ÜS § 147 lg.3 tulenevalt hakkas hageja nõude 3-aastane aegumistähtaeg kulgema 1.01.2007.a. Nõue aegunuks 31.12.2010.a., kuid seoses kiirmenetluse avalduse esitamisega 20.09.2007.a. on aegumine TsÜS § 160 lg.2 p.3 tulenevalt peatunud. Hageja leiab, et kostja süüdistused arvete mittesaamise osas on alusetud. Kostjale on edastatud arved ja 30.01.2006.a. ka võlanõue aadressil, mille kostja on hagejale lepingute sõlmimisel andnud. Kui klient oma aadressi muutusest hagejat ei ole teavitanud, loetakse lepingu Üldtingimuste p.3.4 kohaselt talle lepingus märgitud aadressil väljastatud teated kättetoimetatuks. Hageja teeb oma kirjalikus vastuses kostjale kompromissettepaneku, mille kohaselt on ta valmis vähendama viivise nõuet ja sõlmima võla tasumiseks maksegraafiku 12kuuliseks perioodiks. Kostja seisukoht 15.02.2011.a. saabus kohtule kostja kirjalik vastus, kus ta põhjendab võlgnevuse tekkimist ja selle mittetasumist asjaoluga, et andnud sõlmitud lepingud ja saadud mobiiltelefoni üle elukaaslasele, kes pidi ka arved tasuma. Kuue aasta vältel ei ole kostja saanud hagejalt mingeid arveid ega kirjalikke võlateateid ning temaga ei ole ka muul viisil ühendust võetud, millega võeti kostjalt võimalus võlg tasuda ja asi kohtuväliselt lahendada. Kohus kohustas kostjat 18.märtsiks 2011.a. kohtule teatama, kas ta on hageja poolt pakutud kompromissettepanekuga nõus. 13.03.2011.a. kohtule saabunud e-kirjast võib kohus järeldada, et kostja kompromissiga ei nõustunud. Kohtu seisukoht Poolte vahel olid lepingulised suhted, mida tõendavad hagile lisatud dokumendid, so 7.12.2004.a. sõlmitud tähtajaline liitumisleping /t.l.5-6/ ja 23.11.2005.a. sõlmitud järelmaksuga müügileping /t.l.7-11/.
lg.2 tulenevalt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg.1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt seadusele või lepingule.
lg.1 p.1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda kohustust rikkunud võlgnikult selle täitmist ja
§-de 101 lg.1 p.6 ja 113 lg.1 3 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. Viivise määras olid pooled lepingus kokku leppinud. Seega on esitatud nõue õiguslikult põhjendatud. Kostja vastuväide, et tema lepingulisi kohustusi pidi täitma elukaaslane, ei ole asjakohane. Hagejal on nõudeõigus oma lepingupartneri, so kostja vastu. Kui kostja sõlmis oma kohustuste pinnal mingeid kokkuleppeid kolmanda isikuga, on tal kahju tekkimise korral nõudeõigus nimetatud isiku vastu. Põhjendamatud on kostja süüdistused võla sissenõudega viivitamise ja kohtuvälise lahendi mittepakkumisega seoses. Lepingu nõuetekohase täitmise eest peab hea seisma eelkõige kohustatud pool. Hageja nõue ei ole aegunud ning hageja on kohtumenetluse käigus kompromissi pakkunud. Seega on põhjust eeldada, et kostja kättesaadavuse korral olnuks hageja valmis pidama temaga võla tasumise osas läbirääkimisi ka enne kohtusse pöördumist. Kõike eeltoodut arvese võttes leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele ja kostjalt tuleb välja mõista põhivõlg summas 134.54 EUR ja viivis 134.48 EUR. TsMS § 162 lg.1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega kannab kõnesoleva tsiviilasja menetluskulud kostja. Kohtunik: Anne Randjärv
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.