TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-1742 Otsuse kuupäev 30.12.2010 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi Vjatšeslav Julini kaebus Tartu Vangla 14.05.2010 käskkirjade nr 1-4/686 ja nr 1-4/ 687 tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 02.12.2010 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Vjatšeslav Julin Vastustaja Tartu Vangla esindaja Eva Panksepp Resolutsioon Jätta kaebus tervikuna rahuldamata. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Asjaolud Vjatšeslav Julinit karistati 14.05.2010 distsiplinaarkorras käskkirjaga nr 1-4/686 kartserisse paigutamisega 14 ööpäevaks selle eest, et tema 15.04.2010 kella 19.10 ajal eelvangistushoone
- sektori kambris nr 1079 kasutas vanglaametniku suhtes solvavat väljendit ega käitunud ametnikuga viisakalt. Veel karistati V. Julinit 14.05.2010 käskkirjaga nr 1-4/687 kartserisse paigutamisega 8 ööpäevaks selle eest, et tema 15.04.2010 kella 18.15 ajal eelvangistushoone
- sektori kambris nr 1079 kasutas vanglaametniku suhtes solvavaid ja ähvardavaid väljendeid.
- juulil 2010 saabus Tartu Halduskohtu Tartu kohtumajja V. Julini kaebus, milles kaebaja taotleb 14.05.2010 käskkirjade 1-4/686 ja nr 1-4/687 tühistamist ( kaebaja sõnastuses annulleerimist).. Kuna kohustuslik vaidemenetlus nii ühe kui teise käskkirja tühistamise nõudes on läbitud, võttis kohus kaebuse menetlusse. Kaebuse taotlus ja põhjendused Kaebuse esitaja Vjatšeslav Julin taotleb halduskohtult Tartu Vangla 14.05.2010 käskkirjade nr 14/686 ja 1-4/687 tühistamist põhjusel, et tema ei pannud 15.04.2010 toime talle süüks arvatud distsipliinirikkumisi. Kaebuse kohaselt koostasid ametnikud Rain Karu ja Kristjan Koppel 15.04.2010 kaebuse esitaja kohta valeettekanded, mille alusel algatati 03.05.2010 distsiplinaarmenetlus. 14.05.2010 karistati kaebajat direktori käskkirjade nr.1-4/686 ja nr.1-4/687 järgi 14 ööpäeva ja 8 ööpäeva kartseriga. Kaebuse esitaja selgitab kaebuses, et 15.04.2010.a. kell 18.15 helistas kaebuse esitaja telefoniga, tuli ametnik Kristjan Koppel ja ütles, et ta lõpetaks helistamise. Kaebaja ütles ametnikule, et juba lõpetab, seda kuulis ka kaebaja kambrikaaslane Aleksandr Abdurahmanov, aga ametnik K. Koppel tõmbas juhtme seinast välja, millega katkestas omavoliliselt kaebaja jutuajamise. V. Julin teatas ametnikule, et on sunnitud tema toimingute kohta kaebuse esitama. Mingeid solvanguid või ebatsensuurseid sõnu ta K. Koppeli aadressil ei öelnud. 15.04.2010 kell 19.10 tuli kambri juurde Rain Karu kirju kokku korjama. Kambrikaaslane A. Abdurahmanov andis R.Karule 2 kirja, kaebuse esitaja astus ka ligi ja palus R. Karu käest ümbrikku. R. Karu küsis, kas hakkad kaebust kirjutama, kaebaja vastas jaatavalt. Siis viskas R. Karu Abdurahmanovi kirjad kambrisse tagasi, pani luugi kinni ja läks minema. Kaebaja ja tema kambrikaaslane hakkasid selektori kaudu nõudma, et ametnikud kutsuksid kohale vangla peakorrapidaja asja selgitamiseks, aga nende kambri juurde tulid R. Karu ja K. Koppel ja hakkasid provotseerima, öeldes, et vanglas kirjutavad kaebusi ainult „kitsed“. Kaebuse esitaja ei hakanud ametnikega isegi rääkima ja ametnikud läksid ära. 16.04.2010 kell 08.00 hommikul esitasid kaebuse esitaja ja Abdurahmanov kaebused ametnike toimingutele, kaebused on registreeritud nr V1 4280 ja nr V1
- Mõne aja pärast kutsus A. Abdurahmanovi välja operatiivtöötaja Argo Mikk, kes tahtis teda kallutada sellele, et ta ütleks, et 15.04.2010 kaebuse esitaja solvas korrapidajaid. Kaebaja sai teada R. Karu ja K. Koppeli ettekannete alusel läbiviidavast distsiplinaarmenetlustest 03.05.
