) § 64 lg 2 alusel
lg 2 sätestatud määruskaebuse esitamise tähtaega menetluse lõpetamise määrusele ühe päevani kohtumääruse pooltele kättetoimetamisest. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. 06.04.2011 esitas hageja kohtule avalduse hagist loobumiseks kostja II vastu vastavalt
lg 1 ja palub
lg 1 p 3 alusel lõpetada menetluse hageja nõudes kostja II vastu tsiviilasjas nr 2-10-60590. Kostja II esitas 07.04.2011 kohtule seisukoha seonduvalt hageja poolt hagist loobumisega ning taotluse kostja II menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks hagejalt. Kostja II avaldab, et tal ei ole vastuväiteid hageja poolt hagist loobumisele kostja II suhtes. Ühtlasi kinnitab kostja II, et ta on nõus määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamisega kohtumääruse peale, millega hageja hagist loobumine vastu võetakse ja tsiviilasjas nr 2-1060590 menetlus kostja II suhtes lõpetatakse, ühe tööpäevani.
lg 3 teisest lausest lähtudes teatab kostja II, et ta soovib hagejalt kostja II kasuks menetluskulude väljamõistmist. Kostja II on tsiviilasjaga nr 2-10-60590 seoses kandnud menetluskulusid kokku summas 6 371.96 eurot. Viimatitoodust tulenevalt palub kostja II, et kohus määraks kindlaks tema menetluskulu suuruseks 6 371.96 eurot. Kostja II palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 07.04.2011 esitas hageja nõusoleku, milles avaldab, et ei esita vastuväiteid kostja II poolt 07.04.2011 kohtule esitatud menetluskulude kindlaksmääramise ja väljamõistmise taotlusele. Samuti nõustub hageja sellega, et hagist loobumist vastuvõtva ja tsiviilasja menetlust kostja II suhtes lõpetava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega lühendatakse ühe tööpäevani. Kohtu põhjendused 3 2-10-60590
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita ning tulenevalt
Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus hageja hagis kostja I ja kostja III vastu lõpetamisele. Kui menetlusosaline vabatahtlikult määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1).
tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt
lg 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada.
lg 1 kohaselt võib hageja kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni hagist loobuda. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kohtuistungil hageja poolt hagist loobumine protokollitakse (
Hagist loobumise korral lõpetab kohus kooskõlas
Kohus selgitab, et
tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks
Kohus leiab, et taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele.
lg 2 p 1 ja 2 sätestavad, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi või kui hageja loobub hagist. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud 01.12.2010 hagiavalduse esitamisel riigilõivu 200 000 krooni (maksekorraldus nr 16706) Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is, viitenumber 2900072123. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 100 000 krooni (6 391.16 eurot). Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav summa kanda hageja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXSwedbank AS-is.
lg 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas
¹ lg 1 määrab 4 2-10-60590 kohus asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt
§s 218 sätestatule. Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistel sissenõudmise piirmäärad (
Tulenevalt
lg 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on hageja, kostja I ja kostja III kokku leppinud, et nende menetluskulud, sealhulgas kulud õigusabile, jäävad vastavad kulud kandnud poole enda kanda ning et pooled ei esita menetluskulude osas nõudeid. Kostja II palub määrata kindlaks talle hüvitavate menetluskulude rahaline suurus tsiviilasjas nr 2-10-60590 ning mõista hagejalt välja menetluskulud (õigusabikulud) summas 6 371.96 eurot. Hagejal ei ole vastuväiteid kostja II poolt esitatud menetluskulude kindlaksmääramise ja väljamõistmise taotlusele. Tulenevalt
lg 4 kannab hageja kostja menetluskulud, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kuna hageja hagist kostja II vastu loobumine ei ole tingitud nõude täitmisest kostja II poolt, kuuluvad kostja II menetluskulud väljamõistmisele hagejalt. Lähtudes
Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 1 lg 1 sätestab varalise nõudega tsiviilasjas teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmäärad ning lg 2 kohaselt suureneb kulude väljamõistmise piirmäär 160 euro võrra iga 3 200 euro kohta, kui tsiviilasja hind on üle 160 000 euro. Kohus, tutvunud kostja II avaldusega hagejalt menetluskulude 6 371.96 eurot väljamõistmiseks, leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Kostja II poolt taotletav õigusabikulu jääb kehtestatud piirmäära sisse ning kostja II esindaja eeldatavat töö mahtu ja asja keerukust arvestades on tegemist vajaliku ning põhjendatud kuluga. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 § 1, rahuldab kohus kostja II avalduse menetluskulude väljamõistmiseks ning mõistab hagejalt välja kostja II kasuks 6 371.96 eurot.
lg 2 sätestab, et kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Poolte ülejäänud menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (
lg 1).
lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Tulenevalt poolt kokkuleppest lühendab kohus määruskaebuse esitamise tähtaega. Meeli Kaur kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.