lg-st 1 kehtib kahju õigusvastase tekitamise puhul nö ümberpööratud tõendamiskoormis. Kahju tekitaja peab tõendama, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi, ehk siis kahju tekitaja süüd eeldatakse. Kostja ei ole süü puudumist tõendanud. Maakohus on põhjendamatult pannud sellise tõendamise koormise hagejale, kohaldades sellega valesti ka materiaalõigust. Samuti on maakohtu otsus antud õigusvastase kahju elemendi käsitlemisel vastuoluline. Ühelt poolt leiab kohus, et hageja ei ole kostja süüd tõendanud, samas on kohtuotsuses leitud, et tegemist võib olla nn segasüüga. Sellise käsitlusega kohus möönab kostja süüd. Põhjendatud ei ole maakohtu seisukoht, et hageja ei ole tõendanud talle kahju tekkimist. Hageja esitas koos hagiga ka tõendid ravikulude kandmise kohta, samuti kannatanule töövõimetushüvitise väljamaksmise kohta. Kostja ei ole antud hageja seisukohti vaidlustanud. Seega jättis maakohus hageja esitatud tõendi põhjendamatult tähelepanuta. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja asjas on võimalik teha uus otsus hagi rahuldamiseks. Maakohus on otsuse põhjendusteks kasutanud kostja vastuväiteid, arvestamata, et need on alternatiivsed ja omavahel vastuolulised. Selle tulemusena on ka otsuse põhjendused vastuolulised: kohus on leidnud, et ei ole tõendatud kostja süü kahjustatud isikule kehavigastuse tekitamises ja põhjusliku seose olemasolu kostja teo ning kannatanule haigushüvituse maksmise vahel, mööndes samas et tegemist võib olla segasüüga, kuid kriminaalmenetluses ei ole välja selgitatud kummagi süü astet. Maakohus ei ole osundanud ka ühelegi materiaalõigusnormile, mis antud nõude puhul kohaldub ja millest kohus juhindub. Seega ei vasta maakohtu otsus TsMS § 442 lg. 8 nõuetele. Ravikindlustuse seaduse § 26 lg. 1 kohaselt on haigekassal tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik 3
kohaselt teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi.
lg.1 p.2 järgi on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse põhjustamisega.
lg.1 järgi ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi. Seega on asjakohatud kostja väited ja maakohtu seisukoht, mille kohaselt ei ole kostja kriminaalmenetluse käigus oma süüd tunnistanud ja hageja ei ole kostja süüd tõendanud; märgitud sätete kohaselt süüd eeldatakse ja süü puudumise tõendamise koormis lasub kostjal. Asja materjalid ja teo asjaolud ei näita kostja süü puudumist. Joobes isikute vahel kakluse instsineerimine, tuikumiseni joobnud (vt. kostja vande all antud seletus) kannatanut tahtlikult korduvalt otse näkku löömine (vt. kriminaalmenetluse lõpetamise määruses kirjeldatud vigastuste kirjeldust) ei kõnele sellest, et kostja tekitas kannatanule kehavigastusi kergest hooletusest või et tegemist oli hädakaitse seisundiga. Kostja ei ole ka taotlenud kahjuhüvitise, s.o. oma vastutuse määra vähendamist
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.