← Eesti

2-08-50540/33

Obsah (4)§ 1050§ 1043§ 1045§ 139

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-08-50540 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Kollom (eesistuja), Reet Allikvere ja Margo Klaar Otsuse tegemise aeg ja koht 21.03.2011

§ 1050

lg-st 1 kehtib kahju õigusvastase tekitamise puhul nö ümberpööratud tõendamiskoormis. Kahju tekitaja peab tõendama, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi, ehk siis kahju tekitaja süüd eeldatakse. Kostja ei ole süü puudumist tõendanud. Maakohus on põhjendamatult pannud sellise tõendamise koormise hagejale, kohaldades sellega valesti ka materiaalõigust. Samuti on maakohtu otsus antud õigusvastase kahju elemendi käsitlemisel vastuoluline. Ühelt poolt leiab kohus, et hageja ei ole kostja süüd tõendanud, samas on kohtuotsuses leitud, et tegemist võib olla nn segasüüga. Sellise käsitlusega kohus möönab kostja süüd. Põhjendatud ei ole maakohtu seisukoht, et hageja ei ole tõendanud talle kahju tekkimist. Hageja esitas koos hagiga ka tõendid ravikulude kandmise kohta, samuti kannatanule töövõimetushüvitise väljamaksmise kohta. Kostja ei ole antud hageja seisukohti vaidlustanud. Seega jättis maakohus hageja esitatud tõendi põhjendamatult tähelepanuta. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja asjas on võimalik teha uus otsus hagi rahuldamiseks. Maakohus on otsuse põhjendusteks kasutanud kostja vastuväiteid, arvestamata, et need on alternatiivsed ja omavahel vastuolulised. Selle tulemusena on ka otsuse põhjendused vastuolulised: kohus on leidnud, et ei ole tõendatud kostja süü kahjustatud isikule kehavigastuse tekitamises ja põhjusliku seose olemasolu kostja teo ning kannatanule haigushüvituse maksmise vahel, mööndes samas et tegemist võib olla segasüüga, kuid kriminaalmenetluses ei ole välja selgitatud kummagi süü astet. Maakohus ei ole osundanud ka ühelegi materiaalõigusnormile, mis antud nõude puhul kohaldub ja millest kohus juhindub. Seega ei vasta maakohtu otsus TsMS § 442 lg. 8 nõuetele. Ravikindlustuse seaduse § 26 lg. 1 kohaselt on haigekassal tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik 3

(5)ravikindlustushüvitisi. Kindlustusjuhtumiks oli hageja väidetel M. K. kehavigastuse tekitamine. Lääne Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest nähtub, et kostja, viibides 31.03.2007 öösel kella 02.00 paiku Kärdlas baari K. ees, lõi M. K. rusikas käega pea piirkonda, millega tekitas viimasele mitteeluohtlikud tervisekahjustused: huule turse, verevalumid, haavad mõlema huule siseküljel, ülahuule paremas nurgas väljaspool 5 mm pikkuse haava, vasaku oimu kohal ja kulmu peale muhu, vasaku silma alla verevalumi ja mõlema silma punetuse. Raviteenuste arvest ja töövõimetuslehest nähtub, et M. K. viibis 31.03.2007 eriarsti esmasel vastuvõtul, kus tal diagnoositi silmalau ja silmaümbruse kontusioon, millega kaasnes huule ja suuõõne pindmine vigastus, ja et talle kirjutati välja haigusleht töövabastusega 31.03.2007 kuni 17.04.2007.Arvest ja haiguslehest nähtub, et hageja on tasunud M. K. ravi eest eriarstile 156 kr. ja haigulehe järgi arvestatud on talle arvestatud ravikindlustushüvitust 4666 kr., s.o. kokku 4822 kr. Kostja on maakohtus vande all ülekuulatuna tunnistanud kakluse toimumist ja tema poolt selle käigus M. K. löömist. Ta on ka tunnistanud , et ta ise instsineeris purjus isikut vahel (olles ka ise joobnud) kakluse, öeldes M. K. „halvasti“, pärast mida viimane tungis talle kallale ja lõi teda. Kriminaalmenetluse käigus koostatud menetlusdokument on TsMS § 272 järgi dokumentaalne tõend, millel ei ole vaieldamatu tõendi väärtust, s.o. seda tuleb hinnata koos teiste tõenditega, kui selles toodud ajaolusid vaidlustatakse. Antud juhul ei ole kostja kriminaalmenetluse lõpetamise määruses toodud ajaolu - et ta lõi M. K. näkku vaidlustanud, vaid on seda kinnitanud. TsMS § 231 lg.2 kohaselt on tegemist faktilise asjaolu õigeksvõtuga. Kostja ise ei ole ka kordagi väitnud, et M. K. osutati raviteenust kohe pärast 31.03.2007 mitte tema poolt põhjustatud tervisekahjustusega, vaid mingi teise haigestumise või traumaga seoses. Seega leiab kolleegium vastupidiselt maakohtule, et hageja on tõendanud kostja poolt M. K. tahtlikult kehavigastuse tekitamist, millega seoses hüvitati haigekassa poolt M. K. ravikulud hagis näidatud ulatuses. S.o. on tõendatud kostja õigusvastane tegu, selle läbi saabunud kahju ja põhjuslik seos nende vahel. Mis puutub süü tõendatusesse, siis antud juhul kuuluvad kostja vastutuse suhtes kohaldamisele

  1. peatüki
  2. jao sätted.

§ 1043

kohaselt teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi.

§ 1045

lg.1 p.2 järgi on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse põhjustamisega.

§ 1050

lg.1 järgi ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi. Seega on asjakohatud kostja väited ja maakohtu seisukoht, mille kohaselt ei ole kostja kriminaalmenetluse käigus oma süüd tunnistanud ja hageja ei ole kostja süüd tõendanud; märgitud sätete kohaselt süüd eeldatakse ja süü puudumise tõendamise koormis lasub kostjal. Asja materjalid ja teo asjaolud ei näita kostja süü puudumist. Joobes isikute vahel kakluse instsineerimine, tuikumiseni joobnud (vt. kostja vande all antud seletus) kannatanut tahtlikult korduvalt otse näkku löömine (vt. kriminaalmenetluse lõpetamise määruses kirjeldatud vigastuste kirjeldust) ei kõnele sellest, et kostja tekitas kannatanule kehavigastusi kergest hooletusest või et tegemist oli hädakaitse seisundiga. Kostja ei ole ka taotlenud kahjuhüvitise, s.o. oma vastutuse määra vähendamist

§ 139lg. 1 ja 3 alusel, 4

(5)ning otsustades ülalmärgitud asjaolude järgi, ei oleks selliseks vähendamiseks ilmselt ka piisavat alust. Seega tuleb uue otsusega hagi rahuldada ja jätta asjas kantud menetluskulud TsMS §-de 162 lg. 1 ja 171 lg. 1 alusel kostja kanda. Margo Klaar Tiit Kollom Reet Allikvere 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.