- Kaebuse esitaja on seisukohal, et tema ei ole 15.04.2010 toime pannud õigusvastaseid tegusid vanglaametnike suhtes, õigusvastased olid vanglaametnike R. Karu ja K. Koppeli toimingud. K. Koppel katkestas ebaseaduslikult kaebaja telefonikõne. R. Karu keeldus kokku korjamast ja ära andmast kirju riigiasutustesse ja Euroopa kohtusse ja ei andnud kätte Justiitsministeeriumist tulnud kirja, kohale ei kutsutud peakorrapidajat, provotseeriti ja solvati. Alles 16.04.2010 hommikul andis teine vahetus kaebajale kätte Justiitsministeeriumist tulnud kirja ja võttis vastu kirja prokuratuuri ja Euroopa kohtusse. Kiri Euroopa kohtusse läks kaduma. Vangla ei reageerinud kaebustele ja mingeid meetmeid tarvitusele ei võetud. Aga R. Karu ja K. Koppeli ettekannete alustel sai kaebuse esitaja karistada ja teda paigutati 19.05.2010 kartserisse. Kaebuse esitaja arvates viidi distsiplinaarmenetlus inspektor-kontaktisik Sirli Leetma poolt läbi ühekülgselt ilma fakte ja tõendeid arvestamata. VangS § 64 lg 4 sätestab, et distsiplinaarkaristus peab olema põhjendatud. VSKE § 97 lg 2 p-d 7 ja 8 kohustavad viitama tõenditele. Nimetatud sättes on toodud loetelu asjaoludest, millest peab selguma, milliste faktide ning tõendite alusel luges menetluse läbiviija süü tõendatuks. HMS § 38 lg 2 määrab, et tõendiks võib olla menetlusosalise seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, tunnistaja ütlus. Rain Karu ettekanne on koostatud tema poolt ainuisikuliselt – ei ole tunnistajaid ega tõendeid kaebaja süüteo kohta, millele R. Karu viitab. K. Koppeli ettekanne on koostatud tema poolt ainuisikuliselt – ei ole tunnistajaid ega tõendeid kaebaja süüteo kohta, millele K. Koppel viitab. Kaebuse esitajal on tunnistaja Aleksandr Abdurahmanov, kes kinnitab, et tema nimetatud süütegusid toime ei pannud. 2 See, et kaebuse esitaja on kaotanud vabaduse ja sellega seoses on tema õigused ja vabadused piiratud, ei anna õigust sekkuda tema õigustesse ja vabadustesse rohkem, kui see otseselt seadusest tuleneb (VangS § 4 lg 2 ja 22.03.2006 Riigikohtu otsus nr.3-3-1-2-06 p10). Karistamise otsus on eelarvamuslik ja kogu asi on läbi vaadatud ühekülgselt. Kaebuse esitaja kaebuste suhtes ametnike peale ei võtnud administratsioon mitte midagi ette, mis tõendab administratsiooni pealiskaudset reageeringut kaebusele nr V1 4280-1 ja A. Abdurahmanovi kaebusele nr V1 4281-
- Vangla poolt on see täielik diskrimineerimine. Vastustaja vastuväited Vastustaja on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja väitel esitasid tema ja tema kambrikaaslane Aleksandr Abdurahmanov 16.04.2010 hommikul kaebused vanglateenistuse ametnike Rain Karu ja Kristjan Koppeli peale ning 03.05.2010 sai ta teada, et samade vanglateenistuse ametnike raportite alusel on tema suhtes algatatud distsiplinaarmenetlus, mille tulemusena sai kaebaja karistada. Kaebuse esitaja leiab, et distsiplinaarmenetlus viidi läbi menetlusnorme rikkudes ühekülgselt ilma fakte ja tõendeid arvestamata. Vanglateenistuse ametnike R. Karu ja K. Koppeli raportid on koostatud mõlema poolt ainuisikuliselt ning neid ei kinnita ükski tõend, samuti ei ole tunnistajaid. Vangistusseaduse § 67 lg 1 ja Tartu Vangla kodukorra (edaspidi TVK) punkt 7.1.1 kohustavad kinnipeetavat täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. TVK punkt 7.1.3 kohustab kinnipeetavat olema vangla teenistujatega, teiste kinni peetavate ja vanglat külastavate isikutega viisakas. TVK punkt 7.2.3 keelab kinni peetaval isikul kasutada teiste isikutega suhtlemisel seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid või laimavaid väljendeid või žargooni. Kaebajat karistati 14.05.2010 distsiplinaarkorras käskkirjaga nr 1-4/686 kartserisse paigutamisega 14 ööpäevaks selle