TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-35 Otsuse kuupäev 11. juuni 2010 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi Tõnis Tammekivi kaebus Eesti Haigekassa 08.12.2

) § 62 lg-te 3 ja 6 kohaselt tuleb sellised nõuded lahendada haldusmenetluses ettekirjutusega. Nimelt sätestab

§ 62

lg 3, et haigekassa võib alusetult makstud ajutise töövõimetuse hüvitise kohta teha ettekirjutuse koos hoiatusega ja nõuda kindlustatud isikult alusetult makstud ajutise töövõimetuse hüvitise tagasi või pidada see kinni järgmiste perioodide väljamaksetest.

§ 62

lg 6 kohaselt on haigekassal sama paragrahvi lg-s 3 nimetatud hoiatustes märgitud tähtaja jooksul ettekirjutuse täitmatajätmise korral õigus anda ettekirjutus sundtäitmiseks täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

1. Eesti Haigekassa tegi Tõnis Tammekivile 08.12.2009.a. ettekirjutuse nr 2-45/3226 koos sundtäitmise hoiatusega, millega nõuti alusetult väljamakstud ajutise töövõimetuse hüvitiste tagasimaksmist summas 563 563 krooni (tl 9-10).
2. 06.01.2010 esitas Tõnis Tammekivi Tartu Halduskohtule kaebuse Eesti Haigekassa 08.12.2009 ettekirjutuse nr 2-45/3226 tühistamiseks. Kaebuses oli esitatud ka esialgse õiguskaitse taotlus.
3. 07.01.2010 kohtumäärusega kohaldas kohus esialgset õiguskaitset ja peatas vaidlustatud ettekirjutuse täitmise. Tartu Ringkonnakohus tühistas 11.03.2010 määrusega halduskohtu määruse ning jättis Tõnis Tammekivi taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata.
4. 11.01.2010 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. Vastustaja esitas kaebusele kirjaliku vastuse ning koos vastusega kaebusele esitas haigekassa kohtule dokumendid juriidiliste isikute kohta, kelle poolt oli Tõnis Tammekivi kindlustatud perioodil 2005-2007 ning vaidlusaluses ettekirjutuses märgitud töövõimetuslehtede saatelehed. Kohus edastas need materjalid kaebuse esitajale. Kohus nõudis kaebuse esitaja taotlusel Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksukeskuselt andmed OÜ-te Ilseme, Tartu Üldehitus ja MTÜ Ehituskogemuste Klubi maksuvõlgade ning tasaarveldamise kohta ning edastas need materjalid menetlusosalistele. Eesti Haigekassa taotlusel võttis kohus asja juurde Tartu Maakohtu 13.10.2008.a. otsuse ja Tartu Ringkonnakohtu 27.05.2009.a. otsuse kriminaalasjas nr 1-08-
6. Menetlusosalised on teatanud kohtule, et nõustuvad asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kaebuse taotlus ja põhjendused
7. Kaebuse esitaja taotleb Eesti Haigekassa 08.12.2009 ettekirjutuse 2-45/3226 tühistamist. Kaebuse esitaja põhjendab kaebust järgnevalt:
8. Haigekassal puudub nõudeõigus Tõnis Tammekivi vastu. 2 10.1 Riiklikuks ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks on maksumaksjale pandud rahaline kohustis maksta sotsiaalmaksu (sotsiaalmaksuseadus § 1). Sotsiaalmaksu maksja on tööandja (sotsiaalmaksuseadus § 4) ja kindlustatav on tasu, tulu või hüvitist saanud isik, kelle eest sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu (sotsiaalmaksuseadus § 5). Kohustusliku ravikindlustusega kindlustatuks loetakse kõik isikud, kelle eest sotsiaalmaksu maksja on maksnud või tal on kohustus maksta sotsiaalmaksu (Ravikindlustusseaduse, edaspidi

§ 2lg 1).

Eelnevast tuleneb, et ravikindlustusega kindlustatuks loetakse ka isikud, kelle eest tööandjal on kohustus maksta sotsiaalmaksu. Maksumaksja poolt reaalne maksukohustuse täitmine ei mõjuta töötajal ravikindlustuse kehtivust ega tema õigust saada töövõimetuse korral ajutise töövõimetuse hüvitust. Töötaja ning tööandja on ravikindlustuse seisukohalt kaks eraldiseisvat õigussubjekti, kellest töötajat võiks tinglikult nimetada õigustatud subjektiks ning tööandjat kohustatud subjektiks. 10.2 Eesti Haigekassa ettekirjutus viitab

§ 62

lg 3, milline lubab haigekassal alusetult makstud ajutise töövõimetuse hüvitise kohta teha ettekirjutuse koos hoiatusega ja nõuda kindlustatud isikult alusetult makstud ajutise töövõimetuse hüvitise tagasi või pidada see kinni järgmiste perioodide väljamaksetest. Sellele tagasinõudeõigusele seab erireegli

§ 62lg 4.

Viidatud sätte kohaselt juhul, kui ajutise töövõimetuse hüvitise alusetu maksmine toimus ebaõigete andmete esitamise tõttu kindlustatud isiku tööandja poolt, võib haigekassa teha ettekirjutuse koos hoiatusega ja nõuda alusetult makstud hüvitise tagasi kindlustatud isiku tööandjalt. Järelikult ei ole Eesti Haigekassa nõue esitatud õige isiku vastu. Kuivõrd väidetavad alusetud väljamaksed on teostatud avaldaja tööandja poolt ebaõigete andmete esitamise tõttu, tulnuks ettekirjutus teha kindlustatud isiku tööandjale. Ettekirjutuse tegemine kindlustatud isikule enesele, on olemasolevatel asjaoludel põhjendamatu ning vastuolus ravikindlustusseaduse regulatsiooniga. 11. Eesti Haigekassa ettekirjutus ei ole üheselt mõistetav ning motiveeritud. 11.1 Isiku õigus saada ravikindlustushüvitisi tuleneb kahest eeldusest - esiteks peab tema näol olema tegemist kindlustatud isikuga ning teiseks peab raviarst isikule väljastama töövõimetuslehe. 11.2 Kaebuse esitaja oli 2005-2007 kindlustatud mitme äriühingu poolt. Kriminaalasjas on tuvastatud, et avaldajal puudus tegelik töösuhe OÜ-tega Ilseme ja Tartu Üldehitus, samuti MTÜga Ehituskogemuste Klubi. Samas on avaldaja olnud kindlustatud OÜ-te Tartumaa Ehitus ja Ihaste Projekt poolt. Kahtluse alla ei ole seatud avaldaja töötamist nendes äriühingutes. Seega on vaatamata kriminaalasjas tuvastatud asjaoludele täidetud esimene tingimus ravikindlustuse saamiseks – kaebaja oli vaidlusalusel perioodil kindlustatud isikuks ravikindlustusseaduse mõistes. Kaebuse esitajale on ajutise töövõimetuse hüvitised väljamakstud kooskõlas

§ 53, st väljamaksed on teostatud töövõimetuslehtede alusel.

