← Eesti

3-10-843/49

Obsah (4)§ 92§ 83§ 43§ 84

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman (eesistuja), Lauri Madise ja Viive Ligi Otsuse tegemise aeg ja koht 4. veebruar 2011, Tallinn Haldusasja numb

) §-st 11 tulenevat uurimispõhimõtet ning on kontrollitud tehingute majandusliku sisu ümber kvalifitseerinud õigusvastaselt. Maksuotsusest ei nähtu tehingute sisu ümberhindamise aluseks olevat õiguslikku alust, mittelubatava maksueelise saamist ega poolte subjektiivseid kaalutlusi tehingute tegemisel. Maksuotsuses puudub põhistus selle kohta, millistest asjaoludest ja kaalutlustest lähtudes loeb maksuhaldur majandusliku tõlgendamise meetodi rakendamise eelduseks olevad tingimused täidetuks, milles seisnesid maksualased kuritarvitused tehingute tegemisel ja milliste objektiivsete tegurite põhjal on ilmne, et tehtud tehingute peamiseks eesmärgiks oli maksusoodustuse saamine. Käibemaksu määramine ostjale on vastuolus Euroopa Liidus ja Eesti Vabariigis kehtiva käibemaksusüsteemi ja sellest tulenevate põhimõtetega. Kohtupraktikas (Riigikohtu lahendid nr 3-3-150-03, 3-3-1-39-03, 3-3-1-43-03, 3-3-1-40-03, 3-3-1-52-03, 3-3-1-59-03, 3-3-1-34-06, 3-3-1-9707, 3-4-1-1-02) on leitud, et kui ostja käitus heauskselt, siis puudub alus piirata ostjal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Sama põhimõte tuleneb EL Nõukogu 28.11.2008 direktiivist nr 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi. Viidatud direktiivi art 203 kohaselt tasub käibemaksu iga isik, kes märgib arvele käibemaksu. Kaebaja poolt on täidetud direktiivi artiklites 168 (reguleerib käibemaksu mahaarvamisõiguse tekkimist ja kohaldamisala) ja 178 (reguleerib mahaarvamisõiguse kasutamise tingimusi) sätestatud eeldused ja tingimused ning puudub õiguslik alus piirata kaebajal tekkinud käibemaksu mahaarvamise õigust ja vabastada OÜ Magus Maailm käibemaksu tasumise kohustusest. KMS ei näe ette võimalust vabastada KMS § 37 nõuetele vastaval arvel käibemaksu märkinud ja vara müügihinnale lisanud isik riigile käibemaksu tasumisest. Sisendkäibemaksu mahaarvamise keelamine loob topeltmaksustamise olukorra. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-105-09 rõhutanud, et ettevõtte ülemineku korral läheb omandajale üle ettevõte kui tervik ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 6 lg-s 3 sätestatud spetsialiteedi põhimõtte kohaselt tuleb iga ettevõttesse kuuluv õigus üle anda eraldi käsundustehinguga. Maksuhaldur ei ole tuvastanud kõigi ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivate asjade ja õiguste, samuti nõuete üleandmist ega ka faktilisi asjaolusid, mis viitaksid poolte soovile anda ettevõte üle varjatud tehinguga. Maksuotsuses viidatud 15.09.2009 kinnistute müügi- ja asjaõiguslepingute puhul oli tegemist tavapäraste kinnisasjade võõrandamise lepingutega, mistõttu ei saanud lepingu poolteks olnud isikutel olla ettevõtte varjatud üleandmisele iseloomulikku eesmärki. Maksuhaldur pole viidanud ühelegi tunnusele, mis annaks alust väita, et tegemist on näilike tehingutega. Üksikjuhtumi kontrolli käigus rikkus maksuhaldur oluliselt menetlusnorme sellega, et ei kaasanud maksumenetlusse kõnealuste tehingute teist poolt, so OÜ Magus Maailm, millel seoses kae2

