2-05-17830 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-05-17830 Määruse tegemise aeg ja koht
- märts 2011, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi A G hagi AS Eesti Energia vastu tervisekahju hüvitamise nõudes Menetlustoiming Hagi läbivaatamata jätmine Kohtuistungi toimumise aeg
- märts 2011 Menetlusosalised ja esindajad Hageja: A G (IK XXX) Kostja: AS Eesti Energia (RK 10421629) Kostja esindaja: Robert Sprengk (volikirja alusel) RESOLUTSIOON
- Jätta A G hagi AS Eesti Energia vastu tervisekahju hüvitamise nõudes läbivaatamata.
- Jätta kõik menetluskulud täies ulatuses A G kanda. Kohus selgitab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 412 lg 3 ja lg 7, kui hagi jäeti läbi vaatamata, võib hageja taotleda 14 päeva jooksul, alates hagi läbivaatamata jätmise määruse talle kättetoimetamisest, et sama kohus asja menetluse täielikult või osaliselt taastaks, kui ta põhistab kohtule, et tal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja et ta ei saanud sellest õigeaegselt kohtule teatada. Menetluse taastamise korral jätkub menetlus taastatud osas olukorras, milles see oli enne hagi läbivaatamata jätmist. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise 1
(3)2-05-17830 taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD Viru Maakohtu menetluses on A G hagi AS Eesti Energia vastu tervisekahju hüvitamise nõudes. Viru Maakohtu
- märtsi 2011 kohtuistungile hageja ei ilmunud. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leidis, et hagi tuleb jätta läbivaatamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 409 lg 1 p 1 kohaselt, kui hageja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, siis jätab kohus kohale ilmunud kostja taotlusel hagi läbi vaatamata. Lähtuvalt TsMS § 412 lg 1 p 1-3, kohus ei jäta hagi läbi vaatamata sõltumata hageja ilmumata jäämisest kohtuistungile, kui: 1) hageja oli nõus kirjaliku menetlusega või hagi läbivaatamisega tema osavõtuta; 2) kohtuistungile ilmumata jäänud hagejat ei kutsutud istungile õigel ajal või kutses ei ole selgitatud istungilt puudumise tagajärgi või kui on eiratud muid istungile kutsumise nõudeid; 3) hageja on teatanud eelnevalt kohtule mõjuvast põhjusest istungile ilmumata jätmiseks ja seda põhistanud. Tsiviilasja materjalide kohaselt ei ole hageja avaldanud kohtule, et soovib asja läbivaatamist kirjalikus menetluses või ilma hageja osavõtuta; hagejat on kutsutud kohtuistungile nõuetekohaselt ja õigeaegselt, kohtukutse on hagejale kätte toimetatud isiklikult ning kohtukutses on hagejat hoiatatud istungilt puudumise tagajärgede eest, s.o et kohus võib jätta hagi läbivaatamata, kui hageja kohtuistungile ei ilmu; hageja ei ole kohtule teatanud mõjuvast põhjusest istungile ilmumata jätmiseks. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta läbivaatamata. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 426 lg 1, hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Menetluskulud Hagi on esitatud kohtule
- oktoobril
- Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMSRS) § 3 lg 1 kohaselt, enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Enne
- jaanuari 2006 kehtinud TsMS hagi läbivaatamata jätmise osas menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist ei sätestanud. TsMS § 8 lg 2 kohaselt, menetlussuhet reguleeriva seadusesätte puudumise korral kohaldab kohus sätet, mis reguleerib vaieldavale suhtele lähedast suhet. 2
(3)2-05-17830 Kohus leiab, et menetluskulude jaotamise osas kuulub kohaldamisele kehtiva TsMS menetluskulude jaotuse regulatsioon kui sarnast menetlussuhet reguleerivad sätted. Lähtuvalt TsMS § 168 lg 2, hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata /---/. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Aarne Lõhmus Kohtunik 3
(3)