Töövõimetuslehtede seaduslikkust ei sea kahtluse alla ka kriminaaluurimise materjalid. Sellega on täidetud teine eeldus ajutise töövõimetushüvitise saamiseks – töövõimetushüvitised on välja makstud töövõimetuslehtede alusel. 3 11.3 Eesti Haigekassa vaidlustatud ettekirjutusest ei selgu üheselt mõistetavalt, missugusel alusel loeb Eesti Haigekassa avaldajale ajutise töövõimetuse hüvitiste väljamaksmise alusetuks. Ravikindlustusseaduse § 60 lg 1 kehtestab ammendavalt piirangud, mis kehtivad isiku õigusele saada ajutise töövõimetuse hüvitist. Vaidlustatud ettekirjutus ei viita mitte ühelegi

§ 60lg-s 1 toodud alusele.

Seega ei esine T. Tammekivi suhtes piiranguid ajutise töövõimetuse hüvitise väljamõistmisel. Vaidlusobjektiks saaks olla üksnes väljamaksete summa. 11.4 Haigekassa ei ole oma nõuet tagasinõutava summa osas üldse põhistanud, esitades nõude kõikide kaebuse esitajale tehtud väljamaksete tagasisaamiseks. Lisaks ettekirjutuses sisalduva ettekirjutuse sisulisele põhjendamatusele, jääb Tõnis Tammekivile arusaamatuks ka nõude suuruse põhistus. Eesti Haigekassa 08.12.2009 a. ettekirjutuses nr. 2-45/3226 on loetletud 14 töövõimetuslehte, milliste alusel väljamaksud kogusumma on 663 596, 00 krooni. Vaidlustatud ettekirjutusest ei selgu, millistest arvutustest tulenevalt on Eesti Haigekassa esitanud nõude just 563 563 krooni suuruses summas. Kaebaja on seisukohal, et juhul, kui rahalisi makseid nõudev ettekirjutus ei sisalda isiku kohustuste suurust selgitavat arvutuskäiku, on tegemist haldusakti olulise puudusega. 12. Ettekirjutuses viidatud kriminaalkohtu otsus ei saa olla ainsaks tõendiks avaldaja poolt 2005-2007 aastani töötajana sotsiaalmaksuga maksustava tulu mittesaamise suhtes. 12.1 Eesti Haigekassa ettekirjutus baseerub üksnes kriminaalasjas jõustunud kohtuotsusel, millega kaebaja mõisteti süüdi kelmuse teel vastustajalt ajutise töövõimetuse hüvitiste väljapetmises. Kaebaja on seisukohal, et HKMS § 17 lg 1 kohaselt on varasema jõustunud kohtulahendi motiivides tuvastatud asjaolusid hinnatavad kogumis teiste tõenditega. Ka kriminaalasjas jõustunud kohtuotsus ei oma käesolevas haldusasjas ette kindlaksmääratud jõudu. 12.2 Kaebuse esitaja on esitanud tõendeid selle kohta, et ta koostas 2005-2007 aastani erinevatele äriühingutele ehituseelarveid, teostas projekteerimistöid ning varustas ehitusobjekte tööjõu ning materjalidega. Kriminaalmenetluses valis Lõuna Ringkonnaprokuratuur suure hulga klientide seast välja need, kellel oli pretensioone kaebaja või tema tööandjate suhtes. Täielikult jäeti kõrvale asjaolu, et samal perioodil on T. Tammekivi ning Sven Jakobsoni juhtud äriühingutel olnud suur hulk rahulolevaid kliente. Kliendibaasi suurust ning T. Tammekivi tegutsemist äriühingute esindajana ehitusobjektidel saavad tõendada nii tunnistajad (klientide esindajad) kui kaudselt ka äriühingute pangaarvete väljavõtted. Eesti Haigekassa oleks pidanud vaidlustatud ettekirjutuse koostamisel arvestama tõenditega, millistest üheselt nähtub kaebaja poolt tööde teostamine, mitte tuginema üksnes kriminaalkohtu otsusele. 12.3

§ 18

annab vastustajale õiguse nõuda kaebajalt või tema tööandjatelt dokumente, millised puudutavad Tõnis Tammekivile tehtud väljamakseid ning töösuhte olemasolu. Seesugust nõuet ei ole Eesti Haigekassa esitanud.

§ 62

(millele tugineb muuhulgas ka Eesti Haigekassa ettekirjutus) näeb lõikes 2 ette Eesti Haigekassa kohustuse nõuda kindlustatud isiku selgitusi ja vastuväiteid isegi juhul, kui otsustatakse ajutise töövõimetushüvitise väljamaksmise tähtaja pikendamise üle. Kaebuse esitaja arvates on ebaõiglane olukord, kus tema vastu esitatakse nõue enam kui 500 000 krooni 4 tagastamiseks, andmata talle võimalust omapoolsete selgituste ning vastuväidete esitamiseks Eesti Haigekassale. On ilmne, et

§ 62lg 2 kuulub seaduse analoogia korras kohaldamisele ka käesoleval juhtumil.

Haldusmenetluse seaduse § 40 lg 1 kohustab samuti haldusorganit andma enne ettekirjutuse koostamist isikule võimaluse vastuväidete esitamiseks. Eelnevast tulenevalt on Eesti Haigekassa eksinud seaduse ning õiguse üldpõhimõtete vastu, tuginedes ettekirjutuse vormistamisel üksnes kriminaalkohtu lahendile ja võttes kaebajalt võimaluse esitada omapoolseid selgitusi ning vastuväiteid.

