Obsah (13)
§ 174§ 179§ 187§ 129§ 132§ 300§ 429§ 162§ 164§ 168§ 138§ 143§ 190VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-10-15152 22. märtsil 2011, Narva Kohtuasi E M (endine B) hagi O B vastu
§ 174lg 1).
- Mõista E M riigituludesse riigilõivu näol välja 319,55 eurot. Riigilõiv tuleb tasuma Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 AS-is SEB Pank, arveldusarvele nr 221023778606 AS-is Swedbank või arveldusarvele nr Tsiviilasi nr 2-10-15152 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis; viitenumbrile 2900078583, selgitusse kindlasti märkida tsiviilasja number 2-10-
- Mõista E M riigituludesse ekspertiisitasu näol välja 171 eurot. Ekspertiisitasu tuleb tasuma Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 AS-is SEB Pank, arveldusarvele nr 221023778606 AS-is Swedbank või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis; viitenumbrile 2800049900, selgitusse kindlasti märkida tsiviilasja number 2-10-
- Kohtu selgitus vastuhagi kostjale: kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Justiitsministeerium või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutus võib käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul (
§ 179lg 5 ja 6).
EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: tarturk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt
§ 187
lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD, HAGEJA (PÕHIHAGIS) NÕUE JA PÕHJENDUSED E M (endine B) hagi O B vastu elatise nõudes Kohtule 31.03.2010 esitatud hagiavalduse kohaselt pooltel on ühine laps A M, sünd XXX. Hagejal ei ole piisavat raha lapse kasvatamiseks. Hageja palub mõista kostjalt elatis välja lapse ülalpidamiseks alates 10.03.2010 miinimummääras ja kanda elatis hageja arvelduskontole Swedbankis. KOSTJA VASTUVÄIDE Vastavalt hagi vastusele (tl 20) käesoleval ajal ta hagi ei tunnista. Viimasel ajal, ja nimelt viimaste 3-6 kuu jooksul, hageja tungivalt levitab kuuldusi, et poolte kooselu ajal sündinud laps A M, ei ole kostja bioloogiline laps. Juba kaks kõrvalist inimest (poolte naabrid ühiselamus) teatasid kostjale, et said hagejalt informatsiooni, et hageja poolte 2
(9)Tsiviilasi nr 2-10-15152 kooselu kestel ei olnud truu ja A põlvneb teisest mehest. Seoses selle hageja käitumisega kostjal lekkisid kahtlused kas ta on A isa või mitte. 15.04.2010.a kostja pakkus hagejale läbi viia DNA-ekspertiisi, et välja selgitada kas A on tema poeg või mitte. Kostja nõustus täiesti tasuda selle ekspertiisi ja selle sõidu eest. Juhul, kui oleks kinnitatud, et A M on kostja bioloogiline poeg, loomulikult, nõustub kostja tasuda hagejale elatusraha lapse ülalpidamiseks. Aga hageja vastas keeldumisega, mis, loomulikult, tugevdas kostja kahtlusi. Seoses sellega kavatseb kostja esitada vastuhagi, et vaidlustada A sünniaktis tehtud kanne isa kohta. Kostja pole nõus hageja poolt nõutava summaga 2175 krooni, kuna kostjal peale A on veel kaks last teisest kooselust, keda ta on kohustatud ülal pidama. Kostja elukaaslane on töötu ja elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka kostja nooremate laste huvid, kuna kostja peab ülal peale lapsi ka oma elukaaslast. Ka kostja elukaaslasel on veel üks vanem alaealine poeg, kellel puudub isa. Loomulikult, kostja on sunnitud ülalpidaja ka seda last. Kostja palus anda aega vastuhagi esitamiseks. HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA Hageja teatas (tl 53), et asja lahendamine ei ole võimalik kompromissiga ja soovis asja läbivaatamist kohtuistungil. ASJAOLUD, HAGEJA (VASTUHAGIS) NÕUE JA PÕHJENDUSED O B vastuhagi E M (endine B) vastu vanema kande vaidlustamiseks Kohtule 07.05.2010 esitatud vastuhagi kohaselt (tl 28-29) alates 1995.a elasid pooled koos. Kooselu ajal E M XXX on sündinud laps A M. Kanne lapse sünniaktis tehti poolte ühise avalduse alusel. 07.07.1998.a pooled sõlmisid abielu. Kostja alati arvas, et A on tema bioloogiline poeg. Vastasel korral kostja ei oleks esitanud avalduse Perekonnaseisuametile, et teha lapse sünniaktis kande isa kohta. Samuti kostja vaevalt oleks abiellunud kostjaga. Viimasel ajal, ja nimelt 3-6 kuu jooksul hakkas kostja levitama kuuldusi, et A ei ole kostja bioloogiline laps. Ta ütles kõrvalistele inimestele (naabritele ühiselamus), et peale hagejat tal olid ka teised mehed poolte kooselu ajal ning et A põlvneb teisest mehest. Seoses selle kostja käitumisega hagejal tekkisid kahtlused kas ta on A isa või mitte. 15.04.2010.a hageja pakkus kostjale läbi viia DNA-ekspertiisi, et välja selgitada kas ta on A isa või mitte. Hageja nõustus täiesti tasuda selle ekspertiisi ja ekspertiisi kohale ja tagasi sõidu eest. See fakt, et kostja kategooriliselt keeldus ekspertiisist, tugevdas hageja kahtlusi. Kuna see küsimus on hageja jaoks väga tähtis, aga ilma lapse ema nõusolekuta hageja ei saa tellida DNA-ekspertiisi, hageja on sunnitud esitada käesoleva hagi. Hageja taotles läbi viia DNA-ekspertiisi. Hageja palus ka kutsuda tunnistajad. 3
(9)Tsiviilasi nr 2-10-15152 Eeltoodu alusel palub tuvastada, et laps A M ei põlvne temast; teha A M sünniaktis vastavaid muudatusi, ja nimelt muuta kande isa kohta. KOSTJA VASTUVÄIDE Vastuses vastuhagile (tl 69) kostja võttis hagi õigeks, tunnistades hagiavaldust. Kõik oli esitatud hagiavaldusega. Kostja ei soovinud esitada vastuhagi. Kostja vastuhagis ei nõustunud kirjaliku menetlusega ja soovis asja elatise nõudes läbivaatamist kohtuistungil, kuna asi lahendada kompromissiga pole võimalik. TSIVIILASJA HIND Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. Põhihagi on esitatud elatise väljamõistmiseks.
§ 129
lg 2 järgi seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hageja põhihagis palub mõista kostjalt välja elatis ühele lapsele summas 2 175 krooni ehk 139,01 eurot, seega antud asja hagihind moodustab 1 251,09 eurot (139,01 eurot * 9 kuud). Vastuhagiga soovitakse tuvastada lapse sünnitunnistuses kanne isa kohta ebaõigeks. Vastavalt
§ tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks.
§ 132lg 1 kohaselt mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 1 595 eurot.
