KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-09-22759 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17.03.2011, Tallinn Kohtukoosseis Iko Nõmm, Margo Klaar, Gaida Kivinurm Tsiviil

§ 29lg 5 p 5 sätetest.

2. Hageja esitas kindlustuse vaidluskomisjonile kaebuse. Kostja on kasutanud hüvitise arvestamisel vale metoodikat, sest hageja sai kuni 31.07.2008 sotsiaalmaksuga maksustatud tulu, mil lõppes hageja tööleping. Hageja ei olnud end töötuna registreerinud, sest soovis jätkata sügisel töötamist, liiklusõnnetuse toimumise ajal oli hagejal käsundusleping äriühingu juhtimiseks, mille eest ta tasu ei saanud. Hüvitise suuruse arvestamisel tuleb lähtuda

§ 29

lg 5 p 1 ja 2, sest hagejal oli töisest tulust saadav sissetulek kindlustusjuhtumile eelnenud 12 kuu jooksul. Hüvitise määramisel tuleks võtta aluseks hageja vahetult õnnetusele eelnenud 6 kuu jooksul hagejale makstud sotsiaalmaksuga maksustatud deklareeritud summade alusel

§ 29lg-st 6 lähtudes S.

OÜ poolt maksu ja tolliametile esitatud 2008.a deklaratsiooni andmetest. Hageja on nõus, et kahju hüvitis arvestatakse tema 12 kuu netotulu alusel, ehk arvestades netotulu perioodil september 2007.a kuni juuli 2008.a proportsionaalselt töötatud ajaga.

1. Kindlustuse vaidluskomisjon rahuldas 12.05.2009 otsusega hageja kaebuse osaliselt. Kostja esitas kohtule avalduse, milles palus vaadata pooltevaheline vaidlus uuesti kohtus hagimenetluse korras läbi.
2. Hageja esitas kohtule täiendava hagiavalduse, milles nõustus kindlustuse vaidluskomisjoni 12.05.2009 otsusega kaebuse osalise rahuldamise kohta. Hüvitise suuruse arvestamisel tuleb lähtuda

§ 29lg 5 p 1 sätetest.

Hageja ei olnud õnnetuse toimumise ajal töötu ega ka mittetöötav isik, kuna tal oli olemas tulu. Tulu olemasolu on vaidluse keskne küsimus. Tähtsust ei ole asjaolu, et hagejal ei olnud sissetulekut kogu õnnetusele eelnenud 12 kuu jooksul. Kostja vastuväited 5. Kostja vaidles hagile vastu. 6. Hüvitise suuruse arvestamisel tuleb lähtuda

§ 29lg 5 p 5 sätestatust. Deliktiõigusest on teada, et kahjuhüvitamise eelduseks on kahju olemasolu, millest lähtub ka LKndl

S § 29 lg

1. Hüvitist on saama õigustatud isik, kelle sotsiaalmaksuga maksustatud tulu vähenes seoses liiklusõnnetusega. Seetõttu ei ole isikukahju hüvitist saama õigustatud subjektiks isikud, kelle sotsiaalmaksuga maksustatud tulu õnnetuse tagajärjel ei vähenenud. Tulu saavate isikute ringi reguleerib LKndlS § 29 lg 1 ja tulu arvutamise metoodikat LKndlS § 29 lg
2. Siiski on lõikes 5 sätestatud võimalus, et tulu mittesaav isik on õigustatud siiski saama hüvitist, kuid seda palga alammäära alusel.
3. Hagejat ei saa käsitleda töötuna, sest ta oli käsunduslepingu alusel tegutsev juhatuse liige ja ta ei olnud end töötuna registreerinud. Mittetöötava isikuna tuleb käsitleda isikut, kes ei ole end töötuna arvele võtnud, kuid kel puudub töösuhe, ta ei saa maksustatavat tulu. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja töösuhe lõppes poolteist kuud enne õnnetust, seega võib teda pidada mittetöötavaks isikuks. Juhatuse liikme ja OÜ R. omanikuna tegutses hageja 2 ilmselt äriühingu kasumi ja dividendide saamise eesmärgil, mida ei maksustata sotsiaalmaksuga ja mille saamatajäämist kostja hüvitama ei pea. Ka olukorras, kus hagejat tuleks pidada töötavaks isikuks, puudus tal sotsiaalmaksuga maksustatav tulu ja sellisel juhul ei oleks ta üldse õigustatud saama hüvitist. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
4. Harju Maakohus jättis 31.03.2010 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
5. Pooled ei vaidle kohtuasjas faktiliste asjaolude üle. Pooled võtavad omaks, et toimus liiklusõnnetus, mis on kindlustusjuhtumiks ja selle käigus sai isikukahju hageja. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et hageja oli liiklusõnnetuse ajal OÜ R. juhatuse liige, tal oli sõlmitud sellekohane käsundusleping ja tasu lepingu järgi ta ei saanud. Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja tööleping S. OÜ-ga lõppes 31.07.2008, ning hageja ei olnud töötuna arvele võetud.
6. Pooltevahelist õigussuhet reguleerib liikluskindlustuse seadus.