1. Kaebaja märgib, et Eesti Haigekassa vaidlustatud ettekirjutus on tekitanud olukorra, kus üheaegselt nõutakse firmadelt maksuvõlgade likvideerimist 2005-2007 esitatud tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonide alusel ning haigekassa nõuab kaebajalt tagasi ajutise töövõimetuse hüvitist nendesamade deklaratsioonide õigustühisusest tulenevalt. Äriühingute poolt esitatud deklaratsioonid ei saa üheaegselt olla kehtivad maksumenetluses ning tühised ravikindlustust puudutavas vaidluses. Kaebaja leiab, et tunnustades maksunõuete jätkuvat kehtivust tööandjate suhtes, langeb ära õiguslik võimalus kaebajalt ravikindlustushüvitiste tagasinõudmiseks.
2. Vastuseks haigekassa poolt kaebuse kohta esitatud vastuväidetele märgib kaebuse esitaja täiendavalt: 14.1 Vahe Haigekassa ettekirjutuses esitatu ning Tartu Maakohtu otsuses fikseerituga ulatub 88889.- kroonini. Tartu Maakohtu 13.10.2008 otsuse lk 33 leiab tähelepanuvääriva faktihaigekassa on nimelt vähendanud oma nõuet 45126.- krooni võrra, esitades tsiviilkohtumenetluses selles summas nõude perearst Maire Nirkile. Kuid millise konkreetse töövõimetuslehe osas kajastub see vähenemine. Maire Nirki poolt on väljastatud kaks töövõimetuslehte: 21.05.2007 TVL nr 00002944 ja 19.07.2007 TVL nr
3. Juhul kui märgitud nõue (45126.-) lahutada Haigekassa ettekirjutuse kogusummast (663596.-) või siis Tartu Maakohtu kohtuotsuses märgitud kogusummast (574707.-), ikkagi ei saaks kummalgi juhul tulemuseks ettekirjutuses nõutavat summat
4. Maire Nirkilt tsiviilkorras hagetavat summat Haigekassa oma ettekirjutuses esitatud nõudest maha arvestanud ei ole. Seetõttu jääbki summa 563563.- konkreetne kujunemine hämaraks ja kontrollimatuks. Sellest tulenevalt saab järeldada, et haigekassa võib nõuda ühte ja sama summat nii tsiviilkorras perearstilt kui haigestunutelt halduskorras. 14.2 Haigekassa on töövõimetuslehtede alusel aastal 2006 teostanud väljamakseid Tõnis Tammekivile eelneva kalendriaasta, so
5. aastal arvestatud sotsiaalmaksu põhjal (so

vastava sätte alusel). Nagu nähtub Haigekassa 26.01.2010 käesolevale haldusasjale lisataud materjalidest, on 2005.aastal Tõnis Tammekivile arvestatud sotsiaalmaks reaalselt 100% ulatuses ka tööandjate poolt ära tasutud. 2006.aasta osas on tööandja tasunud makse osaliselt. Kriminaalasja nr 1-08-3588 materjalides puuduvad täielikult dokumendid, mis kinnitaksid üldse sotsiaalmaksu tasumise fakti. Süüdistus on lähtunud loogikast, et maksud on tööandja poolt jäetud täielikult tasumata. Seega on siin tegemist kriminaalasja seisukohalt täiesti uue asjaoluga. Tabelid sotsiaalmaksu tasumise kohta pärinevad Haigekassa enda andmebaasidest, mistõttu ei saanud need faktid olla kriminaalmenetluse käigus Haigekassale teadmata. Haigekassa ei ole pidanud millegipärast vajalikuks teavitada sedavõrd olulisest tähtsust omavast asjaolust 5 prokuröri. Prokurör kinnitas ka Tartu Ringkonnakohtu istungil, et juhul kui väidetavalt fiktiivsetelt töötasudelt oleksid makstud maksed (või juhul kui kaebuse esitaja ei oleks haigestunud) ei olekski olemas kuriteosündmust. Seetõttu ei saanud ta olla teadlik sellest, et maksud olid tegelikkuses ettevõtetel 2005 aasta lõikes täielikult tasutud, 2006 aasta lõikes tasutud osaliselt. Seega tuleb 2006.aastal haigekassa poolt teostatud väljamaksed lugeda seaduslikuks. 2007.aasta. töövõimetuslehtede alusel toimunud väljamaksed on toimunud 2006 tööandja poolt arvestatud sotsiaalmaksu alusel. Aastal 2006 on arvestatud sotsiaalmaksu tööandja poolt vaid osaliselt, kuid mingis osas siiski on. 14.3 Maksuameti poolt esitatud tõendist selgub, et toimumas on menetlus OÜ Tartu Üldehitus maksuvõlgade sissenõudmiseks ning et on toimunud menetlus OÜ Ilseme maksuvõlgade sissenõudmiseks. Seetõttu ei ole võimalik välistada seda, et tööandja maksuvõlgnevus allesjäänud osas mingil hetkel likvideeritakse ja probleem leiab lahenduse. 2005 aastal arvestatud sotsiaalmaks oli tööandja poolt reaalselt 100% ulatuses tasutud, seetõttu puudub igasugune teoreetiline võimalus Haigekassa eksitusse viimiseks. Mis tinginuks tööandjal vajaduse arvestatud maks ära tasuda, kui Haigekassa eksitusse viimiseks piisanuks arvestatud töötasude ja nendelt kinnipeetud maksude deklareerimisest. 14.4 Vastustaja väidab, et Tõnis Tammekivil puudus tegelik töösuhe OÜ-ga Ilseme ja Tartu Üldehitus ning MTÜ Ehituskogemuste Klubi. Nimetatud väite oleks Tammekivi justnagu kaebuses omaks võtnud. T. Tammekivi oma kaebuses üksnes refereerib kriminaalasjas tuvastatut. Nii kaebuse esitaja kui tema tööandjate esindajad on andnud Tartu Maakohtus tunnistusi, et tegelikkuses töösuhe T. Tammekivi ja nende ettevõtete vahel leidis aset. Kaebuse esitaja jääb oma Tartu Maakohtus antud kinnituste juurde.

