2-11-2469 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tsiviilasja menetlev kohtunik Viktor Brügel Määruse tegemise aeg ja koht 16. märts 2011, Tallinn Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-2469 Tsiviilasi

§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. 3.3 Menetlusosalised on

§ 64

lg 2 ja 661 lg 4 alusel kokku leppinud, et välistavad määruskaebuse esitamise õiguse. Kompromiss jõustub kohtu poolt kompromissi kinnitamise hetkest.

1. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada OÜ KV-le (registrikood XXX ) avalduse esitamisel pool tasutud riigilõivust, so 191 (ükssada üheksakümmend üks) eurot ja 73 senti OÜ KV arveldusarvele nr XXXXXXXXXX Nordea Pangas, märkides selgitusse: „ tsiviilasi nr 2-11-2469, riigilõivu osaline tagastamine“.
2. Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri võlausaldajale ja võlgnikule kätte ja saata Kohtute Raamatupidamiskeskusele . Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused 20.01.
3. a esitas OÜ KV Harju Maakohtule avalduse eraisiku MH pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik käendanud võlausaldaja ja LK AS vahel 19.03.2009 sõlmitud võla tunnistamise kokkuleppest tulenevate kohustuste täitmist summas 331566,91 krooni, kuid ei ole neid täitnud. Võlgnik oli LK AS juhatuse ainuliige. Võlausaldaja tegi võlgnikule 29.12.2009 nõude ja pankrotihoiatuse ning 30.09.20010 korduva pankrotihoiatuse, mis toimetati võlgnikule kohtutäituri kaudu kätte 08.11.2010, kuid sellest hoolimata ei ole võlgnik oma kohustusi täitnud. Kohtumäärusega 31.01.2011 võttis kohus OÜ KV pankrotiavalduse menetlusse, kutsus võlausaldaja esindaja ja võlgniku eelistungile 09.veebruaril 2011 ja kohustas võlausaldajat tasuma kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 2000 eurot. Kuna võlgnik ei olnud kohtukutset 09.02.2011 eelistungile kätte saanud, lükkas kohus võlausaldaja taotlusel eelistungi edasi 16.03.2011 kl 11:
4. 15.03.2011 laekus kohtule võlausaldaja ja võlgniku vaheline kompromissleping ja menetluse lõpetamise taotlus. 16.03.2011 eelistungil taotles võlausaldaja esindaja menetluse lõpetamist kompromissiga. Võlgnik istungile ei ilmunud. 2

) § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta käivaid erisusi.

§ 4

lg 4 kohaselt kohus peab kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lgst 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. PankrS § 15 lg 3 p 7 kohaselt kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata kui esinevad muud seaduses sätestatud alused. Kohus leiab, et kuigi PankrS § 178 lg 2 kohaselt on kompromiss pankrotimenetluses võimalik pärast pankroti väljakuulutamist, ei ole see füüsilisest isikust võlgniku puhul, juhul kui sellega on võimalik vältida tema pankrotti, välistatud ka pankrotiavalduse läbivaatamise tulemusena. Eeltoodust tulenevalt kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita ning tulenevalt

§ 430lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele. Kui võlgnik vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). Kooskõlas

§ 430

lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kohus leiab, et võlausaldaja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele.

§ 150

lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Võlausaldaja OÜ KV on tasunud 19.01.2011.a Rahandusministeeriumi arvelduskontole 221023778606 summa 383,46 eurot viitenumber 2900072123 selgitusega „riigilõiv pankrotiavalduselt MH vastu“. Seega tagastamisele kuulub pool avaldaja poolt menetluses tasutud riigilõivust, s.o 191,73 eurot, milline summa tuleb tasuda OÜ KV arveldusarvele nr XXXXXXXXXX Nordea Pangas, märkides selgitusse: „ tsiviilasi nr 2-11-2469, riigilõivu osaline tagastamine“.

§ 661

lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kompromisslepingu pooled on soovinud välistada määruskaebuse esitamise õiguse. Sellest tulenevalt kohus välistab määruskaebuse esitamise õiguse, millega kohtumäärus jõustub alates allakirjutamisest. 3