§ 29

lg 1 sätestab, et õigus ajutisest töövõimetusest tuleneva kahju hüvitisele on füüsilisel isikul, kelle sotsiaalmaksuga maksustatav tulu vähenes seoses tervisekahjustusega liikluskahju tagajärjel. Sama paragrahvi lõige 5 sätestab, et kannatanu netotulu enne liikluskahju tekkimist leitakse

§ 29

lg 5 p 1 järgi, võttes arvesse kaheteistkümne vahetult liikluskahju tekkimisele eelnenud kuu jooksul saadud sissetuleku ja kalendripäevade arvu;

§ 29

lg 5 p 2 järgi, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik sai liikluskahju tekkimisele vahetult eelnenud ajal sissetulekut kaheteistkümnest kalendrikuust lühemal perioodil, võetakse arvesse tegelik sissetulek nimetatud perioodil ja sellele vastava perioodi pikkus kalendripäevades; ja

§ 29

lg 5 p 5 järgi mittetöötava või töötu isiku puhul, kes enne liikluskahju oli töövõimeline ja kes ei ole alla 16-aastane ega pensioniealine, on sissetuleku arvestamise aluseks liiklusõnnetuse ajal kehtinud kuupalga alammäär. 11.

§ 29

lg 1 on norm, mis sätestab hüvitist saama õigustatud isikute ringi ning sama paragrahvi lõige 5 p-d 1-5 sätestavad hüvitise arvestamise metoodika. Vaidluse keskne küsimus on see, kas õnnetuse toimumise ajal oli hagejal sissetulek, mis vähenes, või mitte. Seadus seob ajutise töövõimetuse hüvitise saamise sissetuleku olemasoluga. Kahju hüvitamise eeltingimuseks on kahju tekkimine ning kahju, milleks ajutise töövõimetuse hüvitise puhul on saamata jäänud tulu, saab isikul tekkida vaid siis, kui tal on olemas tulu, mis vähenes. Seaduse eesmärk ja hüvitise maksmise mõte on selles, et panna kannatanu sellisesse olukorda, mis oleks olnud juhul, kui õnnetust ei oleks toimunud ja kõrvaldada õnnetusega tekkinud negatiivsed tagajärjed mh sissetuleku vähenemine.

1. Mittetöötavaks isikuks tuleb lugeda seaduse mõttest tulenevalt isik, kel puudus sotsiaalmaksuga maksustatav tulu. Oluline ei ole mitte töölepingu või mõne muu sarnase lepingu olemasolu, vaid riigimaksude tasumine isik tulu eest. Hagejal oli küll õnnetuse ajal kehtiv käsundusleping, millelt arvestatakse üldjuhul sotsiaalmaksu, kuid lepingu eest ta tasu ei saanud, seega puudus tal sotsiaalmaksuga maksustatav tulu. Seetõttu ei tekkinud hagejal ka olukorda, kus tema sissetulek oleks tegelikult vähenenud.
2. Seaduses kasutatud terminit „vahetult enne“ saab tõlgendada läbi põhjusliku seose instituudi. Liiklusõnnetus peab olema vahetus põhjuslikus seoses tulu saamata jäämisega, st liiklusõnnetuse tõttu ei saanud hageja juba olemasolevaid töökohustusi vm lepingulisi kohustusi, mille alusel maksti talle sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, täita. 14.