1. 5 Maksude äratasumise fakt iseenesest kujutab endast antud asjas täiesti uut asjaolu, mida tuleb antud asjas arutamisel arvesse võtta. Kuna Maksu- ja Tolliamet aktsepteerib täiesti kaebaja tööandjate poolt deklareeritut, peab sellest järeldama, et maksuhalduri arvates oli töösuhe olemas. 14.6 Kaebuse esitaja asus seisukohale, et ta ei saanud ka kõige parema tahtmise juures Maksu- ja Tolliametile valeandmeid esitada, et seeläbi eksitada haigekassa töötajaid. Pole ainsatki tõendit, mis seda väidet kinnitaks. Kaebuse esitajale ei ole olnud tehniliselt ligipääsetav talle mittekuuluva firma e-maksuameti kontod. 14.7 Kaebuse esitaja jääb seisukohale, et Haigekassa ettekirjutus peaks olema suunatud kaebuse esitaja tööandjale, kuna tööandja esindaja Sven Jakobson korraldas raamatupidamiskohustust ebarahuldavalt. Raamatupidamisdokumentide korraldamatuse tõttu on kohus Sven Jakobsoni ka karistanud KarS § 3811 järgi. Töötaja ei saa olla vastutav tööandja lohakuses ja tegematajätmistes. Kaebuse esitaja poolt on kõik majandustehinguid kajastavad dokumendid üle antud ettevõtete juhatajatele, nende dokumentide saatus ei sõltunud enam kaebuse esitajast. Eesti Haigekassa vastuväited kaebusele
2. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata.
3. Vastustaja rõhutab, et Tõnis Tammekivi on Riigikohtu otsusega täies ulatuses süüdi mõistetud kelmuses, dokumendi, pitsati või plangi, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest, võltsimises ning rahapesus ning haigekassa poolt alusetult makstud ajutise töövõimetuse hüvitise võib haigekassa sisse nõuda ettekirjutusega ning esitada ettekirjutuse selles märgitud tähtajaks täitamata jätmise korral sundtäitmisele. 6 Riigikohus on märkinud oma otsuse punktis 7, et kohtuotsuse põhistused on veenvad ja kohtu siseveendumuse kujunemine otsuse lugejale jälgitav. Samuti on süüdistatavate käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang. Seega tuleb Ringkonnakohtu otsus kõnealuses osas muutmata jätta ja KrMS § 363 lg 4 p-st 2 juhindudes ei käsitle Riigikohus üksikasjalikult kaitsjate neid väited, milles vaidlustatakse süüdistatavate süüditunnistamist ja karistamist. Seega on kohtud tuvastanud, et Tõnis Tammekivi on toime pannud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo (KarS § 2 lg 2) ning puudusid kriminaalasja menetlust kõrvaldavad asjaolud (KrMK § 5).
4. Haigekassa palub arvesse võtta kõik Tartu Ringkonnakohtu 27.05.2009.a. otsuses kriminaalasjas nr 1-08-3588

§ 62

lg 3 sätestab, et haigekassa võib alusetult makstud ajutise töövõimetuse hüvitise kohta teha ettekirjutuse koos hoiatusega ja nõuda kindlustatud isikult alusetult makstud ajutise töövõimetuse hüvitise tagasi või pidada see kinni järgmiste perioodide väljamaksetest.

§ 62

lg 4 sätestab, et kui ajutise töövõimetuse hüvitise alusetu maksmine toimus ebaõigete andmete esitamise tõttu kindlustatud isiku tööandja poolt või käesoleva seaduse § 61 lõikes 1 nimetatud keelu rikkumise korral, võib haigekassa teha ettekirjutuse koos hoiatusega ja nõuda alusetult makstud hüvitise tagasi kindlustatud isiku tööandjalt. 20. Lähtudes ravikindlustuse seaduse viidatud sätetest on ettekirjutuse tegemine haigekassa diskretsiooniõigus.

§ 62

lg 4 ei ole erireegel

§ 62

lg 3 suhtes ning haigekassa ei ole kohustatud olukorras, kus ajutise töövõimetuse hüvitise maksmine toimus ebaõigete andmete esitamise tõttu kindlustatud isiku tööandja poolt, tegema ettekirjutuse just tööandjale. Haigekassa võib teha ettekirjutuse ka kindlustatud isikule. Seega tegemist on haigekassa diskretsiooniõigusega otsustamaks, kellele teha ettekirjutus alusetult makstud ajutise töövõimetuse hüvitise tagasisaamiseks. Eeltoodust tulenevalt on vale Tõnis Tammekivi väide, et haigekassal puudub nõudeõigus tema vastu.

1. Tõnis Tammekivi väidab kaebuses, et haigekassa pidanuks tegema ettekirjutuse tema tööandja(te)le, kellega temal tegelikult töösuhe puudus. Kriminaalprotsessis selgitati vastuvaidlematult välja, et Tõnis Tammekivil puudus tegelik töösuhe OÜ-tega Ilseme ja Tartu Üldehitus ning MTÜ-ga Ehituskogemuste Klubi, mida Tõnis Tammekivi ka oma kaebuses tunnistab ja omaks võtab. 7 Vastustaja juhib tähelepanu ka sellele, et juhise haigekassale tegutsemiseks on andnud Riigikohus kriminaalkolleegiumi 30.11.2009 otsusega haldusasjas nr 3-1-1-101-
2. Kriminaalkolleegium on asunud seisukohale, et haigekassa ei saa nõuda alusetult makstud ajutise töövõimetuse hüvitist tagasi mitte tsiviilhagi esitamise teel, vaid ravikindlustuse seaduse §-s 62 lg 3 sätestatud korras haldusmenetluses ettekirjutusega.
3. Haigekassa ettekirjutus on üheselt mõistetav ning motiveeritud. Tulenevalt HMS §-st 56 esitatakse haldusakti põhjendus haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Haigekassa on ettekirjutuses viidanud kõikidele kriminaalprotsessis tehtud kohtu otsustele, mis on Tõnis Tammekivile kättesaadavad. Samuti on haigekassa viidanud ettekirjutuse andmise õiguslikule alusele ning nimetanud ettekirjutuses ka kuritegusid, milledes on Tõnis Tammekivi süüdi mõistetud.
4. Väär on Tõnis Tammekivi väide, et

§ 60

lg 1 loetleb ammendavalt piirangud, mis kehtivad isiku õigusele saada ajutise töövõimetuse hüvitist.

