Kostja on teatanud hagejale, et hageja poolt tehtud töö ei vastanud lepingule ja sellele ei väljastatud nõuetekohasuse tunnistust ja palunud hagejal puudused kõrvaldada, mida hageja ei ole teinud. Kuna hageja keeldus tööd 2 2-09-24917 parandamast, tellis kostja tööde parandused Eesti Energia Aktsiaseltsi poolt. Eelnevast tulenevalt leiab kostja, et töövõtulepingu spetsiifikat arvestades on oluline töö tulemus, mida antud juhul hageja tööl ei olnud ning sellest tulenevalt on kostjal
Sellesisulise avalduse on kostja hagejale teinud 29.01.2010. Maakohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Käesolevas asjas puudub vaidlus järgmiste oluliste asjaolude osas: 1) Pooled on sõlminud 13.11.2008 kuupäevaga töövõtulepingu nr 121108, millega hageja kohustus tegema Juurdeveo 12-6 objektil järgmised tööd: korteri elektrikaabelduse paigaldus; korteri kilbi mõõtmine; korteri elektriprojekt; koridori valgustuse kaabeldus; peakilbi toitekaabli ühendus; peakilbi joonised; maandus (t lk 32-33). 2) Pooled on 15.12.2008 koostanud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti nr 20081201 (t lk 34-35). 3) Hageja esitas kostjale 17.02.2009 arve nr 0922020001 summas 30 000 krooni, mis on kostja poolt tasumata. Hageja ja kostja vahel sõlmitud leping on töövõtuleping.
lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Töövõtulepingu järgi makstav tasu muutub sissenõutavaks
lg 3 järgi kas töö valmimisest või
lg 4 järgi töö vastuvõtmisest või vastuvõetuks lugemisest.
Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Käesolevas asjas on hageja kostjale üle andnud töövõtulepingu järgselt teostatud tööd 15.12.2008 aktiga väärtuses 30 000 krooni. Nimetatud tööde eest on kostjal tasumata. Kuna aktis on kostja kinnitanud, et on aktis nimetatud tööd üle vaadanud ning pretensioone tehtud töö suhtes kostjal pole, siis nimetatud kinnituse andmisel muutub poolte tõendamiskoormis – kostjal tuleb tõendada, et hageja poolt teostatud tööd on puudustega.
kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja leiab, et tal puudub tasu maksmise kohustus.
lg 1 p 5 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja alandada hinda.
rakendamine on võimalik vaid siis, kui tõendatud on hinna alandamiseks vajalikud asjaolud
Hinna alandamine õiguskaitsevahendina on võimalik siis, kui hageja rikkus töövõtulepingut. Selleks peab kostja olema teinud hinna alandamise tehingu ja sellekohase tahteavalduse kostjale kätte toimetanud (
lg 2).
lg 1 esimese lause kohaselt töövõtja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. Hageja on hagiavalduses märkinud, et kuni kohtumenetluseni ei esitanud kostja mitte ühtegi pretensiooni teostatud tööde osas. Kostja on kohtule esitanud 29.01.2010 kuupäevaga hinna alandamise avalduse (t lk 124). Kohtu hinnangul pole tõendatud, et nimetatud avalduse on kostja enne käesolevat kohtumenetlust hagejale kätte toimetanud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 esimese lause kohaselt kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Seega saab lugeda kostja poolt puudustest ja hinna alandamise teatavaks tegemise ajaks 05.11.2010 (t lk 3 2-09-24917 92), kui hageja sai kätte kostja 10.10.2010 kohtule esitatud vastuse (t lk 67 jj). Nimetatud vastuses on kostja välja toonud, et alandab maksmisele kuuluvat tasu nullini seoses sellega, et hageja poolt on tööd teostatud puudustega. Kohtu hinnangul on tõendamata, et kostja oleks hagejat puudustest varasemalt teavitanud. Kostja poolt esitatud 28.01 elektronkirjast ei nähtu, et kostja teavitaks hagejat töös ilmnenud puudustest (t lk 77-78). Nimetatud elektronkirjas on Eesti Energia Aktsiaselts teinud kostjale hinnapakkumise seoses elektrotehniliste mõõtmiste ja tehnilise kontrolli teostamisega. See elektronkiri ei sisalda endas hageja poolt teostatud töös esinevaid võimalike puuduste kirjeldust. Hageja poolt esitatud sõnumite väljavõtte kohaselt on kostja kinnitanud hagejale 22.12.2008 ja 03.02.2009, et maksab tasu (t lk 97).
