Obsah (4)
§ 11§ 15§ 28§ 29TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-1711 Otsuse kuupäev 1. detsember 2010 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Vjatšeslav Julini (Julin) kaebus Tartu Vangla
§ 11lg-st 5 tulenev kohustuslik kohtueelne vaidemenetlus.
Kaebuse põhjendused
- Kaebaja arvates võttis Tartu Vangla 21.08.
- a aktiga nr 1-3/96 ebaseaduslikult vastu otsuse piirata maksikirjadega saadavate asjade hulka. Kaebaja märgib kaebuses, et vangla sisekorraeeskirja § 641 (VSkE) määrab keelatud asjade nimekirja ning vangistusseaduse § 15 lg 3 määrab, et keelatud asjade nimekirja kinnitab minister. Põhiseaduse § 87 p 6, § 94 lg 2 rõhutavad, et minister ja valitsus annavad välja määruseid seaduse alusel ja täitmiseks. Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult põhiseaduse §-de 3 ja 11 alusel. Haldusmenetluse seaduse §-d 89 ja 90 lg 1 märgivad määruse õiguspärasuse, määruse võib anda ainult seaduses sisalduva volitusnormi olemasolul ja kooskõlas volitusnormi piiride, mõtte ja eesmärgiga. Kaebaja viitab ka Riigikohtu 13.06.
- a otsuse p-le 9 asjas 3-4-1-5-05 ja 02.06.
- a otsuse p-le 25 asjas 3-4-1-19-
- Kaebaja märgib, et vangistusseaduse (
) § 15 lg 4 annab vanglale õiguse keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele. Kaebaja märgib, et
§ 15lg 4 näeb ette teistsuguse seaduse rakendamise.
Kaebajale on arusaamatu, mis kahju või ohtu julgeolekule saavad endast kujutada isiklikud hügieenitarbed, seda enam, et vanglas võib siiamaani kasutada šampooni ja hambapastat. Samuti ei mõjuta kaebaja arvates
§ 15
lg 4 ja vaidlustatud käskkiri nr 1-3/96 mitte kuidagi kirju ja nende sisu kättesaamist. Kaebaja arvates muudab situatsiooni absurdseks asjaolu, et hambahari on lubatud, aga hambapasta mitte. Kaebaja arvates see ei ole proportsionaalne. Kaebaja märgib, et tal on õigus saada kirju lähtuvalt
§ 28lg-st 1 ja postiseaduse §-st 4.
Kaebaja viitab Riigikohtu 25.06.
- a otsuse p-le 21 asjas nr 3-41-3-
- Vastustaja vastuväited
- Vastustaja märgib, et V. Julin ei selgita ega põhjenda oma taotlust, miks on vajalik terve Tartu Vangla direktori 21.08.
- a käskkiri nr 1-3/96 õigusvastaseks tunnistada. Tartu Vangla 21.08.
- a käskkiri nr 1-3/96 on tunnistatud Tartu Vangla direktori 05.03.
- a käskkirjaga nr 1-3/29 kehtetuks. Kaebajalt 01.07.
- a maksikirjaga saabunud hambapasta ning šampooni äravõtmine ei toimunud mitte 21.08.
- a käskkirja nr 1-3/96 alusel vaid 05.03.
- a käskkirja nr 1-3/29 alusel ning selle õigusvastasuse tuvastamist kaebaja ei taotle. Samuti ei ole ta 05.03.
- a käskkirja nr 1-3/29 vaidlustanud vaidemenetluses. Seega ei saavuta kaebaja 21.08.
- a käskkirja nr 1-3/96 õigusvastasuse tuvastamisega oma põhjendatud huvis märgitud eesmärki ning ka edaspidi võetakse temale maksikirjaga saabuvad hambapasta ning šampoon ära. Tartu Vangla direktori 05.03.
- a käskkirja nr 1-3/29 p 1.26 kohaselt on kinnipeetavatele keelatud toidu- ja maitseained ning lisandid, taimsed tooted, vedelad ja pulbrilised ained ning tubakatooted, mis ei ole vanglateenistuse poolt väljastatud, vanglasse karistust kandma saabumisel kaasa võetud või vanglas asuvast kauplusest ostetud. Vedelad ained hõlmavad geele, pastasid, kosmeetilisi vedelikke, vedelaid ja kuivi 2 segusid ning survestatud mahutite segu.
§ 29
lg 1 kohaselt avatakse kinnipeetavale saabuvad kirjad vanglateenistuse ametniku poolt ning sealt võetakse ära esemed, mille omamine on vanglas vangla sisekorraeeskirjadega keelatud. Riigikohus on oma 25.06.2009. a otsuses nr 3-4-1-3-09 asunud seisukohale, et kinnipeetavale saabuvast kirjast on vanglateenistusel õigus ära võtta lisaks VSkE § 641 nimetatud esemetele ka need, mis on
§ 15lg 4 alusel vangla poolt kinnipeetavale keelatuks tunnistatud. VSk
E § 50 lg 3 sätestab, et kinnipeetavale saadetud kirjast äravõetud esemetele kohaldatakse käesoleva määruse §-e 70, 72 ja
- VSkE § 72 lg 1 sätestab, et pakist äravõetud eseme kohta koostatakse akt, milles kajastatakse lõikes 2 nimetatud andmed. Eeltoodust tulenevalt võeti vastustaja arvates kaebajale 01.07.