(7)3-10-843 bajale maksuotsuse tegemisega kaasneb automaatselt maksukohustuse muutumine. Viidatud rikkumine on iseseisev alus maksuotsuse tühistamiseks. PMTK palus jätta kaebuse rahuldamata. OÜ Sweet Company deklareeris kontrollitaval perioodil 20 % määraga maksustavat käivet 4 087 899 kr, millele lisandus käibemaks 805 403 kr, ning sama perioodi kohta deklareeris mahaarvatavat sisendkäibemaksu 1 124 892 kr (sh põhivara soetamisel tasutud käibemaksu 12 000 kr). Sisendkäibemaksu hulgas on kajastatud põhivara, transpordiseadmete, kinnistute ja kauba soetus OÜ-lt Magus Maailm kokku summas 1 022 896 kr. Maksumenetluses tuvastatud asjaolud andsid alust järeldada, et tegemist oli tegemist mitte kauba võõrandamisega, vaid ettevõtte üleandmisega. OÜ Sweet Company asutati 2005. a, kuid äriühing ei olnud kuni juunini 2009 käibemaksukohustuslane. OÜ Magus Maailm on koostööpartneritele edastatud teatistes avaldanud, et alates 01.07.2009 toimub OÜ Magus Maailm reorganiseerimine ning äriühingu uus nimi on OÜ Sweet Company. OÜ Sweet Company tegutseb samas tegevuskohas ja samal tegevusalal; võtmetöötajad ja omanikud on äriühingutes samad ning OÜ Magus Maailm identiteet majandusüksusena on OÜ-s Sweet Company säilinud. Alates oktoobrist 2009 ei deklareeri OÜ Magus Maailm enam maksustatavat käivet. Seega on äriühingute vahel toimunud kaupade, kinnistute ja sõidukite ostu-müügi tehingutele antud ebaõige tähendus ning kuivõrd ettevõtte üleandmisest käivet et teki, puudus kaebajal õiguslik alus OÜ Magus Maailm arvetel märgitud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata. Vaidlusaluses maksuotsuses tehingut ümber ei kvalifitseerita, kuivõrd maksukohustuslane tehingut selle majanduslikus sisus kinnitab ning tuvastatud on ka sellele vastavad toimingud. Kaebaja väide menetluslikest rikkumistest on põhjendamatu. OÜ Magus Maailm on olnud maksumenetlusse faktiliselt kaasatud, äriühingu raamatupidamis- ja maksuarvestuse õigsuse eest vastutav seaduslik esindaja V. Voronov (kes on samaaegselt kaebaja volitatud esindaja) on selgitusi andnud ja on olnud informeeritud kõigist maksumenetluse käigus selgunud asjaoludest. Kontrollitava perioodi kohta esitatud käibedeklaratsioonides märgitud enammaksed on kaebajale tagastatud. Kuna deklaratsioonides esitatud andmed on ebaõiged, on maksuotsuse tegemise ajaks kujunenud olukorra küsimus mitte enam tagastusnõude põhjendatuses või selle täitmisest keeldumises, vaid ebaõigete andmete esitamise tagajärjel väljamakstud summade tasumiseks määramises. Tallinna Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata ja kaebaja kantud menetluskulud tema enda kanda. Kohus nõustus maksuhalduriga, et maksumenetluses tuvastatud asjaolude ja kogutud tõendite põhjal saab asuda seisukohale, et aset on leidnud ettevõtte üleminek VÕS § 180 lg 1 ja 2 mõistes, mistõttu ei olnud tegemist käibega ning kaebajal puudus õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. Ettevõtte üleminekut OÜ-lt Magus Maailm OÜ-le Sweet Company kinnitab esiteks asjaolu, et OÜ Magus Maailm tegevus kuulus omanike otsusel lõpetamisele ning OÜ Magus Maailm ei deklareeri peale kinnistute müüki OÜ-le Sweet Company enam maksustatavat käivet. Seega on ettevõtte üleandmise järgselt OÜ Magus Maailm majandustegevus ka sisuliselt lõppenud. Ettevõtte üleminekut kinnitas OÜ Magus Maailm seadusliku esindajana maksumenetluses selgitusi andnud V. Voronov, kes selgitas, et seoses OÜ Magus Maailm majandustegevuse lõpetamisega võõrandati OÜ-le Sweet Company kinnistud, transpordivahendid ja kaubad, üle anti ostjad ja tarnijad ning üle viidi ka töötajad. Koostööpartneritele edastas OÜ Magus Maailm 01.07.2009 teatise äriühingu reorganiseerimise ja uue nime OÜ Sweet Company all tegutsemise kohta. Eeltoodu alusel on õige vaideotsuses märgitu, et kohane ja usutav ei ole kaebaja väide, et alles maksumenetluses on talle üllatusena tulnud ettevõtte ülemineku regulatsiooni kohaldamise võimalikkus. Asja materjalidest nähtub üheselt soov anda üle tegutsev ettevõte ning teostatud on ka sellele vastavaid toiminguid asjade ja õiguste üleandmiseks. Vaidlusaluses maksuotsuses tehinguid ümber ei kvalifitseerita. Vaidlust kinnistu võõrandamises ei ole, seega oli tehingu majanduslikuks sisuks ikkagi müügitehing. Maksuhaldur tuvastas õiges3
(7)3-10-843 ti, et tehing oli tehtud nö eritingimustel - ettevõtte ülemineku raames. Õige on maksuhalduri seisukoht, et käesoleval juhul on tegemist