eest, et tema 15.04.2010 kella 19.10 ajal eelvangistushoone 2.sektori kambris nr 1079 kasutas vanglaametniku suhtes solvavat väljendit ega käitunud ametnikuga viisakalt, käskkiri on välja antud pädeva isiku poolt, põhjendatud ja kaalutletud ning seega õiguspärane. Distsiplinaarmenetluse protokollist ning selle lisamaterjalist nähtub, et 15.04.2010 kella 19.10 ajal, mil ametnik R. Karu teostas kinnipeetavatelt väljamineva posti kokku korjamist ja saabunud posti jagamist, suunas kaebaja oma istmiku kambri toiduluugi avanud ametniku poole, väljastas seedimisel tekkinud kõhugaasid ja küsis ametnikult, et „kuidas tundub, lõhnab hästi“. Kui ametnik seepeale toiduluugi sulges, hüüdis kaebaja talle järele: “hei debiil, tule tagasi“. Menetlus on läbi viidud igakülgselt, sealhulgas on kontrollitud ja arvesse võetud muude tõendite hulgas ka kaebaja enda seletust selle kohta, et R. Karu ja K. Koppeli ettekanded olevat saanud alguse sellest, et mõlemad provotseerisid kaebajat kaebusi kirjutama. Selline kaebaja väide on nonsenss, kuna ükski vanglaametnik ei ole huvitatud sellest, et kinnipeetav kaebusi esitaks. Vastustaja on veendumusel, et kaebaja selline põhjendus on otsitud eesmärgiga leida oma inetule käitumisele õigustusi. Kaebaja käitumine kirjeldatud viisil on põhjendatav tema lootusega õhutada konflikte vanglateenistuse ametnikega, et saada ainest uuteks kaebusteks. 3 Veel karistati kaebajat distsiplinaarkorras 14.05.2010 käskkirjaga nr 1-4/687 kartserisse paigutamisega 8 ööpäevaks selle eest, et tema 15.04.2010 kella 18.15 ajal eelvangistushoone 2.sektori kambris nr 1079 kasutas vanglaametniku suhtes solvavaid ja ähvardavaid väljendeid, käskkiri on välja antud pädeva isiku poolt, põhjendatud ja kaalutletud ning seega õiguspärane. Distsiplinaarmenetluse protokollist ning selle lisamaterjalist nähtub, et kaebaja distsipliinirikkumine seisnes selles, et tema 15.04.2010 kella 18.15 ajal kasutas vanglateenistuse ametnik K. Koppeli suhtes solvavaid väljendeid „debiil“ ja „piider“ ning ähvardas temaga „mujal arved klaarida“. Distsiplinaarmenetlus on läbi viidud igakülgselt ja kõiki asjaolusid arvesse võttes. V. Julini väited selle kohta, et tema käitus viisakalt, ei vasta tõele ja on ümber lükatud vanglateenistuse ametniku K. Koppeli ettekandega selle kohta, et V. Julini negatiivne reaktsioon järgnes vahetult telefonikõne katkestamisele. Kui V. Julin oleks tõepoolest käitunud viisakalt, puudunuks vanglateenistuse ametnikel igasugune põhjus ettekande koostamiseks. Arvestades V.Julini käitumist kogu vangistuse ajal (varem distsiplinaarkorras karistatud 34 korral, sh vanglateenistuse ametnike solvamise eest) ei ole usutav, et ta jäi viisakaks ja korrektseks ka peale seda, kui vanglateenistuse ametnik katkestas telefonikõne. Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud käskkirjade tühistamiseks puudub alus, kuna need on antud pädeva haldusorgani poolt kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas ning vastavad vorminõuetele. Peaspetsialist-üksuse juhi otsused on kaalutletud ja määratud karistus on proportsioonis üleastumise raskusega. Kohtu põhjendused ja otsus Kaebuse esitaja leiab, et Tartu Vangla 14.05.2010 käskkirjad nr 1-4/686 ja nr 1-4/687 on õigusvastased ja tuleb tühistada põhjusel, et distsiplinaarmenetlus on kaebaja suhtes läbi viidud ühekülgselt ning distsiplinaarsüütegu on tõendamata. Kaebajat karistati 14.05.2010 distsiplinaarkorras käskkirjaga nr 1-4/686 kartserisse paigutamisega 14 ööpäevaks selle eest, et tema 15.04.2010 kella 19.10 ajal eelvangistushoone
- sektori kambris nr 1079 kasutas vanglaametniku suhtes solvavat väljendit ega käitunud ametnikuga viisakalt rikkudes sellega Tartu Vangla kodukorra p 7.1.1., p 7.1.3, ja 7.2.