§ 29

lg 5 p 5 sätestab olukorra, kus isikul puudub sotsiaalmaksuga maksustatav sissetulek õnnetuse ajal, kuid isik on siiski töövõimeline, seega võib liiklusõnnetuse toimumine takistada tal tulevikus sotsiaalmaksuga maksustatava tulu saamist. Seega on 3 seadusandja ette näinud olukorra, milles hageja on. Kostja on õigesti arvestanud hüvitise suurust

§ 29lg 5 p 5 järgi ning hagi tuleb seetõttu jätta rahuldamata.

Apellatsioonkaebuse põhjendused

1. Hageja palub tühistada Harju Maakohtu 31.03.2010 otsuse ja teha uus otsus. Menetluskulud jätta kostja kanda.
2. Kohus on kohaldanud hageja olukorra suhtes ebaõigesti

§ 29lg 5 p 5.

Vastavalt

§ 29

lg-le 1 on ajutisest töövõimetusest tuleneva kahju hüvitisele õigus füüsilisel isikul, kelle sotsiaalmaksuga maksustatav tulu vähenes seoses tervisekahjustusega liiklusõnnetuse tagajärjel. Vastavalt

§ 29

lg-le 2 on hüvitise suuruse määramise arvestuslikuks aluseks keskmine netosissetulek kalendripäeva kohta (edaspidi netotulu). Vastavalt

§ 29

lg 5 p-le 1 võetakse hüvitise arvestamisel arvesse kaheteistkümne vahetult liikluskahju tekkimisele eelnenud kuu jooksul saadud sissetulek ja kalendripäevade arv. Lähtudes LLindlS § 29 lg 2 ja

§ 29

lg 5 p 1 on hüvitise määramisel oluline isiku poolt kaheteistkümne vahetult liikluskahju tekkimisele eelnenud kuu jooksul saadud sissetulek ja kalendripäevade arv. Lähtudes eelnevatest normidest omab ajutise töövõimetuse hüvitise määramisel tähtsust, kas kannatanul oli kaheteistkümnel vahetult liiklusõnnetusele eelnenud kalendrikuul olemas sissetulek ning milline see sissetulek oli. Kohus ei ole arvesse võtnud, et hagejal oli olemas sissetulek töötamisest S. OÜ-s liikluskahju tekkimisele eelnenud kaheteistkümne kuu jooksul, täpsemalt ajavahemikul 19.09.2007 - 31.07.2008. Võttes arvesse, et hagejal oli olemas sissetulek töötamisest liikluskahju tekkimisele eelnenud kaheteistkümne kuu jooksul, ei ole põhjendatud tema suhtes

§ 29

lg 5 p 5 kohaldamine.

§ 29

lg 5 p 5 kohaselt mittetöötava või töötu isiku puhul, kes enne liikluskahju oli töövõimeline ning ei olnud alla 16-aastane ega pensioniealine, on sissetuleku arvestamise aluseks liiklusõnnetuse ajal kehtinud kuupalga alammäär. Võttes arvesse, et hüvitise arvestamisel võetakse aluseks kaheteistkümne liikluskahjule eelnenud kalendrikuu netosissetulek, ei ole õigustatud sellise isiku, kellel oli olemas sissetulek liikluskahjule eelnenud kaheteistkümnel kuul, käsitlemine mittetöötava või töötu isikuna

§ 29

lg 5 p 5 järgi ning temale ajutise töövõimetuse hüvitise arvestamine kuupalga alammäära alusel. Kohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigusnormi, jättes

§ 29

lg 5 p 5 kohaldamisel arvestamata

§ 29

lg 5 p 1, mille alusel määratakse hüvitis liikluskahjule eelnenud kaheteistkümnel kalendrikuul saadud sissetuleku järgi ning asjaolu, et hageja sissetulek vähenes, sest liiklusõnnetuse tagajärjel puudus tal võimalus töötamist jätkata. 17. Lähtudes

§ 47

lg-st 1 hinnatakse ajutisest või püsivast töövõimetusest tuleneva kahju suurust meditsiinidokumentide, kannatanu kindlustusjuhtumi eelset ja järgset tulu ning kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kulusid tõendavate dokumentide alusel. Kohus on jätnud tähelepanuta, et hageja oli sõlminud kokkuleppe Lindorff Eesti AS-iga tööle asumiseks alates 01.10.2008, mida kinnitab tsiviilasja toimikus olev Lindorff Eesti AS-i teatis.

