← Eesti

2-09-33984/7

2-09-33984 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Sirje Õunpuu Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. jaanuar 2011.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn Tsiviilasja number 2-09-33984 Tsiviilasi AS-i E hagi PS ja T S vastu ühisvara jagamise nõudes Tsiviilasja hind 13 076,32 eurot (204 600 krooni) Menetlusosalised ja esindajad Hageja AS E (registrikood XXX asukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja Stanislav T (OÜ Statam International ); Kostja I PS (isikukood XXX, elukoht teadmata); Kostja II T S (isikukood XXX, elukoht teadmata). Asja läbivaatamine kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  2. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega ning jagada PS ja T S ühisvara.
  3. Jätta PS ja T S ühisomandisse kuuluv korteriomand poolte kaasomandisse selliselt, et PS ainuomandisse jääb ½ mõttelist osa ja T S ainuomandisse jääb ½ mõttelist osa Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonda kantud korteriomandist asukohaga XXX, Tallinn (registriosa nr XXX).
  4. Harju Maakohtu kinnistusosakonnal käsitleda käesolevat kohtulahendit kinnistamisavaldust asendava dokumendina ja teha otsuse punktile 2 vastav kinnistusraamatu kanne Tallinna kinnistusjaoskonna registriossa nr XXX.
  5. Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus
  6. Välja mõista solidaarselt PS ja T S menetluskuludena 1 696,85 (üks tuhat kuussada üheksakümmend kuus eurot ja 85 senti) eurot, millest hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1 438,01 eurot, hagi tagamise riigilõiv 28,76 eurot ning õigusabikulu 230,08 eurot AS-i E kasuks. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostjad võivad esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 28 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjatel oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv 1 2-09-33984 põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjatel tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221013921094 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber
  7. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused TsMS § 444 lg 4 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, sõltumata hagihinnast. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja, s.o 30 päeva, jooksul maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse sel juhul kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei teavitata (TsMS § 448 lg 4¹). Kirjeldava või põhjendava osata tehtud tagaseljaotsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kaja esitamise tähtaja, s.o 28 päeva, jooksul soovist esitada kaja. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab kaja esitamise tähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest (TsMS § 448 lg 4²). Kohus märgib, et TsMS § 174 lg 6 tulenevalt saab käibemaksu õigusabikulult välja mõista vaid siis, kui menetlusosaline ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja ta kinnitab seda kohtule (Riigikohtu 19.04.2006.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-06). Hageja on käibemaksukohustuslasena registreeritud numbriga EE100738052, seega saab hageja tekkinud kuludelt arvestada käibemaksu tagasi, mistõttu tuleb õigusabina esitatud summast 276,10 eurot (4 320 krooni) maha arvestada käibemaks 46,02 eurot (720 krooni). Tulenevalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses, s.o 230,08 eurot (3 600 krooni). Kohus selgitab, et TsMS § 594 kohaselt kui kande tegemiseks on vajalik isiku avaldus või nõusolek, asendab seda ka jõustunud või viivitamatule täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud isiku kohustus kande tegemisele kaasa aidata, või õigussuhe, millest tulenevalt tuleb kanne teha. Sirje Õunpuu kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.