- a saabunud maksikirjast ära šampoon ning hambapasta kehtiva ja õiguspärase käskkirja alusel, asjade äravõtmise akti koostamise kohustus tulenes seadusandlikest aktidest ning seega on Tartu Vangla toimingud seoses kaebajalt asjade äravõtmisega olnud õiguspärased. Tuginedes eeltoodule palub Tartu Vangla jätta V. Julini kaebus rahuldamata. Kohtu põhjendused ja otsus
- Vastustaja poolt 01.07.
- a toiming (tlk 11), mille käigus võeti kaebajale Inna Julina poolt saadetud kirjast ära šampoon ja kaks tuubi hambapastat, ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi ega piira tema vabadusi.
§ 15
lõike 4 kohaselt võib vangla keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele. Tartu Vangla direktori 05.03.
- a käskkirja nr 1-3/29 punkti 1.
- kohaselt on kinnipeetavatel keelatud omada vedelaid aineid, mis ei ole ostetud vangla kauplusest või ei ole vanglateenistuse poolt väljastatud vanglasse karistust kandma saabumisel kaasa võetud esemete hulgast. Kaebajalt on nimetatud esemed ära võetud vangla julgeoleku tagamise eesmärgil (
§ 15lõike 2 punkt 3).
Kuna esemed saadeti kaebajale kirjaga, on vastustaja tuginedes
§ 29lõikele 1 õigustatud nende esemete kirjast äravõtmiseks.
Vaidlustatud toiming ei ole vastuolus
§ 15lõikega 3, sest sama paragrahvi 4.
lõige annab vanglale aluse täiendavalt vangla julgeolekut ohustada võivate ainete keelamiseks. Vastustaja esindaja selgitas kohtuistungil, et vedelike koostis ei ole alati tehnika abil tuvastatav ja kuna Tartu Vanglas kannab karistust palju narkosõltlasi, siis ongi vedelad ained kantud keelatud ainete loetellu. Seetõttu ei ole kohane ka kaebaja poolt hambaharja ja hambapasta osas toodud võrdlus, kuna hambaharja puhul ei ole tegemist vedelas olekus esemega. Kaebaja õigusi on piiratud seadusest tuleneva volitusnormi alusel, mille tõttu ei ole toiming vastuolus kaebaja poolt osundatud põhiseaduse sätetega ja kaebaja poolt osundatud kohtulahenditega. Halduskohus ei nõustu kaebajaga, et vaidlustatud toiming on vastuolus Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 25.06.2009 otsusega nr 3-4-1-3-
- Antud asjas oli tegemist olukorraga, kus justiitsminister kitsendas ilma vastava volituseta postiseaduses sätestatud kirja mõistet. Antud juhul ei ole tegemist kirjasaadetise mõiste määratlemisega erinevalt postiseadusest ja seega ei ole vaidlustatud käskkirjad vastuolus Riigikohtu viidatud lahendiga. Samuti puudub vastuolu Riigikohtu 13.06.
- a kohtuotsuse kohtuasjas nr 3-4-1-5-05 punktiga 9 ja Riigikohtu 02.06.
- a kohtuotsuse kohtuasjas nr 3-4-1-19-07 punktiga 25, kuna Tartu Vangla direktori 05.03.
- a käskkirja nr 1-3/29 (tlk 30-33) andmiseks tuleneb volitus seadusest, milleks on
§ 15lõige 4.
Põhiseadus lubab aga õigusi piirata seadusest tuleneva volitusnormi alusel. 3 Samuti ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi kaebaja poolt vaidlustatud toimingu kohta koostatud akt (tlk 11), mis on kooskõlas VSkE sätetega (§ 50 lõige 3 ja selles lõikes loetletud sätted). Kuna VSkE § 50 lõige 3 teeb otsese viite §-dele 70, 72 ja 73, siis ei muuda akti õigusvastaseks ka asjaolu, et kaebaja puhul ei ole tegemist vahistatuga. Kuna vaidlustatud toiming on teostatud Tartu Vangla direktori 05.03.
- a käskkirja nr 1-3/29 (tlk 30-33) alusel, siis ei saa kaebaja õigusi rikkuda ka Tartu Vangla direktori 21.08.
- a käskkiri nr 1-3/96 (tlk 12-13), mis on pealegi tunnistatud kehtetuks Tartu Vangla direktori 05.03.
- a käskkirja nr 1-3/29 punktiga 5 (tlk 30 pöördel). Kohus on seisukohal, et vaidlustatud toiming ei ole vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega, kuna keelatud on kirjadega saata esemeid, mis vastavad
§ 15lõike 2 tunnustele.
Neil asjaoludel tuleb kaebus HKMS § 26 lõike 1 punkti 6 alusel rahuldamata jätta. 7. HKMS § 92 lõike 1 alusel peaks kaebaja kandma vastustaja menetluskulud, kuna aga vastustaja ei ole vastavat taotlust esitanud, jäävad mõlema poole menetluskulud seoses kaebuse rahuldamata jätmisega poolte endi kanda. Roby Koik kohtunik 4