§ 29

lg 5 p 5 kohaldamine on põhjendatud isiku suhtes, kellel ei olnud sissetulekut liiklusõnnetusele eelnenud kaheteistkümne kuu jooksul, kuid ei ole põhjendatud hageja suhtes, kuna tal oli sissetulek olemas ning tal oli sõlmitud sissetuleku saamiseks kokkulepe ka peale kindlustusjuhtumit. Õigusnormi ebaõige kohaldamisega asetas kohus hageja ebavõrdsesse olukorda võrreldes nende liikluskahju kannatanutega, kellel on samuti olemas sissetulek liikluskahju tekkimisele vahetult eelnenud kalendrikuul ning neile arvestatakse ajutise töövõimetuse hüvitist

§ 29

lg 5 p 1 või

§ 29lg 5 p 3 alusel nende tegeliku netosissetuleku järgi.

Hagejal oli olemas sissetulek töötamisest liikluskahju toimumisele eelnenud kaheteistkümne kuulisel perioodil 10,5 kalendrikuu jooksul ning temale on ebaõiglane arvestada ajutise töövõimetuse hüvitist 4 kuupalga alammäära järgi tulenevalt

§ 29lg 5 p 5 nagu tal oleks sissetulek puudunud.

18. Kohtu tõlgenduse kohaselt

§ 29

lg 5 p 5 sätestab olukorra, kus isikul puudub sotsiaalmaksuga maksustatav sissetulek õnnetuse ajal, kuid isik on siiski töövõimeline, seega võib liiklusõnnetuse toimumine takistada tal tulevikus sotsiaalmaksuga maksustatava tulu saamist. Seega on seadusandja ette näinud olukorra, milles on hageja. Hageja ei nõustu

§ 29

lg 5 p 5 sellise tõlgendusega.

§ 29

lg 5 p 5 ei sätesta olukorda, kus isikul puudub sotsiaalmaksuga maksustatav sissetulek, vaid sätestab olukorra, kus isikul puudub töösuhe ehk tööleping. Töölepingu puudumisel registreerib isik end töötuna Töötukassas. Mittetöötav isik on hõivatud muu tegevusega ning tal puudub soov tööle asuda. Hageja seisund liiklusõnnetuse toimumise ajal ei vastanud kummalegi eelkirjeldatud olukorrale, sest ta viibis puhkusel ning kavatses tööle asuda alates 01.10.2009 L. AS-is. Samaaegselt oli tal kehtiv juhatuse liikme leping.

§ 29

lg 5 p 5 sätte kontekstis on töösuhe võrdsustatud juhatuse liikme ja äriühingu vahelise lepingulise suhtega.

§ 29

lg 5 p 1 näeb üldnormina ette ajutise töövõimetuse hüvitise arvestamise isiku kaheteistkümne vahetult liiklusõnnetusele eelnenud kalendrikuu sissetuleku alusel ning sama paragrahvi ja lõike p-d 2-5 näevad ette ajutise töövõimetuse hüvitise arvestamise juhul, kui isikul eelnimetatud perioodil sissetulek puudus, sealhulgas töövõimetuse hüvitise arvestamise ettevõtja suhtes.

§ 29

lg 5 p-d 2-5 ei näe juhatuse liikme suhtes ette ajutise töövõimetuse hüvitise arvestamiseks

§ 29lg 5 p 5 erinevat korda.

Seega tuleb juhatuse liikme suhtes ajutise töövõimetuse hüvitise arvestamisel lähtuda

§ 29

lg 5 p 1 juhul, kui tal oli olemas sissetulek kaheteistkümne vahetult liiklusõnnetusele eelnenud kalendrikuu jooksul. Hagejal oli liiklusõnnetuse hetkel olemas juhatuse liikme leping OÜ-ga R. ning sissetulek liikluskahjule vahetult eelnenud kaheteistkümne kuu jooksul. Sellega oli hageja suhtes täidetud

§ 29

lg 5 p 1 ettenähtud tingimus sissetuleku olemasolu kohta ning välistatud hageja kuulumine

§ 29lg 5 p 5 isikute ringi.

