes ainult haldusakti suhtes kohaldatavaid abinõusid. Peamine haldusaktide vastu suunatud õiguskaitsevahend – haldusakti tühistamine (riigivastutuse seaduse § 3) – toimingu puhul kõne alla ei tule, sest faktilisel toimingul ei saa kunagi olla õiguslikku kehtivust. Kohtu poole pöördumine eeldab, et toiming rikub isiku õigusi. (
lg 1, HKMS § 7 lg 1) Seose sellega, et kohus ei kvalifitseeri vaidlustatavat määrust haldusaktina, ei pea kohus kontrollima haldusakti õigusvastasust ja kas see rikub kaebuse esitaja õigusi. Halduskohtus on võimalik taotleda haldustoimingu õigusvastaseks tunnistamist, kuid tuvastamiskaebuse esitamiseks peab kaebajal olema ka eriline põhjendatud huvi – õigusvastasuse kindlakstegemine peab aitama isikul oma õigusi kaitsta. Seega kaebajal säilib 13 õigus toimingu vaidlustamiseks põhjendatud huvi olemasolu puhul. Kaebaja taotlus, ehk nõue protsessuaalses mõttes, mille rakendamist kaebaja palus – tühistada määrus nr 7 ei ole teostatav, sest tegemist on toiminguga. Kaebus ei kuulu rahuldamisele ülaltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 punktist 6. Tamara Hristoforova kohtunik 14
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.