§ 60

lg 1 toodud loetelus ei ole näiteks keeldumise alusena nimetatud võltsitud haiguslehe alusel hüvitise maksmisest keeldumist. Ehk siis, kui haigekassale esitataks võltsitud haigusleht, siis Tõnis Tammekivi väite kohaselt ja lähtudes

§ 60

lg 1 toodud loetelust, peaks haigekassa võltsitud haiguslehe alusel ajutise töövõimetuse hüvitise välja maksma. Haigekassa ei nõustu sellekohase Tõnis Tammekivi väitega ning

tõlgendusega ja on seisukohal, et

§ 60lg 1 ei ole toodud ammendav loetelu piirangute kohta.

1. Tõnis Tammekivi väidab kaebuses, et ta oli kindlustatud OÜ-te Tartumaa Ehitus ja Ihaste Projekt poolt ning kriminaalmenetluses valis Lõuna Ringkonnaprokuratuur suure hulga klientide seast välja ainult need, kellel oli pretensioone Tõnis Tammekivi või tema tööandjate suhtes. Täielikult jäeti kõrvale asjaolu, et samal perioodil oli Tõnis Tammekivi ning Sven Jakobsoni juhitud äriühingutel olnud suur hulk rahulolevaid kliente.
2. Vastustaja märgib, et OÜ Ihaste Projekt
3. a. ja
4. a. majandusaasta aruannete kohaselt ei olnud nimetatud äriühingul aastatel 2005-2006 töölepingu alusel töötavaid isikuid, töötasusid ei arvestatud ning riiklikke või kohalikke makse ei tasutud. Äriühingu juhatuse liikmele (Tõnis Tammekivi) tema kohustuste täitmise eest tasu ei arvestatud. Samas märgitakse, et osaühing osutas teenuseid OÜ-le Tartu Üldehitus, OÜ-le Ilseme.
5. Haigekassa ravikindlustuse andmekogu andmetel on Tõnis Tammekivi haigekassas kindlustatud järgmiselt: 1) 23.06.2003-01.10.2004 OÜ Tartumaa Ehitus poolt; 2) 01.12.2004-01.12.2004 OÜ Ilseme poolt; 3) 01.02.2005-14.01.2010 OÜ Tartu Üldehitus poolt; 4) 08.04.2007-14.01.2010 OÜ Ihaste Projekt poolt.
6. Kriminaalmenetluses tuvastati, et Tõnis Tammekivil puudus tegelik töösuhe OÜ-tega Ilseme ja Tartu Üldehitus. Kuna kriminaalprotsess hõlmas perioodi 2005-
7. a., siis ei saa Tõnis Tammekivi väita, et OÜ Tartumaa Ehitus juhatuse liikmena või töötajana osutati teenuseid paljudele rahulolevatele klientidele, kuna Tõnis Tammekivi kindlustuskaitse nimetatud äriühingu poolt lõppes juba 01.12.
8. a.
9. Vastustaja juhib kohtu tähelepanu ka asjaolule, et Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole OÜ Ihaste Projekt ajavahemikul 01.01.2005-31.12.2009 Tõnis Tammekivi eest deklareerinud ega tasunud sotsiaalmaksu. 8
10. Tõnis Tammekivi on OÜ Ihaste Projekt ja OÜ Tartu Üldehitus juhatuse liige ning vastavalt

§ 8

lg 3 kohaselt lõpeb juriidilise isiku juhtumis- või kontrollorgani liikme kindlustuskaitse sotsiaalmaksu tähtpäevaks maksmata jätmise korral neljateistkümne kalendripäeva möödumisel maksetähtpäevast, kui sotsiaalmaksu maksmise kohustust ei ole selleks ajaks nõuetekohaselt ja täies ulatuses täidetud. Käesolevaks ajaks on Tõnis Tammekivi ravikindlustuskaitse lõpetatud ka OÜ Tartu Üldehitus ja OÜ Ihaste Projekt poolt tulenevalt sotsiaalmaksu mittemaksmisest