§ 92

lg 1 p 3 hõlmatud juhtumiga; maksukohustuslane esitas maksuhaldurile valeandmeid, deklareerides kinnistu müügi kui ettevõtlusega seotud käibe ja varjates ettevõtte üleminekut, mis tõi kaasa maksusumma määramise maksuhalduri poolt. Kaebaja esitatud argumendid ja viidatud kohtulahendid seoses

§-de 83 ja 84 rakenduspraktikaga ei ole asjassepuutuvad. Kahtlust ei saa olla selles, et olemuslikult on tegemist ettevõtte üleminekuga ning selle puhul ei ole asjaomaste isikute subjektiivne arusaam oluline. Ilmne on, et kaebaja sai tehingust maksueelise: OÜ Magus Maailm esitas OÜ-le Sweet Company arved, millele oli ka käibemaks lisatud, ning OÜ Sweet Company deklareeris sisendkäibemaksu, samas kui OÜ Magus Maailm jättis käibemaksu deklareerimata (deklareeris alles pärast kaebaja suhtes maksumenetluse alustamist) ja tasumata (pole tänase päevani tasunud). On ilmne, et ilma maksukontrolli alustamiseta OÜ Sweet Company suhtes ei oleks OÜ Magus Maailm ka kõnealust käibemaksu deklareerinud. OÜ Magus Maailm näol on tegemist sisuliselt varatu ja lõpetatud tegevusega äriühinguga, mis tähendab, et kaebaja oleks saanud maksueelise ka siis, kui OÜ Magus Maailm oleks käibemaksu nõuetekohaselt kohe deklareerinud, sest temalt käibemaksu sisse nõudmine ei oleks ilmselt faktiliselt võimalik (v.a ettevõtte üleminekust tuleneva kohustuste ülemineku kaudu) olnud. Ostjale käibemaksu mitte juurde lisamine oleks olnud õigustatud vaid juhul, kui müüja on käibemaksu seaduses ettenähtud ajal deklareerinud ja õigeaegselt tasunud. Maksuotsuse vaidlustamisel ei saa kaebaja tugineda topeltmaksustamise argumendile, sest kuigi OÜ Magus Maailm on 08.11.2009 käibemaksu deklareerinud, ei ole ta seda riigile tasunud. Kas käesolevas maksumenetluses tehtud järeldustest tulenevalt oleks olnud vajalik OÜ Magus Maailm käibedeklaratsioone muuta, saaks käsitleda eraldi selle äriühingu suhtes toimetatavas menetluses, mitte käesolevas asjas. Maksuhalduril puudus vajadus ja kohustus OÜ Magus Maailm OÜ Sweet Company maksumenetlusse kaasamiseks; OÜ Magus Maailm seaduslik esindaja V. Voronov (kes oli kattuvalt ka kaebaja volitatud esindaja) sellekohast taotlust ei esitanud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES OÜ Sweet Company palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistada, uue otsusega kaebuse rahuldada ning panna kaebaja menetluskulud vastustaja kanda. Halduskohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse normi ja hindas vääralt tõendeid. Nii maksukui ka vaideotsuses kinnitab maksuhaldur, et on kaebaja maksustamisel lähtunud majandusliku tõlgendamise reeglist ning maksustamise objektiks olevate majandustehingute tõlgendamisel tuleb lähtuda eelkõige tehingu majanduslikust sisust (milleks maksuhalduri arvates on ettevõtte üleminek), mitte selle juriidilisest vormist (vara võõrandamine ettevõtluse käigus). Seega ei ole maksuhaldur tehingute ümberkvalifitseerimist eitanud. Poolte vahel on vaidlus selles, kas täidetuks saab lugeda kõik vastava reegli kohaldamise eeldused. Ühtlasi olid menetlusosalised erinevatel seisukohtadel küsimuses, millisele konkreetsele materiaalõiguslikule alusele pidanuks maksuhaldur tehingute majandusliku sisu ümberhindamisel tuginema. Arusaamatuks jääb, kuidas saab lugeda kaebaja maksuhaldurile valeandmeid esitanuks olukorras, kus kohus otsuses ise möönab, et kinnistute võõrandamise tehingu sisuks oli ikkagi müügitehing. Juhul kui 15.09.2009 kinnistute müügilepingu sisu vastab kohtu hinnangul tehingu vormile, siis puudub igasugune alus väita, et kaebaja esitas maksuhaldurile valeandmeid, kui deklareeris kinnistute müügi ettevõtlusega seotud käibena. Kohtuotsusest ei selgu, kuidas saanuks käibemaksukohustuslastest tehingupooled jätta maksustatava käibe ja mahaarvatava sisendkäibemaksu deklareerimata olukorras, kus kohtu hinnangul oli tegemist majandusliku sisu poolest müügilepinguga, ehk tehinguga, millest tekib KMS alusel maksustatav käive. Eeltoodu alusel on ekslik ka kohtu seisukoht, et kaebaja argumendid ja viited

