(4)Tsiviilasi nr 2-10-28299 mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja /---/ on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. 28.04.2010 üldkoosoleku protokollist nähtub, et kostja juhatus avaldas, et hageja tegevuse suhtes on algatanud võltsimise kahtlusega kriminaalmenetluse politsei. 28.04.2010 üldkoosoleku protokolli punkti 1 järgi: „ KK tegevuse suhtes on algatanud võltsimise kahtlusega menetluse politsei (kahtlustus hinnapakkumiste võltsimises, mille tulemusel lepingud P OÜga). Üldkoosolek hääletas vastuhäälteta KK lepingu lõpetamise poolt ning avaldas ühtlasi arvamust, et KK tegevust tuleks käsitleda usalduse kaotamisena. Revisjonikomisjon tutvustas siseauditi tulemusi, mille tulemusel üldkoosolek otsustas, et täiendavat välist auditit tellida pole vaja.“ Tõendamata on, et kostja oleks muul viisil või mõnes teises olukorras avaldanud informatsiooni hageja kohta seoses hageja suhtes algatatud kriminaalasjaga. Vaidlust ei ole selles, et politsei alustas kostja teate alusel hageja suhtes kriminaalasja KarS § 344 lg 1, § 345 lg 1 ja § 209 lg 1 tunnustel, seega ei ole kostja juhatuse poolt hageja kohta avaldatud informatsioon ebaõige. Kohus ei nõustu hagejaga, et iseenesest õige informatsiooni avaldamine hageja kohta korteriühistu üldkoosolekul on hageja väärikust riivav käitumine. Korteriühistuseadus ei keela ühistu üldkoosolekul arutada ka muid küsimusi, mida ei ole otseselt üldkoosoleku pädevusse määratud ega võtta nendes küsimustes vastu otsuseid. Kuigi antud juhul võis üldkoosolekust osavõtjatel informatsioon selle kohta, kas hageja on toime pannud usalduse kaotust põhjustada võiva teo, olla puudulik, siis ei olnud küsimuse arutamine kohtu arvates hageja väärikust riivav ning ühistu vastutus võimaliku ebaõige otsuse eest on üksnes tsiviilõiguslik vastutus töölepingu ebaõige lõpetamise eest. Seega puudus hagejal alus öelda leping üles TLS § 91 lg 2 p 1 alusel. Kuivõrd hagejal puudus alus öelda leping üles TLS § 91 lg 2 p 1 alusel, jätab kohus rahuldamata hageja hüvitisenõude. Kohus leiab, et kostjal puudus alus öelda leping üles TLS § 88 lg 1 p 5 alusel seoses usalduse kaotusega. Ainuüksi kriminaalmenetluse alustamise fakt ei tõenda, et töötaja oleks talle süüks pandavad teod toime pannud. Kuigi töölepingut on toodud alusel võimalik lõpetada ka enne kriminaalmenetluse tulemuste selgumist, peab tööandja olema võimeline tõendama, et töötaja on talle süüks pandavad teod toime pannud. Antud juhul on kostja esitanud tõendina üksnes kriminaalmenetluse algatamise teatise, seega leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud asjaolu, et tal oli alus öelda leping üles TLS § 88 lg 1 p 5 alusel.