Seega antud asja hind 11 259,81 eurot (1 251,09 eurot + 1 595 eurot). MENETLUSE KÄIK Viru Maakohtu 06.12.2010 määrusega rahuldati hageja (vastuhagis) O B taotluse DNAekspertiisi määramisest ning määrati tsiviilasjas nr 2-10-15152 kohtubioloogiaekspertiis – molekulaargeneetiline ekspertiis (DNA) põlvnemise (isaduse) tuvastamiseks. O B, E B koos alaealise lapsega A M kohustati ilmuma isiklikult ja üheaegselt võrdlusmaterjali võtmiseks eksperdi juurde aadressil: Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, Ida-Eesti kohtuarstliku ekspertiisiosakond, Kohtla-Järve, Ravi 10C, 21. detsembril 2010.a kell 12.00. Kohus hoiatas menetlusosalisi, et
§ 300
lg 2 alusel põlvnemise ekspertiisist keeldumise korral võib kohus määrata ekspertiisi tegemise kohustuslikus korras. Uurimisest korduva õigustamatu keeldumise puhul võib ekspertiisi teha sundkorras kohtu määruse alusel, kaasates vajaduse korral politsei. 4
(9)Tsiviilasi nr 2-10-15152 22.12.2010 teatas Eesti Kohtuekspertiisi Instituut kohtule, et kohtu poolt määratud ajaks võrdlusmaterjali andmiseks ilmus O B, teised isikud ei ilmunud. E. M teatas kohtule 27.12.2010 telefonitsi toimunud vestluses et keeldub ekspertiisist, kuna ta esitas hagi elatise väljamõistmiseks, ülejäänud teda ei huvita. Viru Maakohtu 27.12.2010 määrusega määrati tsiviilasjas nr 2-10-15152 kohtubioloogiaekspertiis – molekulaargeneetiline ekspertiis (DNA) põlvnemise (isaduse) tuvastamiseks kohustuslikus korras. O B, E B koos alaealise lapsega A M kohustati ilmuma isiklikult ja üheaegselt võrdlusmaterjali võtmiseks eksperdi juurde aadressil: Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, Ida-Eesti kohtuarstliku ekspertiisiosakond, Kohtla-Järve, Ravi 10C, 05. jaanuaril 2011.a kell 10.00. Kohus hoiatas menetlusosalisi, et
§ 300
lg 2 alusel põlvnemise ekspertiisist keeldumise korral võib kohus määrata ekspertiisi tegemise kohustuslikus korras. Uurimisest korduva õigustamatu keeldumise puhul võib ekspertiisi teha sundkorras kohtu määruse alusel, kaasates vajaduse korral politsei. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi DNA osakond esitas 19.01.2011 kohtule 17.01.2011 ekspertiisiakt nr GE-1457-10/4389, millele on lisatud õiend ekspertiisi maksumuse kohta summas 171 euro (tl 87-88). Eksperdi arvamuse kohaselt DNA analüüsi tulemuste alusel arvab ekspert, et O B (ik XXX) ei saa olla A M (ik XXX) bioloogiline isa. Viru Maakohtu 06.12.2010 määrusega rahuldati hageja (vastuhagis) taotlus J S ja M K tunnistajatena ülekuulamiseks. KOHTUISTUNG Kohtuistungil hageja põhihagis loobus oma hagist elatise väljamõistmise nõudes ja palus tema nõude osas menetlust lõpetada, kinnitades kohtule, et hagist loobumise ja menetluse lõpetamise õiguslikud tagajärjed on talle teada. Vastuhagi võttis ta õigeks, tunnistades, et O. B ei ole lapse A M isa. Kostja (põhihagis) nõustus põhihagi osas menetluse lõpetamisega seoses hagist loobumisega kinnitades kohtule, et hagist loobumise ja menetluse lõpetamise õiguslikud tagajärjed on talle teada. Hageja (vastuhagis) palus rahuldada tema hagi täies ulatuses ja mõista kostjalt tema kasuks menetluskulud. Kohtuistungil tunnistajatena olid ülekuulatud J S ja M K. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohuslased). Kuna O. B esitas vastuhagi lapse sünniakti tehtud kanne isa kohta ebaõigeks tunnistamiseks ja vastuhagi rahuldamine välistab põhihagi rahuldamist, alustab kohus oma põhjendused vastuhagist. 5
(9)Tsiviilasi nr 2-10-15152 O B vastuhagi E M (endine B) vastu vanema kande vaidlustamiseks 01.07.2010.a jõustunud perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 1 kohaselt laieneb käesolev seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Seega kuulub kohaldamisele
- juulil 2010 jõustunud perekonnaseadus, kuid asjaoludele ja toimingutele - kuni