§ 83ja § 84 rakendamist käsitlevale kohtupraktikale on asjakohatud. Apellant jääb kaebuses esitatud seisukohtade ja argumentide 4

(7)3-10-843 juurde, et maksuhaldur on OÜ Magus Maailm ja OÜ Sweet Company vahel toimunud majandustehingute sisu ümber kvalifitseerinud õigusvastaselt, on rikkunud uurimispõhimõtet ja haldusakti põhjendamise kohustust ning maksuotsusest ei nähtu tehingute majandusliku sisu ümberhindamise aluseks olevat õiguslikku alust, mittelubatava maksueelise saamist ega ka poolte subjektiivseid kaalutlusi tehingute tegemisel. Maksuotsust ei muuda õiguspäraseks asjaolu, et kohus on püüdnud kohtuotsuses maksuhalduri eest haldusakti motiveerimiskohustust täita. Kohtu põhjendused ei ole asjakohased ega tõenda mittelubatava maksueelise saamist maksukohustuslase poolt. Üksnes müüja poolt käibemaksu deklareerimata ja tasumata jätmise fakt ei anna tingimata alust piirata ostjal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust ega tõenda ka viimase poolt mittelubatava maksueelise saamist. Samuti ei ole maksueelise tuvastamise seisukohast oluline, millal müüja maksukohustuse lõpuks deklareeris. OÜ-l Magus Maailm ei lasu käesoleval ajal kõnealustelt tehingutelt käibemaksu tasumise kohustust, sest juba 14.12.2009 kontrollaktis leidis maksuhaldur, et tegemist oli mitte ettevõtluses vara võõrandamise tehingutega, vaid ettevõtte üleandmisega. Maksuhalduri järeldustest tulenevalt ei saanud OÜ-l Magus Maailm tekkida maksukohustust riigi ees ning ka MTA poolt administreeritavast maksukohustuslaste andmebaasist ei nähtu, et OÜ-l Magus Maailm oleks maksuvõlg, sh käibemaksu osas. Arusaamatu on kohtu seisukoht, et kaebaja oleks saanud maksueelise ka sellisel juhul, kui OÜ Magus Maailm oleks käibemaksu õigel ajal deklareerinud, kuid viimaselt ei oleks seda olnud ilmselt võimalik sisse nõuda. Juhul kui vara soetanud maksukohustuslane on müüjale käibemaksu tasunud, kuid ei saa seda sisendkäibemaksuna maha arvata ja talle määratakse maksuotsusega veel täiendavalt tasumisele kuuluvat käibemaksu, ei saa ostja puhul kõige paremagi tahtmise korral rääkida mingisuguse maksueelise saamisest. Arusaamatuks jääb ka kohtu väide, et käesoleval juhul on ilmne, et OÜ Magus Maailm ja OÜ Sweet Company vahel toimunud näilike müügitehingute eesmärgiks oli saavutada olukord, kus tegutseval ettevõtjal tekib õigus vähendada oma maksustatavat käivet sisendkäibemaksu võrra. Käibemaksu tasumise kohustus ja sellele korrespondeeruv sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus tekib tehingu pooltel sõltumata sellest, kas tehingupoolte eesmärgiks oli näiliku tehingu tegemine või mitte (vt Riigikohtu lahend nr 3-31-3-09). Kohus näib olevat seisukohal, et kaebaja sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus sõltub sellest, kuidas täidab müüja oma käibemaksukohustuse riigi ees. See seisukoht on ekslik ja ebaõige ning vastuolus nii seaduse kui ka väljakujunenud kohtupraktikaga. Asjas pole tuvastatud, et tehingu pooled osalesid maksupettuses või et kaebaja rikkus hoolsuskohustust. Maksuhaldur oleks pidanud OÜ Magus Maailm menetlusosalisena OÜ Sweet Company maksumenetlusse