1. Kohus on hinnanud tõendeid ebaõigesti, on jätnud tõenditele kohtuotsuses hinnangu andmata ning on sellega rikkunud TsMS § 232 lg
2. Kohus on asunud ekslikult seisukohale, et tegemist on üksnes õigusliku vaidlusega ning on jätnud tähelepanuta hageja poolt esitatud tõendid. Kohus ei ole 31.03.2010 otsuses andnud hinnangut hageja poolt esitatud tõenditele, sealhulgas: S. OÜ 2007.a ja 2008.a deklaratsioonid Maksu- ja Tolliametile, millest nähtub hageja poolt liikluskahju tekkimisele vahetult eelnenud kaheteistkümne kuu jooksul reaalselt teenitud netotulu; L. AS teatis, mille kohaselt oli hageja enne liiklusõnnetust suvel 2008.a sõlminud L. AS-iga kokkuleppe, et asub L. AS-is alates 01.10.2008 tööle sissenõudmisteenuste juhina, töötasuga 15 000 krooni netotasuna kuus; OÜ R. registrikaardi väljatrükk, mille kohaselt tegutses hageja liiklusõnnetuse päeval 19.09.2008 OÜ R. juhatuse liikmena, omades ettevõttega lepingulist suhet; OÜ K. tõend 15.04.2009, mille kohaselt viibis hageja liiklusõnnetuse päeval 19.09.2008 oma juhatuse liikme kohustuste täitmisel. Nimetatud tõendid näitavad hageja tulu ja juhatuse liikme lepingu olemasolu ning töösuhte jätkumist. Tõendite hindamata jätmise tulemusel on kohus jõudnud ebaõigele järeldusele, et hagejat tuleb käsitleda töötu või mittetöötava isikuna ning temale ajutise töövõimetuse hüvitise arvestamisel tuleb lähtuda

§ 29lg 5 p 5.

20. Kohus jättis rahuldamata hageja 12.03.2010 taotluse 10.03.2010 kohtuistungi protokolli parandamiseks ning ei edastanud hagejale taotluse lahendamise kohta kirjalikku määrust. 10.03.2010 arutas Harju Maakohus tsiviilasja avalikul kohtuistungil Tartu Maantee kohtumajas. Hageja sai kohtuistungi protokolli kätte 11.03.2010 ning esitas 12.03.2010 kohtule taotluse protokolli paranduste tegemiseks. Hageja taotles istungiprotokolli parandamist oma esindaja seisukoha osas, mille kohaselt hageja esindaja viitas istungil 5

§ 29

lg 5 p 1, nimetades, et antud sättes on antud õigusaktides ainus kriteerium liiklusõnnetuse eelse "vahetu" perioodi kohta, mida kasutatakse

§ 29

lg 5 p 5 töötu või mittetöötava isiku seisundi määramise ajahetke määratlemiseks ning see on kaksteist kuud vahetult enne liikluskahju tekkimist. Istungiprotokolli on kantud, et oma seisukohti avaldades tegi hageja viite "

§ 29

lg-le 5", kuid võttes arvesse, et antud lõige sisaldab mitut alapunkti, mille rakendamise osas on poolte vahel vaidlus, on protokolli kanne ilmselgelt ebaõige ja ebatäpne ning ei anna edasi hageja esindaja väite tegelikku sisu. 21. Lisaks taotles hageja istungiprotokolli parandamist enda esindaja sõnade osas, mille kohaselt ta käsitles

§ 29

lg 5 p 1 üldnormina ning

§ 29

lg 5 p 5 erinormina, mida kohaldatakse üksnes juhul, kui eksisteerib

§ 29lg 5 p 1 erinev olukord. Vastavalt Ts

MS § 50 lg 1 p 8 märgitakse protokolli poolte ja teiste menetlusosaliste nõuete ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides. Käsitlust, mille kohaselt

