KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Sirje Õunpuu Otsuse tegemise aeg ja koht
- veebruar
- a. Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-36134 Tsiviilasi ES hagi VP vastu elatise väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende Hageja SP(isikukood XXX, elukoht XXX), tema seaduslik esindaja E S (isikukood XXX, elukoht XXX). esindajad Kostja VP(isikukood XXX, elukoht XXX). kohtuistungi toimumise aeg 03.veebruar 2011.a. Kohtuistungil osales hageja seaduslik esindaja ES, kostja on taotlenud asja sisulist lahendamist tema osavõtuta. RESOLUTSIOON
- Hagi rahuldada.
- Välja mõista VP igakuine elatis 172.52 (ükssada seitsekümmend kaks eurot ja viiskümmend kaks senti) EUR pojale SP(sündinud XXX.a) tema ülalpidamiseks alates 01.03.2011.a kuni lapse täisealiseks saamiseni XXX. a.
- ES on õigus väljamõistetud elatise käsutamiseks. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. 1
(3)Hageja nõue ja põhjendused ES esitas Harju Maakohtule 27.07.2010.a. hagi VP vastu elatise nõudes. Pooltel on ühine laps S P , sündinud XXX.a., kes elab koos emaga. Peale poolte kooselu lõppu on kostja lapse ülalpidamist toetanud igakuuliselt rahaliselt summas 2175 krooni. Kuna tegemist on invaliidist lapsega soovib hageja, et isa poolt makstav toetus oleks veidi suurem s.o. 2700 krooni. Hageja on töötu, teda toetavad tema vanemad ja elukaaslane. Tööd ei ole lihtne leida, sest tuleb arvestada lapse lasteaias olemise aegadega, samuti last arendavate tegevustega. Kuna lapse isa on lapse ülalpidamist igakuuliselt toetanud, siis elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt ei soovi, vaid taotleb elatise välja mõista alates 01.märtsist 2011.a. Kostja vastus Kostja ei vaidle, et poolte laps on erivajadustega, mis nõuab lisakulutusi. Kuna lapsel on püsivad tervisekahjustused on kulutused seotud lapsega tegelemises, laps vajab eripedagoogilist ja logopeedilist tuge. Kostja leiab, et selle peaks katma lapsele määratud puude toetus 1260 krooni kuus. Leiab, et lapse kulutused kuus ei ole tõendatud üle 3000 krooni ning põhjendatud ei ole hageja mittetöötamine. Hagejal tuleks kanda pool lapse ülalpidamiskuludest. Taotleb jätta hagi rahuldamata, sest tema poolt seni ja edaspidi makstav rahaline abi katab kõik lapse vajadused. Suuremat elatist kostja maksta ei suuda, sest sellisel juhul kannataks tema enda toimetulek. Kohtuotsuse põhjendused Poolte ühine poeg on sündinud 30.07.2004.a. Lapse vanemad elavad eraldi ja poeg elab emaga. Pooltel on lapse ühine hooldusõigus. Isa on lapse ülalpidamist igakuiselt toetanud summas 2175 krooni. Poeg on raske puudega ja erivajadustega, mis nõuab lisakulutusi. Lapsega tuleb pidevalt tegeleda, ta vajab ka eripedagoogilist ja logopeedilist tuge. Toodud asjaolusid pooled ei vaidlusta. Hageja soovib kostjalt toetust senisest enam 525 krooni ulatuses ehk kokku 2700 krooni kuus. Perekonnaseaduse (PKS) § 120 lõike 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. § 100 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt seadusest (PKS §-id 96 ja 97) on vanemad kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. Vastavalt PKS §-le 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, samuti tema kasvatamise kulutusi, kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuni käesoleva ajani on kostja last toetanud igakuuliselt seaduses kindlaksmääratud minimaalmääras. Antud juhul hinnates lapse vajadusi ja tema tavalist elulaadi, tuleb arvestada, et tegemist on raske pervasiivse arenguhäirega lapsega (t.l.3), kes käib erilasteaias. Kuna tegemist on autistliku lapsega on hageja väitel lapse arengu tagamiseks vaja käia basseinis, osaleda erinevatel kultuuriüritustel ja suhelda palju loomadega. Lapse erivajadusi on kostja tunnistanud. Lapse erivajaduste rahuldamiseks lapse emal kulub selleks oluliselt aega ning kohus nõustub ES väidetega, et sellises olukorras on lapse kõrvalt sobivat tööd raske leida. Kostja väitel võimaldas ta kooselu ajal hagejale lapse puude tõttu mittetöötamise selleks, et hageja saaks tegeleda võimalikult palju lapsega lähtudes lapse vajadustest (t.l.24). Seega on kostja nõustunud, et lapse vajaduste rahuldamiseks vajab ema palju vaba aega ja 2
(3)tema töötamine tuleks lapse huvide arvelt. Seaduses kindlaksmääratud elatise minimaalmäär on arvestatud tavalise arengutasemega ja tavapärase elulaadiga lapsele. Kuna lapse ema võimalused töötamiseks on piiratud ja lapse erivajadused nõuavad täiendavaid kulutusi, ei ole elatise minimaalmääras maksmine õigustatud. Hageja nõuab kostjalt täiendavalt igakuuliselt 525 krooni, mis eeltoodud asjaolusid ja lapse vajadusi arvestades, ei suurenda senitasutud elatise suurust väga oluliselt. Kostja on aktsepteerinud lapse kulutusi kuus 3000 krooni ulatuses. Nimetatud summa ei sisalda aga kulutusi, mis tulenevad lapse erivajadustest. Nende vajadust on aga kostja samuti aktsepteerinud. PKS § 102 lõige 2 sätestab, et vanem ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ka olukorras, kus tema varalist seisundit arvestades ei ole ta võimeline andma ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sellisel juhul peab vanem kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus jätab arvestamata kostja vastuväited, mille kohaselt suurema elatise maksmisel kannatab tema toimetulek. Kostja on terve, tööjõuline mees, kelle ainsaks ülalpeetavaks on 6aastane Sergei. Vanemal on kohustus otsida ja leida täiendavaid võimalusi oma lapse erivajaduste rahuldamiseks. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja elatis kuulub väljamõistmisele hageja poolt taotletud suuruses ning alates taotletud ajast s.o. 01.03.2011.a. Alates 01.01.2011.a. kehtib Eestis rahaühikuna euro, milles elatise suurus tuleb kindlaks määrata. Elatis 2700 krooni võrdub 172,52 EUR. Tulenevalt TsMS § 164 lõikest 1 tuleb jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohtunik 3
(3)