- juunini 2010 kehtinud seadus. Vastuhagi oli esitatud enne uue perekonnaseaduse jõustumist. Kuni 01.07.2010 kehtinud PKS § 38 lg 1 kohaselt vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt laps põlvneb isast, kes on tema eostanud. Vastavalt PKS § 44 lg 1 kohus võib tunnistada lapse sünniaktis vanema kohta tehtud kande ebaõigeks, kui tuvastab, et laps ei põlvne sellest vanemast. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kande ebaõigeks tunnistamise nõude aegumistähtaeg on üks aasta päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama kande ebaõigsusest. Kui alaealine sai teada, et ta on ebaõigesti sünniakti lapse ema või isana kantud, algab aegumistähtaeg tema täisealiseks saamisest. Alates 01.07.2010 kehtima hakanud PKS § 95 kohaselt otsustab kohus isaduse tuvastamise või vaidlustamise mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu, või ema või lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu. PKS § 91 lg 1 kohaselt on isaduse vaidlustamise õigus mehel, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, samuti lapse emal ning lapsel. PKS § 93 lg 1 kohaselt võib isaduse kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud. PKS § 82 kohaselt tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. PKS § 84 lg 1 kohaselt on lapse isa mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees: 1) kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus; 2) kes on isaduse omaks võtnud või 3) kelle isaduse on tuvastanud kohus. Kostja vastuhagis võttis hagi õigeks alles kohtuistungil. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sama paragrahvi lg 4 esimese lause kohaselt abieluasjas ja põlvnemisasjas ei ole kohus hagi õigeksvõtuga seotud. Hageja vastuhagis väitis, et ta ei olnud lapse sündimise ajal tema emaga abielus, ta võttis isaduse omaks. Kuid viimasel ajal, ja nimelt 3-6 kuu jooksul hakkas kostja levitama kuuldusi, et A ei ole kostja bioloogiline laps. Ta ütles kõrvalistele inimestele (naabritele ühiselamus), et peale hagejat tal olid ka teised mehed poolte kooselu ajal ning et A põlvneb teisest mehest. Seoses selle kostja käitumisega hagejal tekkisid kahtlused kas ta on A isa või mitte. Tunnistajana ülekuulatud M K andis ütlusi selle kohta, et ta tunneb mõlemat poolt, elavad ühiselamus. Esialgselt E M ema N ütles, et O ei ole A isa, tunnistaja sai sellest teada vastuhagi kostja ema sõnadest. Tunnistaja tihti käis kostja ema Niina juures, tundis ainult kostja ema, kes rääkis tunnistajale seda. Niina ütles, et O on tubli, et hoolitseb lapse eest. Kui hakati peredega sõbrustama, eelmisel aastal, võib olla 2010.a aprillis, sai tunnistaja teada, et E. M esitas kohtule 6
(9)Tsiviilasi nr 2-10-15152 hagiavaldust O. B vastu elatise väljamõistmiseks. Siis tunnistaja ütles O, et ta ei ole tegelikult lapse isa ja kuidas E. M saab nõuda elatist. O. B näost oli näha, et see informatsioon oli tema jaoks täiesti ootamatu. Tunnistajana ülekuulatud E S andis ütlusi selle kohta, et tunneb pooli kaua aega, elavad ühiselamus ühel korrusel. Kui O B tõi naist ja last sünnitusmajast, tunnistaja tuli nende külla ja ütles, et poeg on isa näoga. Kui O toas ei olnud L ütles tunnistajale, et A pole O laps, aga sellest tunnistaja ei hakanud kellelegi rääkima. Kohus leiab, et tunnistaja M K ütlustega selle kohta, et ta ütles 2010.a aprillis O. B, et ta ei ole lapse isa, on tõendamist leidnud, et O. B sai alles 2010.a aprillis teada, et ta ei ole A. M isa. Kohus asub seisukohale, et hageja vastuhagis asus oma õigusi teostama ühe aasta jooksul päevast, mil talle sai teatavaks, et A M ei ole tema laps, mistõttu on hageja nõue esitatud tähtaegselt. DNA ekspertiisi 17.01.2011 akti nr GE-1457-10/4389 (tl 87-88) kohaselt DNA analüüsi tulemuste alusel ekspert arvab, et O B (ik XXX) ei saa olla A M (ik XXX) bioloogiline isa. Kohus, lähtudes tunnistajate E S ja M K ütlustest sellest, et neile öeldi, et O. B ei ole A. M bioloogiline isa, samuti eksperdi arvamusest, et O. B ei saa olla A. M bioloogiline isa, leiab tuvastatuks, et O B ei ole A. M bioloogiline isa. A M sünd (XXX) oli registreeritud Vene Föderatsiooni Suursaatkonna poolt Narvas 09.04.1997, kanne nr 7. Poolte väidete kohaselt kanne isa kohta oli tehtud poolte ühise avalduse alusel. O B on märgitud A M isana rahvastikuregistrisse, sest ta on võtnud isaduse õigeks. Kuivõrd kostja E M on kohtuistungil omaksvõtnud vastuhagis toodud asjaolud, et laps A. M ei põlvne O. B, sama on kohus tuvastas esitatud tõendite põhjal, mistõttu leiab kohus, et A. M sünnikanne isa kohta on vale ning ebaõige on rahvastikuregistrisse tehtud kanne, mille kohaselt O B on A M isa. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et tõendatud on, et O B ei ole A M eostanud. Seega on põhjendatud tuvastada, et A M ei põlvne O B ning ebaõige on rahvastikuregistrisse tehtud kanne, mille kohaselt O B on A M isa ja samuti on ebaõige A. M sünniaktis nr 7 tehtud kanne selle kohta, et tema isa on O. B. E M (endine B) hagi O B vastu elatise nõudes Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 428 lg 1 p 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
§ 429
lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Sama paragrahvi lg 2 esimese lause kohaselt kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Hageja hagist loobumise on protokollitud. Menetlusosalised kinnitasid, et menetluse lõpetamise tagajärjed seoses põhihagist loobumisega on neile arusaadavad. Vastavalt
§-le 432 kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud 7
(9)Tsiviilasi nr 2-10-15152 kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et kuna on tuvastatud, et laps ei põlvne isikust, kes on isana kantud lapse sünniakti ja kelle vastu on esitatud põhihagi elatise väljamõistmiseks, seega hagist loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab asjas menetluse. MENETLUSKULUD
§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Vastavalt
§ 164
lg 1 hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Vastavalt
§ 168
lg 6 kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.
§ 138
lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
§ 138
lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
§ 143
p 1 kohaselt asja läbivaatamise kulud on tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud ning kohtuekspertiisiseaduse alusel hüvitatavad menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Kohus leiab, et menetluskulud vastuhagis tuleb jätta vastuhagi kostja kanda. Kohus arvestab, et kostja, teades lapse sünnist, et vastuhagi hageja ei ole lapse isa, esitas hagi elatise nõudes. Vaatamata eksperdi arvamusele ja kohtu selgitustele peale arvamuse saamist, kostja vastuhagis ei võtnud kohe hagi õigeks. Kohtule tuli määrata kohtuistungi ja kutsuda sinna tunnistajad. Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 26.08.2010 määrusega, mis jõustus 18.09.2010, vastuhagi hagejat O. B vabastati täielikult riigilõivu summas 5 000 krooni tasumisest hagi esitamisel.
§ 190
lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse. Sama paragrahvi lg-st 7 tuleneb, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.
§ 179
lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi õiendi kohaselt ekspertiisi maksumuse kohta (tl 89) DNA ekspertiisi maksumus on 171 eurot. Kohus leiab, et arvestades asjaolu, et kostja võttis hagi abielulahutuse ja lapse elukoha määramise osas kohe õigeks ning et kostjal tekkis elatise võlgnevus, leiab kohus õiglaseks vabastada kostjat menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. 8
(9)Tsiviilasi nr 2-10-15152 Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et vastuhagi hageja menetluskulud tuleb jätta vastuhagi kostja kanda ning mõista vastuhagi kostjalt riigituludesse riigilõivu näol välja 319,56 eurot ning ekspertiisitasu näol 171 eurot. Kohus selgitab vastuhagi hagejale, et
§ 174
lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes
§-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova Kohtunik 9
(9)