§ 29

lg 5 p 1 on kasutatav üldnormina ning

§ lg 5 p 5 erinormina, ei ole hageja enne kohtuistungit esitanud. 31.03.2010 kohtuotsuse edastamisel e-kirjaga teatas kohus, et jättis hageja taotluse protokolli parandamiseks rahuldamata. Kohtumäärust maakohus hagejale ei edastanud. TsMS § 464 lg 3 kohaselt määrus, mida kohus ei tee kohtuistungil, tehakse kirjalikult. Vastavalt TsMS § 466 lg 1 toimetatakse täitedokumendiks olevad määrused ja määrused, mille peale saab esitada määruskaebuse, menetlusosalistele kätte. Muud menetlusosalist puudutavad kirjalikud määrused tehakse menetlusosalistele teatavaks kohtu valitud viisil. Kirjaliku määruse tegemata jätmise ning selle teatavaks tegemata jätmisega on kohus rikkunud menetlusnorme. 22. Hageja protokolli paranduste arvestamata jätmine on viinud kohtu ebaõigele järeldusele

§ 29

lg 5 p 5 kohaldamise osas, sest kohus on kohaldanud eelnimetatud sätet täielikult eraldiseisvana

§ 29

lg 5 p 1 sättest, arvestamata nende koosmõju, ning on jätnud seetõttu arvesse võtmata, et hagejal oli olemas

§ 29

lg 5 p 1 nimetatud tulu ning sellest tulenevalt tuleb tema suhtes kohaldada

§ 29lg 5 p 1.

Vastus apellatsioonkaebusele

1. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
2. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on lõppjärelduses paikapidav ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb jätta kohtuotsus lõppjärelduses muutmata ja kaebuse taotlus otsuse tühistamiseks rahuldamata. Maakohtu otsuse põhjendusi tuleb siiski täiendada ja apellatsioonkaebuse väiteid selle juures osaliselt arvestada. Maakohtu otsuse põhjendava osa täiendamine ei muuda kohtu õiget järeldust, et hageja nõue kostja vastu on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.
3. Apellatsioonkaebuses viidatud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ringkonnakohus maakohtu lahendi põhjal ei tuvastanud. Maakohus on hagis esiletoodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõigusenormidega ning kolleegiumil ei ole alust kohaldada õigust teisiti. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et

§ 29

lg 1 kohaselt on liiklusõnnetuse tagajärjel füüsilisele isikule ajutisest töövõimetusest tuleneva kahju hüvitamise eelduseks kannatanul kahju tekkimine, mis seisneb sotsiaalmaksuga maksustatud tulu vähenemises. Nimetatud normi kohaselt on isikukahju hüvitise õigustatud subjektideks üksnes need isikud, kellel liiklusõnnetuse toimumise hetkel olemas olnud sotsiaalmaksuga maksustatav tulu õnnetuse tõttu vähenes. Isikud, kellel 6 liiklusõnnetuse toimumise ajal seda liiki tulu ei olnud, ei saa õigustatud subjektideks olla, kuna tulu, mida ei ole, ei saa väheneda. Vaidlust ei ole selles, et hageja liiklusõnnetuse hetkel sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu ei teeninud ning seetõttu ei ole

§ 29lg 5 p-d 1 ega 2 hageja suhtes kohaldatavad.

Nimetatud sätted on kohaldatavad üksnes nende kannatanute suhtes, kellel liiklusõnnetuse hetkel sotsiaalmaksuga maksustatav sissetulek oli, kuid see vähenes liiklusõnnetuse toimumise tagajärjel. 26. Eriregulatsiooni sätestab

