Obsah (6)

§ 651§ 657§ 654§ 652§ 163§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iko Nõmm, Imbi Sidok, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 10.märts 2011, Tallinn Tsiviilasja number Vaidlustatud kohtula

) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Lembit Kalev esitas 18.06.2009 Harju Maakohtusse hagi Rando Aderi, Kaido Metsa ja Erik Mallase vastu solidaarselt 50 000 krooni suuruse kahju hüvitamiseks.
2. Hagi põhjenduste kohaselt tuvastati kriminaalasjas nr 06237600613, et kostjad viibisid 19.06.2006 hageja suvilas XXXXXXXXX XX, kust varastasid ja lõhkusid asju ning kahjustasid suvilat. Lõhutud ja ära viidud asjade väärtus on kokku 20 000 krooni, suvila kahjustuste parandamiseks kulub 105 000 krooni. Hageja poolt kriminaalasja menetluses esitatud kahjunõue suurusega 125 000 krooni jäeti läbivaatamiseks tsiviilkohtupidamise korras. Hageja nõutav 50 000 krooni katab üksnes suvilale tekitatud kahju pooles ulatuses. Kostjad ei ole kahju hüvitanud ja on andnud ainult katteta lubadusi. Kostjate vastuväited
3. Rando Ader ja Kaido Metsa tunnistavad hagi osaliselt ulatuses, millest on juttu olnud kriminaalmenetluses. Kriminaalasja eeluurimise käigus on tuvastatud, et kostjad lõhkusid XXXXXXXX XXXX hagejale kuuluvas suvilas aknaklaasi, varastasid kassettraadio ja maha kukkus külmkapp. Erik Mallas leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja hagi suurus on tõendamata, kuid ta tunnistab kuriteo toimepanemist koos teiste kostjatega, mis seisnes hageja suvilast maki ja voolujuhtme varastamises. Kostjad on nõus hüvitama voolujuhtme, maki, külmiku ja lõhutud klaasi maksumuse, mis ei ületa kokku 2000 krooni. Sellest suuremas osas asjade äravõtmine ja kahjustamine ei ole tõendatud. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
4. Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistes kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja 16 700 krooni. Menetluskuludest jättis kohus hagi rahuldatud osalt hageja makstud riigilõivu solidaarselt kostjate kanda ja ülejäänud menetluskulud iga menetlusosalise enda kanda.
5. Kohus luges kriminaalasja nr 06237600613 materjalidega ja kostjate õigeksvõtuga tõendatuks, et kõik kostjad osalesid 19.06.2006 hageja suvilasse sissemurdmisel, 3 võtsid sealt asju ja kahjustasid vara. Kostjad vastutavad tekitatud kahju eest võlaõigusseaduse (VÕS) § 65 lg 3 järgi solidaarselt VÕS § 1043 lg 1 alusel. Kostjad olid kahju tekitamise ajal alla 18-aastased, kuid deliktivõimelised. Kostjad varastasid suvilast kassettraadio, matkatelgi ja pikendusjuhtme. Tõendatud on aknaklaaside lõhkumine ja külmiku kahjustamine, samuti tolmuimeja, kohvikeetja, riidenagi, loputuspoti kaane lõhkumine, kõrvalhoone seina ja ukse, suvila seina prusside ja tugiposti, aiavärava ja lõõripottide kahjustamine.
6. Ükski tõend ei kinnita suvila katuse plaatide kahjustamist, mistõttu jättis kohus selles osas hagi rahuldamata tõendamatuse tõttu. Hageja kahjuks ei saa lugeda tema soovi kahjustatud prusside vahetamiseks. Neid saab parandada muul ehituslikul viisil, milleks kulub 5500 krooni. Kohus ei nõustunud hagejaga selles, et kahe lõõripoti vahetamine maksab 5000 krooni ja määras selles osas hüvitamisele kuuluva kahju suuruseks 1000 krooni. Aknaklaaside lõhkumise eest mõistis kohus välja 500 krooni, kuna kohtuistungil hageja kinnitas, et nende vahetus maksis 500 krooni. Külmiku rikkumise eest mõistis kohus välja 4000 krooni. Ülejäänud varastatud ja kahjustatud vara osas nõustus kohus hageja näidatud kahju suurusega. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
7. Hageja palub maakohtu otsuse osaliselt tühistada hagi rahuldamata jäetud osas ja teha uus otsus, millega mõista kostjatelt hageja kasuks täiendavalt välja 5500 krooni ja jätta kõik menetluskulud kostjate kanda.
8. Maakohus hindas valesti lõõripottide vahetuse maksumust 1000 kroonile. Tegelik vahetamise hind on 5000 krooni. Samuti on kohtul jäänud märkamata, et lõhuti kokku kolm aknaklaasi, mille lõhkumise eest tuleb täiendavalt välja mõista 500 krooni, samuti katuseplaat väärtusega 1000 krooni. Seega tuleb kostjatelt täiendavalt solidaarselt välja mõista 5500 krooni.
9. Põhjendamata on kohtu seisukoht, et õigusabikulud jäävad iga menetlusosalise enda kanda. Kohtusse pöördumine oli otseselt põhjustatud kostjate tegevusetusest kahju hüvitamisel. Vastused apellatsioonkaebusele
10. Kostjad palusid jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
11. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega kohus hagi osaliselt rahuldas, s.o mõistis kostjatelt solidaarselt kahju hüvitamiseks välja 16 700 krooni. Kohtuotsus on vaidlustatud osas, millega kohus jättis kostjatelt välja mõistmata 5500 krooni, samuti menetluskulude jaotuse osas. Vastavalt