§ 43

p 3 ja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 11 lg 1 p 3 alusel kaasama ning kohtu seisukoht, et maksuhalduril sellist kohustust polnud, on väär. Selle kohustuse rikkumine ei saa olla vabandatav asjaoluga, et asjassepuutuv isik ei ole ise vastavat taotlust esitanud. PMTK palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Eesmärk anda üle tegutsev ettevõtte on maksumenetluses tuvastatud ning puudub alus arvata, et tehingupooltel puudus selleks tahe. Sisendkäibemaksu mahaarvamise piiramist välistavatest eeldustest ja maksueelise saamisest oleks olnud kohane rääkida siis, kui tekib käive. Käesoleval juhul pole OÜ Magus Maailm ja OÜ Sweet Company vahelistest maksuotsuses käsitletud tehingutest käivet tekkinud, mistõttu on tegemist õigusliku aluseta deklareeritud sisendkäibemaksuga. OÜ Magus Maailm suhtes pole välistatud maksude deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrollimine ning maksuhalduril puudus kohustus kaasata OÜ Magus Maailm menetlusosalisena OÜ Sweet Company maksumenetlusse. Oma õigusi vastavas menetluses saab kaitsta OÜ Magus Maailm ise, mitte kaebaja tema eest. Arvestades tehingupoolte tugevat seotust, ei saa apellant ka väita, et OÜ Magus Maailm oleks olnud teadmatuses maksumenetluses tuvastatud asjaoludest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5

(7)3-10-843 Käesoleva vaidluse esemeks on maksuotsus, millega määrati ja kohustati OÜ Sweet Company tasuma käibemaksu 1 022 896 kr. Maksuotsuses leiti, et OÜ-l Sweet Company puudus alus arvestada sisendkäibemaksu OÜ Magus Maailm arvete alusel, kuna tegelikkuses leidis aset ettevõtte üleandmine, mis KMS § 4 lg 2 p 1 kohaselt käive ei ole. Maksuotsusega määratud käibemaksu summa üle pooltel vaidlust ei ole, kuid kaebaja leiab, et maksuhaldur on kontrollitud tehingute majandusliku sisu ümber kvalifitseerinud ilma õigusliku aluseta ega pole maksu määramist piisavalt põhjendanud. Samuti väidab kaebaja, et maksuhaldur pole nõuetekohaselt tuvastanud kõiki asjaolusid, mis tõendaksid ettevõtte üleminekut. Ringkonnakohus kaebaja seisukohti ei jaga. Vaidlusalune maksuotsus on vajalikul määral põhjendatud ja kohtu poolt kontrollitav. Vaidlusaluses maksuotsuses pole

§-dele 83 või 84 küll viidatud, kuid tegemist on vormiveaga, mis maksuotsuse sisulist õiguspärasust ei mõjuta ning seetõttu ka selle tühistamist kaasa ei too (HMS § 58). Kuigi maksuotsuses on põgusalt käsitletud

§-s 84 sätestatud majandusliku tõlgendamise reeglit, omab käesolevas asjas määravat tähtsust

§ 83

lg 4.

§ 84

sätestab üldpõhimõtte, mille kohaselt tehingu maksustamisel on määrav tehingu majanduslik sisu, seda sõltumata sellest, kas tehingu juriidiline vorm on tegelik või teeseldud.