1. Haigekassa on seisukohal, et ka OÜ Ihaste Projekt poolt ei ole Tõnis Tammekivi mingeid töid teostanud ning vastavat äriühingut kasutas Tõnis Tammekivi rahapesuks, milles on Tõnis Tammekivi süüdi mõistetud ning mis on põhistatud vastuse punktis 2.2 viidatud kohtuotsustes. Viidatud Ringkonnakohtu otsustest selgub üheselt, et Tõnis Tammekivi laenas OÜ-le Ihaste Projekt osaliselt haigekassalt alusetult saadud ajutise töövõimetuse hüvitise ning kasutas nimetatud äriühingut rahapesuks.
2. Vastustaja märgib, et haigekassa ei nõua ettekirjutusega Tõnis Tammekivilt tagasi kogu summat, mis hõlmab kriminaalprotsessis märgitud ajavahemikku. Haigekassa on Tõnis Tammekivile maksnud kriminaalprotsessi hõlmaval ajavahemikul ajutise töövõimetuse hüvitist kokku 663 596 krooni. Ettekirjutusega tagasinõutav summa on 563 563 krooni. Haigekassa poolt tagasinõutav summa moodustab selle osa, mille ulatuses lähtudes äriühingute poolt esitatud maksudeklaratsioonides kajastatud valeandmetest, maksis haigekassa alusetult Tõnis Tammekivile ajutise töövõimetuse hüvitist.
3. Tõnis Tammekivi on väitnud, et Maksu- ja Tolliamet nõuab käesoleval ajal sisse OÜ-te Ilseme ja Tartu Üldehitus ning MTÜ Ehituskogemuste Klubi maksuvõlgu. Eesti Haigekassa tegi selles küsimuses päringu Maksu- ja Tolliametile. Vastavalt Maksu- ja Tolliameti teatele ei nõua Maksu-ja Tolliamet sisse võlgnevust Ilseme OÜ-lt, Tartu Üldehitus OÜ-lt, MTÜ-lt Ehituskogemuste Klubi. Nagu kriminaalprotsessis vastuvaidlematult tuvastatud ning ka Tõnis Tammekivi poolt oma kaebuses omaks võetud - puudus Tõnis Tammekivil tegelik töösuhe OÜ-tega Ilseme ja Tartu Üldehitus ning MTÜ-ga Ehituskogemuste Klubi. Asjaolu, et haigekassa nõuab oma ettekirjutusega Tõnis Tammekivilt sisse alusetult saadud ajutise töövõimetuse hüvitist, ei saa mõjutada Maksu- ja Tolliameti tegevust maksuvõlgade sissenõudmisel äriühingutelt, kellega Tõnis Tammekivil puudus tegelik töösuhe.
4. Tuginedes kohtuotsustele saab väita, et Sven Jakobson, Tõnis Tammekivi, Kalju Tullus ja Karin Tullus lõid eesmärgiga saada pettuse teel varalist kasu, Maksu- ja Tolliametile valeandmeid esitades haigekassa töötajates ebaõige ettekujutuse Tõnis Tammekivile, Kalju Tullusele ja Karin Tullusele makstud töötasust ja sellelt tasutud sotsiaalmaksust. Selleks deklareerisid Sven Jakobson ja Kalju Tullus aastatel 2005-2007 mitmetel maksustamisperioodidel erinevate juriidiliste isikute tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides Tõnis Tammekivile, Kalju Tullusele ja Karin Tullusele sellise töötasu maksmist, mida nendele tegelikult ei makstud, samuti sellelt töötasult arvestatud sotsiaalmaksu. Lähtudes maksudeklaratsioonides kajastatud valeandmetest, maksis haigekassa esitatud töövõimetuslehtede alusel Tõnis Tammekivile, Kalju Tullusele ja Karin Tullusele, nende fiktiivset töötasu tegelikuks pidades, alusetult välja kokku 1 190 033,00 krooni ajutise töövõimetuse hüvitisi, mille näol said nimetatud isikud varalist kasu. Tõnis Tammekivile alusetult makstud ajutise töövõimetuse hüvitis moodustas sellest kogusummast 563 563,00 krooni.
5. Haigekassa on ettekirjutuse tegemisel ja ettekirjutuse sundtäitmiseks esitamisel järginud 9 õigusaktides sätestatut ning ka võtnud arvesse Riigikohtu otsuses toodud seisukohti ning haigekassa ettekirjutus ning selle edastamine sundtäitmiseks on olnud seaduslik ning põhjendatud.
6. Kaebajale väljamakstud hüvitise summade ja temalt tagasinõutava summa erinevuse kohta märgib vastustaja, et erinevus tuleneb sellest, et mitte kõik aastatel 2006-2007 kaebajale väljamakstud ajutise töövõimetuse hüvitise summad ei ole haigekassa poolt välja makstud alusetult. Nimelt leidis Tartu Maakohtus ja Tartu Ringkonnakohtus tuvastamist asjaolu, et kaebaja töötasult deklareeritud sotsiaalmaks ei olnud mitte kogu ulatuses, vaid ainult osaliselt ebaõige. Kaebaja töötasult alusetult (töösuhte olemasoluta) deklareeritud sotsiaalmaks moodustas 2005.a. 92 400 krooni ja 2006.a. 149 500 krooni, samal ajal kui kogu 2005.a. ja 2006.a. kaebaja eest deklareeritud sotsiaalmaks moodustas vastavalt 2005.a. 93 750 krooni ja 2006.a. 150 160 krooni. On loomulik, et osas, milles haigekassa maksis hüvitist seaduslikult, ei nõua haigekassa hüvitist kaebajalt tagasi.
7. Väär on ka kaebaja väide, et töövõimetuslehe nr 854 (periood 30.07.2007 - 27.08.2007 alusel ei ole haigekassa kunagi väljamakset teostanud. Nimetatud haiguslehe alusel on haigekassa kaebajale 28.11.2007 teostanud väljamakse summas 1747 krooni (mitte 81125 krooni, nagu on märkinud kaebaja). Lisaks on jäänud kaebaja poolt märkimata 2007.a. töövõimetusleht nr 878 (periood 28.08.2007 - 17.09.2007), mille alusel on haigekassa teostanud 28.11.2007 kaebajale väljamakse summas 1310 krooni. Nimetatud kahe töövõimetuslehe alusel makstud hüvitist haigekassa tagasi ei nõua ja nimetatud summad vaidlustatud ettekirjutuses ei kajastu.
8. Kaebaja väite kohta, et temalt sissenõutavast summast ei ole maha arvatud OÜ-lt Perearst Maire Nirkilt väljanõutud summat 45 126 krooni, selgitab vastustaja, et kaebajale ettekirjutusega nõutavast summast on maha arvestatud OÜ-lt Perearst Maire Nirk väljanõutud summa, mis kaebajale väljamakstud osas moodustas 11 144 krooni (45 126 krooni moodustas mitte kaebajale üksi, vaid kokku kolmele kindlustatud isikule alusetult väljamakstud hüvitis).
9. Kaebaja väitel on 2005.a. kaebaja töötasudelt sotsiaalmaks reaalselt tasutud 100%, 2006.a. aga osaliselt. See on uus asjaolu ja seega tuleb näiteks 2006.a. haigekassa poolt temale makstud hüvitisi lugeda seaduslikuks. Haigekassa seisukoht selle väite osas on järgmine: Kriminaalasjas Tartu Maakohtus ja Tartu Ringkonnakohtus arutati kaebajale esitatud süüdistust selles, et ta on loonud Maksu-ja Tolliametile valeandmete esitamise kaudu Eesti Haigekassa töötajates, kes menetlesid kaebaja töövõimetuslehti, väära ettekujutuse kaebajale tegelikult makstud tasust. Kuna andmed töötasust olid ebaõiged, maksis haigekassa kaebajale hüvitist alusetult. Nimetatud asjaolud on tõendatud menetluses esimese ja teise astme kohtus ning kaebaja on valeandmete esitamise eest süüdi mõistetud. Väär on kaebaja väide, nagu oleks tegemist „uue" asjaoluga.
10. Kaebaja töösuhte väidetava olemasolu kohta OÜ-ga Ilseme, Tartu Üldehitus OÜ-ga ja MTÜ-ga Ehituskogemuste Klubi märgib vastustaja, et kaebaja on esitanud väite töösuhte olemasolu kohta ka kriminaalkohtumenetluses Tartu Maakohtus ja Tartu Ringkonnakohtus, menetluses nimetatud kohtutes leidis tuvastamist siiski asjaolu, et tegelik töösuhe puudus.
11. Maksuvõlgade väidetava sissenõudmise kohta märkis vastustaja, et tööandja poolt Maksuja Tolliametile deklareeritud ja tasumata sotsiaalmaksu, sissenõudmine ning haigekassa poolt alusetult makstud ajutise töövõimetuse hüvitis on erinevatel õiguslikel alustel tekkivad kohustused ja neid käesolevas haldusasjas seostada on meelevaldne. 10 Kohtu põhjendused ja otsus
12. Kaebuse esitaja on seisukohal, et haigekassal puudub tema vastu nõudeõigus. Kuivõrd väidetavad alusetud väljamaksed on teostatud tööandja poolt ebaõigete andmete esitamise tõttu, tulnuks ettekirjutus teha kindlustatud isiku tööandjale. Kaebaja arvates on