lg 1 esimese lause kohaselt tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Kuna kostja on töövõtulepingu sõlminud oma majandustegevuse raames, siis tulenevalt
lg 2 oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama.
lg 3 kohaselt kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Kohtu hinnangul on kostja töö lepingutingimustele mittevastavusele tuginemise õiguse
Kui kostja sai väidetavalt puudustest teada pärast elektripaigaldise ülevaatuse aega 16.12.2008, tulnuks tal hagejat nimetatud puudustest koheselt informeerida ning puudusi kirjeldada. Kostja on asunud puudustele tuginema alles kohtumenetluses kohtule 10.10.2010 esitatud vastuses (t lk 67 jj). Kohtu hinnangul ei ole kostja poolt puudustest teatamata jätmine mõistlikult vabandatav. Samuti leiab kohus, et puuduvad
lg 1 p 1 ja 2 välja toodud töö lepingutingimustele mittevastavusele tuginemise erisused. Hageja on esitanud vastavusdeklaratsiooni, mille kohaselt madalpinge jaotuskilp on nõuetekohane (t kl 98-100). Lisaks kinnitab tööde nõuetekohast teostamist aktsiaseltsi Elwo 15.12.2008 koostatud mõõteprotokoll ja aruanne (t lk 132, 135). Seega on ainetud kostja väited, et hageja teadis või pidi teadma lepingutingimustele mittevastavusest ja ei teatanud sellest tellijat. Lisaks sellele, et kohus leiab, et kostja on töö lepingutingimustele mittevastavusele tuginemise õiguse kaotanud
lg 3 tulenevalt, on kohus seisukohal, et kostja pole tõendanud, et hageja poolt teostatud tööd on puudustega. Kostja tugineb elektripaigaldise tehnilise kontrolli aruandele nr 0524/1, mille kohaselt elektrikilbi dokumentatsioon ei kinnita toote vastavust standardite EVS-EN 60439-1 ja -3 nõuetele, väljaehitamisel on eiratud EOS nõudeid (elektrikilp). Ülevaatuse aeg on 16.12.2008 (t lk 70-73). Elektripaigaldise nõuetekohasuse tunnistus on välja antud Juurdeveo 12 korterelamule 29.01.2010 (t lk 118, 133-134). Elektripaigaldise tehnilise kontrolli aruanne on teostatud Juurdeveo 12 korterelamus, kuid töövõtulepinguga kohustus hageja teostama elektritöid korteris nr 6 ning teostatud on tööd, mis on märgitud 15.12.2008 tööde üleandmise-vastuvõtmise aktis (t lk 3435). Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et puuduvad
Kostja pole ka tõendanud mittekohase ja kohase täitmise väärtust, millest võiks järeldada kui palju võiks kostjal olla õigus hinda alandada. Kohustuse mittekohase 4 2-09-24917 täitmise väärtus
lg 1 järgi ei ole töövõtulepingu puhul kindlaks tehtav sel teel, et töö kokkulepitud tasust lahutatakse puuduste kõrvaldamise maksumus. TsMS § 405 lg 1 p 3 tulenevalt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud kostja kanda. Hagile juurde lisatud dokumentide kohaselt on hageja menetluskuludeks (t lk 82): riigilõiv kokku 6 000 krooni (t lk 83), lepingulise esindaja kulu 13 160 krooni. Hageja lepinguliseks esindajaks on Mae Küttik (volikiri t lk 38, diplomi koopia t lk 37). Seega ei ole põhjendatud käesolevas asjas lepingulise esindaja kulude hüvitamisel arvestada arvet nr 06/19-03-10 summas 2 250 krooni (t lk 88), arvet nr 17/28-05-09 summas 7 250 krooni (t lk 89), kuna asjast ei nähtu, et hageja lepinguliseks esindajaks oleks olnud Rein Saarma. Hageja on kinnitanud, et hageja on käibemaksukohuslane (t lk 81). Arvestades asja mahtu ja keerukust peab kohus põhjendatud ja vajalikus ulatuses lepingulise esindaja kulude hüvitamist summas 2 700 krooni (hagi koostamine 1 200 krooni, hagi täiendamine 300 krooni, vastusega tutvumine ja vastuse koostamine 1 200 krooni). Maksekäsu kiirmenetluse avalduse on allkirjastanud hageja seaduslik esindaja ning avalduses puuduvad andmed, et nimetatud menetlusstaadiumis oleks hagejal olnud lepinguline esindaja. Seega on põhjendatud menetluskulud kokku (6 000 + 2 700) 8 700 krooni. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 2¹ kohaselt TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Meeli Kaur kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.