§ 83

lg 4 aga sätestab, kuidas toimida tehinguga, milles näidatud õigusi ja kohustusi pole tehingus näidatud viisil tegelikult soovitud tekitada ja mille nii õiguslik vorm kui ka majanduslik sisu seega erinevad poolte vahel tegelikult kehtivatest õiguslikest ja majanduslikest suhetest. Selline tehing kui õiguslikku ja majanduslikku sisu mitteomav tuleb maksustamisel kõrvale jätta ja lähtuda varjatud ning tegelikult asetleidnud tehingust. Sisuliselt on maksuhaldur asunud seisukohale, et tegelikult toimus poolte vahel mitte üksikute varade võõrandamine ettevõtluse käigus, vaid ettevõtte üleandmine. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduriga. Ettevõtte mõiste oli kuni 01.07.2009 antud ÄS § 5 lg-s 1 – ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb; alates 01.07.2009 on sama mõiste antud TsÜS §-s 661, mille kohaselt ettevõte on majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb. Ettevõtte ülemineku all tuleb mõista tervikliku majandusüksuse või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa üleminekut. Ettevõte on oma olemuselt vara ning VÕS § 180 lg-st 2 tuleneb, et ettevõtte koosseisu kuuluvad nii ettevõtte majandamist teenivad kui ka muul viisil ettevõttega majanduslikult seotud õigused ja kohustused. Ettevõtte koosseisu juures on oluline silmas pidada ka ettevõtte ülemineku eesmärki - üleantava vara ja suhete koosseis peab tagama ettevõtte tegevuse jätkamise. Maksuotsuses viidatud direktiivi 2001/23/EÜ art 1 lg 1 p b järgi on ettevõtte üleminek üldjuhul oma identiteedi säilitava majandusüksuse üleminek, vastav majandusüksus tähendab ressursside organiseeritud koondatust majandustegevuse elluviimise eesmärgil. Ettevõtte või selle osa ülemineku hindamisel tuleb analüüsida seega konkreetsete tehingute asjaolusid ja nii tehingutele eelnevat kui ka järgnevat äriühingute käitumist. Vaidlusaluses maksuotsuses on maksuhaldur asjas tuvastatud asjaolusid ja kogutud tõendeid üksikasjaliselt kirjeldanud ja analüüsinud ning järeldanud ringkonnakohtu arvates õigesti ettevõtte tehingulise ülemineku OÜ-lt Magus Maailm kaebajale – OÜ Sweet Company omandas OÜ Magus Maailm varad (kinnistud, transpordivahendid, kaubad, laoseisud); osaühingute majandustegevus on sama (kondiitritoodete import ja edasimüük Eestis); majandusüksus tegutseb samades ruumides (Kraavi tn 45B, Tallinn); üle anti kõik tarnijad ja kliendid; OÜ Magus Maailm töötajatega lõpetati töölepingud ning nad võeti tööle OÜ-sse Sweet Company samade tööüleannetega; OÜ-l Sweet Company puudus enne juunit 2009. a majandustegevus. Kaebaja pole maksuhalduri tuvastatud faktilisi asjaolusid vaidlustanud ega järeldusi ettevõtte üleminekust kummutanud. Otsitud on kaebaja väited maksuotsuse õigusvastasusest põhjusel, et välja selgitamata on jäänud poolte subjektiivsed kaalutlused tehingute tegemisel ning tuvastatud pole maksueelise saamist. KMS § 4 lg 2 p 1 sätestab üheselt, et käivet ei teki ettevõtte või selle osa üleandmisest VÕS tähenduses. Ettevõtte üleminekut reguleerivatest normidest järelduvalt on ettevõtte üleminekuks vajalik vara üleminek teatavas kogumis, kuid mitte tingimata ühe korraga ja ühe tehingu alusel. Vaidlust ei teki ilmselt siis, kui üleminek toimub seaduse alusel või leiab see lepingus sõnasel6