§ 29

lg 5 p 5, mis näeb ette hüvitise siiski ka neile isikutele, kes on töövõimelised, kuid õnnetuse hetkel tööl ei käi. Nende sissetuleku arvestamise aluseks on liiklusõnnetuse ajal kehtinud kuupalga alammäär ning hüvitis arvestatakse sellest lähtuvalt. Erimeelsust ei ole selles, et hageja on viimatinimetatud määras hüvitise kostjalt kätte saanud ja seetõttu on maakohus jätnud hagi põhjendatult rahuldamata. 27. Kaebuse etteheide, et maakohus ei ole otsuses põhjendanud, miks ta ei arvesta hageja poolt esitatud tõenditega, on osaliselt põhjendatud. TsMS § 442 lg 8 paneb kohtule kohustuse anda hinnang kõigile poolte esitatud faktilistele väidele ning kui kohus mõne väitega ei nõustu, peab kohus seda otsuses põhjendama. Kohus ei saa jätta poolte väiteid põhjendamatult kõrvale, vaid peab otsust tehes ütlema, millise järelduse ta esitatud asjaolude kohta tõendeid hinnates teeb. Samuti paneb TsMS § 232 lg 1 kohtule kohustuse hinnata kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning kui kohus jätab mõne tõendi arvestamata, peab kohus seda vastavalt TsMS § 442 lg-le 8 otsuses põhjendama. Õige on kaebuse väide, et maakohtu otsus neile nõuetele ei vasta. Maakohtupoolne menetlusnormide rikkumine ei anna kõnealusel juhul siiski põhjust muuta kohtuotsuse lõppjäreldust ning ringkonnakohus saab menetlusnormide rikkumise kõrvaldada. Kolleegium selgitab, et kuivõrd asjas ei ole vaidlust selles, et hageja liiklusõnnetuse hetkel sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu ei teeninud ning kohus on materiaalõiguse tõlgendamisel asunud seisukohale, et

§ 29

lg 1 ja lg 5 p-d 1 ja/või 2 on kohaldatavad üksnes nende kannatanute suhtes, kellel oli liiklusõnnetuse hetkel sotsiaalmaksuga maksustatav tulu olemas, siis ei oma hageja poolt enda

1. ja
2. aasta sissetuleku või muu sotsiaalmaksuga mittemaksustatava tegevuse kohta esitatud tõendid vaidluse lahendamisel tähtsust (tl 35-37, 66-68 ja 70-71). Samuti ei oma tähtsust ning ei muuda vaidluse lahendamise tulemust hageja poolt esile toodud asjaolu, et tal oli plaan alates 01.10.2008 uuesti tööle asuda. Hageja on esitanud nõude kohustada kostjat arvestama temale 19.09.2008 toimunud liiklusõnnetuse tagajärjel väljamaksmisele kuuluv ajutise töövõimetuse hüvitis

§ 29

lg 5 p-i 1 alusel, võttes aluseks liiklusõnnetusele vahetult eelnenud 12 jooksul saadud sissetulek (tl 58). Kolleegium leiab, et

§-i 29 lg 1 ja lg 5 p-de 1 või 2 kohaldamise eeldusi ei saa asendada hageja tuleviku plaaniga tööle asuda, kuna see ei muuda fakti, et hagejal õnnetuse toimumise ajal sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu ei olnud. Nõuet kahju hüvitamiseks muul alusel hageja esitanud ei ole ning seetõttu ei anna maakohtu poolt nimetatud asjaolude suhtes seisukoha võtmata jätmine ja tõendina esitatud AS-i L. teatisele (tl 69) hinnangu andmata jätmine alust kohtuotsuse lõppjäreldust muuta. 28. Maakohtu otsuse tühistamiseks ei anna põhjust ka asjaolu, et maakohus on jätnud rahuldamata hageja poolt esitatud taotluse kohtuistungi protokolli parandamiseks ning ei ole selle kohta eraldi määrust teinud ega seda hagejale edastanud. Kohtuistungi protokoll ei ole stenogramm ning ei pea kajastama tingimata kõike kohtuistungil räägitut (TsMS § 50). Maakohus on lahendanud hageja taotluse protokollile tehtud pealekirjutusega, milles on märkinud, et jätab parandamise taotluse rahuldamata (tl 91). Kuna hagejale teatati ühes kohtuotsuse teatavakstegemisega e-kirja teel, et kohus jättis protokolli parandamise taotluse rahuldamata, ei riiva maakohtu poolt taotluse sel viisil lahendamine hageja menetluslikke õigusi. Hageja esindaja poolt istungil väidetavalt esitatud

§-i 29 7 tõlgendamise käsitlust on vaidluse lahendamisel arvestatud. Hageja mittenõustumine kohtupoolse tõlgendusega, ei ole kohtuotsuse tühistamise aluseks. Kolleegium nõustub hagejaga siiski selles, et selguse huvides oleks maakohus võinud protokolli parandamise lahendada samal kuupäeval tehtud kohtuotsuses. 29. Eeltoodu põhjal tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Iko Nõmm Margo Klaar Gaida Kivinurm 8