§ 62

lõige 4 erinormiks

§ 62lõike 3 suhtes.

42. Kohus ei nõustu kaebajapoolse seaduse tõlgendusega.

§ 62

lg 3 sätestab, et haigekassa võib alusetult makstud ajutise töövõimetuse hüvitise kohta teha ettekirjutuse koos hoiatusega ja nõuda kindlustatud isikult alusetult makstud ajutise töövõimetuse hüvitise tagasi või pidada see kinni järgmiste perioodide väljamaksetest.

§ 62

lg 4 sätestab, et kui ajutise töövõimetuse hüvitise alusetu maksmine toimus ebaõigete andmete esitamise tõttu kindlustatud isiku tööandja poolt või käesoleva seaduse § 61 lõikes 1 nimetatud keelu rikkumise korral, võib haigekassa teha ettekirjutuse koos hoiatusega ja nõuda alusetult makstud hüvitise tagasi kindlustatud isiku tööandjalt. 43. Kohus jagab vastustaja seisukohta, et

§ 62

lg 4 ei ole erinorm

§ 62lg 3 suhtes.

Haigekassal oli õigus teha

§ 62

lg 3 alusel ettekirjutus ja nõuda alusetult makstud ajutise töövõimetuse hüvitis tagasi kaebuse esitajalt.

1. Käeoleval juhul on toimunud töövõimetuse hüvitise alusetu väljamaksmine seoses kuriteo (kelmuse) toimepanemisega kaebuse esitaja poolt. Tartu Maakohtu 13.10.2008.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-08-3588 tunnistati Tõnis Tammekivi süüdi KarS § 209 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi ning Kalju Tullus ja Karin Tullus KarS § 209 lg 2 pde 2 ja 3 järgi selles, et eesmärgiga saada pettuse teel varalist kasu lõid Maksu- ja Tolliametile valeandmeid esitades Eesti Haigekassa töötajates ebaõige ettekujutuse T. Tammekivile, Kalju Tullusele ja Karin Tullusele makstud töötasust ja sellelt tasutud sotsiaalmaksust. Selleks deklareerisid S. Jakobson ja Kalju Tullus aastatel 2005-2007 mitmetel maksustamisperioodidel erinevate juriidiliste isikute tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides T. Tammekivile, Kalju Tullusele ja Karin Tullusele sellise töötasu maksmist, mida nendele tegelikult ei makstud, samuti sellelt töötasult arvestatud sotsiaalmaksu. Lähtudes maksudeklaratsioonides kajastatud valeandmetest, maksis Eesti Haigekassa süüdistatavate esitatud töövõimetuslehtede alusel T. Tammekivile, Kalju Tullusele ja Karin Tullusele, nende fiktiivset töötasu tegelikuks pidades, alusetult välja kokku 1 235 159 krooni ajutise töövõimetuse hüvitisi, mille näol said süüdistatavad varalist kasu. Kohus leidis, et T. Tammekivi, Kalju Tullus ja Karin Tullus süüdistuses nimetatud lepingute alusel tegelikult tööd ei teinud ja tasu ei saanud. Samuti tuvastas kohus, et juriidilised isikud, kellega T. Tammekivi, Kalju Tullus ja Karin Tullus näilikud töölepingud sõlmisid, ei ole maksnud ei sotsiaal- ega tulumaksu. Süüdistuses nimetatud juriidiliste isikute tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonides valeandmete esitamisega viisid süüdistatavad Eesti Haigekassa töötajad eksimusse, mille tagajärjel toimus varakäsutus töövõimetushüvitiste väljamaksmine.
2. Kohtuotsuses kriminaalasjas 1-08-3588 on tuvastatud, et Tõnis Tammekivil puudus tegelik töösuhe OÜ-tega Ilseme ja Tartu Üldehitus ning MTÜ-ga Ehituskogemuste Klubi. Haigekassa ei saa teha ettekirjutust väidetavatele tööandja(te)le, kellega kaebajal tegelikult töösuhe puudus. 11
3. Kohus on seisukohal, et Eesti Haigekassa 08.12.2009 ettekirjutus nr 2-45/3226 on piisaval määral motiveeritud ja kontrollitav. Ettekirjutuses on märgitud selle tegemise faktiline alus ning asjakohane viide õiguslikule alusele. Ettekirjutustest põhjendatakse sellega, et haigekassa maksis kaebajale töövõimetuse hüvitised summas 563 563 krooni alusetult, kuna kaebaja pani koos Sven Jakobsoni, Kalju ja Karin Tullusega toime kuriteo, mille toimepanemise eest on ta Tartu Maakohtu
4. oktoobri 2009.a. otsusega süüdi mõistetud. Ettekirjutuse õiguslikuks aluseks on

§ 62lg 3.