(7)3-10-843 gelt äramärkimist või kui ettevõtte ülemineku kõik asjakohased kriteeriumid on kergelt tuvastavad. Käesolevas asjas maksumenetluses tuvastatud asjaoludest saab järeldada, et ettevõtte tehinguline üleminek leidis aset pikema aja jooksul, so juunis-septembris 2009: 26.06.2009 sõlmiti kondiitritoodete üleandmise kokkulepe (arved kauba ja laoseisude eest esitati 09.07.2009 kuni 30.09.2009); 01.07.2009 sõlmiti töölepingud endiste OÜ Magus Maailm töötajatega ja teavitati koostööpartnereid, et alates 01.07.2009 on OÜ Magus Maailm uueks nimeks OÜ Sweet Company; juulis 2009 võõrandati kaebajale kõik kolm OÜ Magus Maailm sõidukit ja augustis üks haagis (arved esitati 31.07.2009 ja 13.08.2009); 15.09.2009 lepinguga võõrandati kaebajale OÜ Magus Maailm kinnistud, sh ka Kraavi tn 45B kinnistu, kus majandusüksus faktiliselt tegutses ja edasi tegutseb (arve esitati 21.09.2009). Asjaolu, et esitatud pole lepingut, milles oleks ettevõtte üleminek sõnaselgelt äramärkimist leidnud, viitab ettevõtte varjatud üleminekule ja võlausaldaja, so maksuhalduri kahjustamise huvile. Nii ettevõtte tegevuse lõpetamine kui ka alustamine on oma olemuselt otsused, mida tehakse ratsionaliseeritud otsustusprotsessis ning nende otsuste asjaolusid peavad reeglina teadma nii tegevuse lõpetaja kui ka tegevuse alustaja juhtorganite liikmed ja suurosanikud. Käesoleval juhul on mõlemal äriühingul vaid üks osanik, kelleks on üks ja sama füüsiline isik. Maksumenetluses andis seletusi kaebaja lepinguline esindaja V. Voronov, kes oli samal ajal ka OÜ Magus Maailm juhatuse liige. V. Voronovi selgituste kohaselt äriühingute omaniku sooviks oli OÜ Magus Maailm majandustegevuse lõpetamine ning sel põhjusel müüdi kogu OÜ Magus Maailm vara OÜ-le Sweet Company, anti üle ka tarnijad ja kliendid, viidi üle töötajad ning jätkati sama majandustegevusega samades ruumides. Seega kinnitas V. Voronov poolte tahet ja soovi OÜ Magus Maailm majandustegevus lõpetada ja OÜ Sweet Company poolt sama tegevusega alustada. Sisendkäibemaksu mahaarvamine on lubatud, kui tegemist on maksustatava käibe tarbeks soetatud kauba või teenusega. Kuna maksumenetluses tuvastatud asjaolud, kogutud tõendid ja V. Voronovi seletused kogumis kinnitavad, et vara võõrandamise ja soorituste lõppeesmärgiks oli majandustegevuse suunamine OÜ-st Magus Maailm OÜ-sse Sweet Company, so ettevõtte üleandmine, siis sellistelt tehingutelt käivet ei tekkinud ning käibemaksu lisamisel oli tegemist kaebaja maksukohustuse kokkuleppimisega tema enda poolt. Ringkonnakohtu arvates oli eelpoolnimetatud tehingute puhul tegemist

§ 83

lg 4 mõttes näilike tehingutega, varjamaks ettevõtte üleminekut ning eesmärgiga tehingutest tulenevate arvete esitamisel maha arvata sisendkäibemaksu, milleks õiguslik alus puudus. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja viitega topeltmaksustamisele ega sellega, et OÜ-d Magus Maailm oleks tulnud maksumenetlusse menetlusosalisena kaasata.

§ 43

p 3 ja HMS § 11 lg 1 p 3 kohaselt on menetlusosaliseks isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt puudutab või võib puudutada. Vaidlusalune maksuotsus OÜ Magus Maailm maksukohustust ei mõjuta. Maksuhalduri selgituse kohaselt on kontrollitava perioodi kohta esitatud käibedeklaratsioonides märgitud enammaksed kaebajale tagastatud ning maksuotsusega määratakse talle tasumisele ebaõigesti väljamakstud summad. Kui tegemist on tehinguga, millest käivet ei teki, siis tehingu hinnale käibemaksu ei lisata ning ostja ei saa käibemaksu maha arvata ka siis mitte, kui ta on müüjale käibemaksu tasunud. Asja materjalidest järeldub, et OÜ Magus Maailm pole tema poolt väljastatud arvetel märgitud käibemaksusummat riigile üle kandnud. Kas kaebaja saaks nõuda müüjalt talle alusetult tasutud käibemaksu tagastamist, ei ole käesoleva vaidluse küsimus. Eeltoodu alusel on ringkonnakohtu arvates maksuotsus õige ja puudub alus selle tühistamiseks. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja OÜ Sweet Company menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 92 lg 1). Vastustaja pole menetluskulude hüvitamisest taotlenud. Lauri Madise Viive Ligi Silvia Truman 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.