§ 651

lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes vaidlustatud osas. 12. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja maakohtu otsus tuleb

§ 657lg 1 p 2 alusel tühistada osaliselt menetluskulude jaotuse osas.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse. Muus osas ei anna apellatsioonkaebuse väited alust kohtuotsuse tühistamiseks ja uue otsuse tegemiseks. Ringkonnakohus nõustub muus osas esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt

§ 654

lg-s 6 sätestatust neid ei korda.

§ 652

lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või 4 protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.

1. VÕS § 127 lg 6 sätestab, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, otsustab hüvitise suuruse kohus. Kuna käesolevas asjas puuduvad tõendid selle kohta, kui palju maksab kahe lõõripoti vahetus, oli maakohtul õigus määrata tõenäoline summa, mis kulub selles osas kahju korvamiseks - 1000 krooni. Tegemist on kohtu diskretsiooniotsusega, mille muutmiseks ei ole ringkonnakohtul alust, sest maakohus ei ole diskretsiooni piire ületanud.
2. Maakohus lähtus otsuse tegemisel kolme lõhutud aknaklaasi vahetamise maksumusest, milleks kulus hageja sõnade kohaselt 500 krooni (kohtuistungi protokoll I kd lk 221). Seega on ebaõige apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks maakohus jätnud tähelepanuta, et lõhuti kokku kolm aknaklaasi.
3. Maakohus jättis katuseplaadi kahjustamise eest põhjendatult 1000 krooni kostjatelt välja mõistmata, sest sellise kahjustuse kohta puuduvad tõendid. 16.

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Maakohus ei ole otsuses põhjendanud, miks ta jaotas

§ 163

lg 1 alusel menetluskulud selliselt, et kostjate kanda jääb üksnes hagi rahuldatud osalt tasutud riigilõiv ja ülejäänud menetluskulud jäävad iga menetlusosalise enda kanda. Samuti ei ole maakohus märkinud hagi rahuldamise ulatuse konkreetset määra, millest saaks lähtuda hilisemas menetluskulude rahalise kindlaksmääramise menetluses. Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse, millega jätab esimese astme kohtus kantud kõik menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele, s.o 66% ulatuses hageja kanda ja 34% ulatuses solidaarselt kostjate kanda, sest hageja kohtusse pöördumise põhjustas kostjate poolt kahju hüvitamata jätmine ja hagi oli osaliselt põhjendatud. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et kostjad oleks soovinud kahju kohtuväliselt hüvitada. Seetõttu ei ole maakohtu menetluskulude jaotus hageja suhtes õiglane. 17. Kuna ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt üksnes menetluskulude jaotuse osas, jätab ringkonnakohus

§ 163lg 1 ja 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud kummagi poole enda kanda.

18.

§ 174

lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174

lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Iko Nõmm Imbi Sidok Ande Tänav