- ( tl 31). Distsiplinaarmenetluse protokolli kohaselt 15.04.2010 kella 19.10 ajal, mil ametnik R. Karu korjas kinnipeetavatelt kokku väljaminevat posti ja jagas saabunud posti, tuli kambri 1079 avatud toiduluugi juurde V. Julin, suunas oma istmiku kambri toiduluugi avanud ametniku poole ja väljutas tema suunas kuuldavalt seedeelundite gaase, seejärel pöördus ümber ning lehvitas labakäega gaase vanglaametniku suunas ja küsis ametnikult, et „kuidas tundub, lõhnab hästi“. Kui ametnik seepeale toiduluugi sulges, hüüdis kaebaja talle järele: “hei debiil, tule tagasi“ (tl 32). 03.05.2010 on kaebajat teavitatud distsiplinaarmenetluse algatamisest ning antud võimalus anda toimunu kohta omapoolne seletus. V. Julin on andnud seletuse 04.05.2010 ( tl 36). Protokollis märgitakse, et distsiplinaarsüütegu on tõendatud vanglaametnik Rain Karu ettekandega nr
- Kaebaja väitel on valvur on kirjutanud valeettekande. Kaebuse esitaja arvates ei piisa tema distsiplinaarüleastumise tõendamiseks üksnes valvuri ettekandest. Seda, et ettekandes märgitud intsidenti tegelikult ei toimunud, tõendab tema kambrikaaslase 04.05.2010 esitatud avaldus. 4 Põhjendatud ei ole kaebaja arvamus, et ainult ühe vanglaametniku ettekande põhjal ei tohiks distsiplinaarmenetlust läbi viia. Kohus on seisukohal, et distsiplinaarmenetluse algatamiseks ning distsiplinaarüleastumise toimepanemise tõendamiseks piisab reeglina distsipliinirikkumist märganud või selle juures viibinud vanglaametniku ettekandest. Teistsugusele seisukohale asumine seaks ohtu distsipliini kindlustamise vanglas ja seeläbi ka vangla sisejulgeoleku. Ei ole mõeldav, et igapäevaste teenistuskohustuste täitmist teostaks korraga kaks või enam vanglaametnikku. Vanglaametnikul on tööülesannetest tulenev kohustus kirjutada ettekanne situatsioonist, mis väljub tavapärasest. Seda on valvur Rain Karu 15.04.2010 ka teinud. Ettekanne on edastatud julgeolekuosakonna spetsialist M. Pintsonile menetlusliku seisukoha esitamiseks (tl 34). Julgeolekuosakond on kaalunud asjas kriminaalmenetluse alustamist, kuid kuna R. Karu kriminaalmenetluse alustamist ei soovinud, tegi julgeolekuosakonna spetsialist Martin Pintson direktori asetäitjale vangistuse alal ettepaneku distsiplinaarmenetluse läbiviimiseks ( tl 33 pöördel). Kohtul ei ole alust arvata, et valvur Rain Karu kirjutas ettekande põhjuseta ning et sündmus, mida ettekandes kirjeldatakse, tegelikult aset ei leidnud. Kohtul ei ole alust kahelda ettekande kui tõendi usaldusväärsuses. Kuna ei ole välistatud, et Vjatšeslav Julin on mõjutanud oma kambrikaaslast kirjeldama 15.04.2010 asetleidnud sündmusi kaebajale soodsas valguses, on kohtul alust kahelda kaebaja kambrikaaslase Aleksandr Abdurahmanovi poolt 04.05.2010 vangla direktorile kirjutatud avalduse usaldusväärsuses. Kohus on seisukohal, et distsiplinaarsüüteo toimepanemine kaebaja poolt, mis seisnes Tartu Vangla kodukorra p 7.1.1., p 7.1.3, ja 7.2.
- rikkumises, on piisavalt tõendatud. Distsiplinaarmenetlus on läbi viidud nõuetekohaselt. Kaebaja väide kohtuistungil, et menetluse läbiviija Sirli Leetma rikkus protsessi käigus kõiki tema õigusi ning et seda arutatakse eraldi haldusasjade nr 3-10-1446 ja 3-10-2363 raames on alusetu. Kohtute infosüsteemi andmetel on V. Julini kaebus haldusasjas nr 3-10-1446, milles ta taotles Tartu Vangla 14.05.2010 käskkirjade nr 1-4/686 ja 1-4/687 õigusvastasuse tuvastamist ja Tartu vanglale kohustava ettekirjutuse tegemist seoses sellega, et kaduma läks Euroopa Inimõiguste Kohtusse saadetud kiri, halduskohtu poolt 30.06.2010 määrusega tagastatud ning kohtu menetluses olevas haldusasjas nr 3-10-2363 on esitatud kaebus mitte rikkumiste peale käesolevas asjas käsitletava distsiplinaarmenetluse läbiviimisel, vaid rikkumiste peale vaiete lahendamisel, mis olid esitatud seoses Euroopa Inimõiguste Kohtule saadetud kirja kadumaminekuga. Arvestades distsiplinaarsüüteo asjaolusid ning seda, et kaebuse esitaja on varem korduvalt distsiplinaarkorras karistatud, on määratud karistus proportsionaalne distsiplinaarsüüteo raskusega. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et Tartu Vangla 14.05.2010 käskkiri nr 1-4/686 on õiguspärane haldusakt ning puudub alus selle tühistamiseks. Kaebajat karistati distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega 8 ööpäevaks 14.05.2010 ka käskkirjaga nr 1-4/
- Karistus määrati eest, et tema 15.04.2010 kella 18.15 ajal eelvangistushoone 2.sektori kambris nr 1079 kasutas vanglaametniku suhtes solvavaid ja ähvardavaid väljendeid rikkudes sellega Tartu Vangla kodukorra punkte 7.1.1 ja 7.2.
- 5 Distsiplinaarmenetluse protokollist nähtub, et kaebaja distsipliinirikkumine seisnes selles, et tema 15.04.2010 kella 18.15 ajal kasutas vanglateenistuse ametnik K. Koppeli suhtes solvavaid väljendeid „debiil“ ja „piider“ ning ähvardas temaga „mujal arved klaarida“. Ka selle käskkirja tühistamist nõuab V. Julin samuti põhjusel, et distsiplinaarmenetlus on läbi viidud ühekülgselt ning distsiplinaarsüütegu on tõendamata. Ka antud intsidendi puhul ei ole kohtul alust arvata, et valvur Kristjan Koppel kirjutas ettekande põhjuseta. V. Julini negatiivne reaktsioon järgnes vahetult telefonikõne katkestamisele. Põhjendatud on vastustaja seisukoht, et juhul, kui V. Julin oleks tõepoolest käitunud viisakalt, puudunuks vanglateenistuse ametnikel igasugune põhjus ettekande koostamiseks. Arvestades V. Julini varasemat käitumist (varem distsiplinaarkorras karistatud 34 korral, sh vanglateenistuse ametnike solvamise eest) ei ole tõepoolest usutav, et ta jäi viisakaks ja korrektseks ka peale seda, kui vanglateenistuse ametnik katkestas telefonikõne. Kambrikaaslase Aleksandr Abdurahmanovi poolt esitatud avalduse kui tõendi ebausaldusväärsuse kohta on kohus oma seisukoha juba eelnevalt avaldanud. Kohus jääb samale seisukohale ka Aleksandr Abdurahmanovi poolt 04.05.2010 vanglaametnik K. Koppeli solvamise ja ähvardamise asjas esitatud avalduse puhul ( tl 49). Kohus on seisukohal, et distsiplinaarsüüteo toimepanemine kaebaja poolt, mis seisnes Tartu Vangla kodukorra p 7.2.
- rikkumises (vanglaametnik K. Koppeli suhtes solvavate väljendite kasutamises ning ametniku ähvardamises), on piisavalt tõendatud. Distsiplinaarmenetlus on läbi viidud nõuetekohaselt. Määratud karistus on proportsionaalne distsiplinaarsüüteo raskusega. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et Tartu Vangla 14.05.2010 käskkiri nr 1-4/687 on õiguspärane haldusakt ning puudub alus selle tühistamiseks. Kuna kohus on jõudnud seisukohale, et Tartu Vangla 14.05.2010 käskkirjad nr 1-4/686 ja nr 14/ 687 on õiguspärased haldusaktid, jääb V. Julini kaebus tervikuna rahuldamata. Mai Saunanen kohtunik 6