1. Asjaolu, et ettekirjutus ei sisalda tagasinõutava summa arvutuskäiku on küll ettekirjutuse puudus, kuid ei muuda ettekirjutust õigusvastaseks ega anna alust ettekirjutuse tühistamiseks.
2. Kaebaja väitel on 2005.aastal kaebaja töötasudelt sotsiaalmaks reaalselt tasutud 100% ning 2006.aastal osaliselt. See on uus asjaolu ja seega tuleb näiteks 2006.a. haigekassa poolt temale makstud hüvitisi lugeda seaduslikuks. Kohtu veendumusel ei ole tegemist uue asjaoluga, mille tõttu tuleks hüvitiste väljamaksmist haigekassa poolt lugeda seaduslikuks. Kaebuse esitajale ei ole esitatud nõuet kõigi talle väljamakstud töövõimetuse hüvitiste tagasimaksmiseks. Vaidlustatud ettekirjutus puudutab üksnes fiktiivselt deklareeritud sotsiaalmaksuga seonduvaid väljamakseid. Kriminaalasjas nr 1-08-3588 tehtud kohtuotsustega on tuvastatud, et kaebajal OÜ-tega Ilseme ja Tartu Üldehitus, samuti MTÜ-ga Ehituskogemuste Klubi tegelik töösuhe puudus. Lähtudes maksudeklaratsioonides kajastatud valeandmetest, maksis haigekassa esitatud töövõimetuslehtede alusel Tõnis Tammekivile alusetult välja 563 563,00 krooni ning seda summat vaidlustatud ettekirjutusega tagasi nõutaksegi.
3. Kaebuse esitaja osundab sellele, et

§ 60

lg 1 loetleb ammendavalt piirangud, mis kehtivad isiku õigusele saada ajutise töövõimetuse hüvitist. Vaidlustatud ettekirjutuses ei ole mitte ühelegi

§ 60lg-s 1 nimetatud alusele viidatud.

Kohtu veendumusel on tuginemine

§ 60lg-le 1 antud juhul asjakohatu.

Kui esineb mõni selles sättes nimetatud asjaolu, on haigekassal õigus hüvitise väljamaksmise tähtaega pikendada ning lõppkokkuvõttes ka hüvitise maksmisest keelduda või ka juba väljamakstud hüvitis tagasi nõuda. Samas seadus aga ei sätesta, et üksnes

§-s 60 nimetatud asjaoludel saab lugeda töövõimetuse hüvitist alusetult makstuks. Seadus ei seosta

§ 62lg-t 3 ja lg-t 4 sama seaduse §-ga 60.

Töövõimetuse hüvitis võib olla alusetult välja makstud ka muudel asjaoludel, nt seoses kuriteo (kelmuse) toimepanemisega nagu käesoleval juhul.

1. Kaebaja arvates ei saa Eesti Haigekassa ettekirjutus baseeruda üksnes kriminaalasjas jõustunud kohtuotsusel, millega kaebaja mõisteti süüdi kelmuse teel vastustajalt ajutise töövõimetuse hüvitiste väljapetmises. Kaebaja on seisukohal, et HKMS § 17 lg 1 kohaselt on varasema jõustunud kohtulahendi motiivides tuvastatud asjaolusid hinnatavad kogumis teiste tõenditega. Kriminaalasjas jõustunud kohtuotsus ei oma käesolevas haldusasjas ette kindlaksmääratud jõudu.
2. Nagu eelnevalt märgitud on käeoleval juhul töövõimetuse hüvitise alusetu väljamaksmine toimunud seoses kuriteo (kelmuse) toimepanemisega kaebuse esitaja poolt. Lähtudes maksudeklaratsioonides kajastatud valeandmetest maksis haigekassa esitatud töövõimetuslehtede alusel Tõnis Tammekivile alusetult välja 563 563 krooni ning selle summa tagasimaksmist vaidlustatud ettekirjutusega ka nõutakse. Vaidlustatud ettekirjutus puudutab üksnes fiktiivselt deklareeritud sotsiaalmaksuga seonduvaid väljamakseid. Seetõttu loeb kohus põhjendatuks ja õigeks, et vastustaja on lähtunud kriminaalmenetluses tuvastatud faktilistest asjaoludest. 12 Vastustaja on õigustatult lugenud kriminaalmenetluses tuvastatud faktilised asjaolud haldusmenetluses siduvalt tuvastatuks. Samas ei tugine vaidlusalune ettekirjutus ka mitte ainult kriminaalasjas tehtud kohtuotsusele. Vastustaja on ettekirjutuse tegemisel uurinud teisi asjas tähtsust omavaid tõendeid nagu töövõimetuslehtede saatekirjad ja sotsiaalmaksu andmebaasi andmed ja nendele ka tuginenud. Kohtu veendumusel ei ole haigekassa eksinud seaduse ning õiguse üldpõhimõtete vastu, tuginedes ettekirjutuse vormistamisel jõustunud kriminaalkohtu lahendile, andmata kaebajale veelkord võimalust esitada omapoolseid selgitusi ning vastuväiteid.
3. Nii Tartu Maakohus, Tartu Ringkonnakohus kui Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et süüdistuses nimetatud juriidiliste isikute tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonides valeandmete esitamisega viidi haigekassa töötajad eksimusse, mille tagajärjel toimus töövõimetushüvitiste väljamaksmine. Kaebaja ei ole halduskohtule esitanud selliseid uusi tõendeid või tõendite väljanõudmise taotlusi, mis annaksid halduskohtule aluse kriminaalmenetluse raames faktiliste asjaolude suhtes tehtud järelduste teisiti või ümber hindamiseks. Seetõttu jätab kohus tähelepanuta kaebaja väited, mis on suunatud eelnimetatud kohtuotsustes tuvastatud asjaolude ning nende pinnalt tehtud järelduste revideerimisele: väide selle kohta, et T. Tammekivi ja OÜ Ilseme ja Tartu Üldehitus ning MTÜ Ehituskogemuste Klubi vahel oli tegelik töösuhe siiski olemas ning et kaebajal ei olnud võimalik Maksu- ja Tolliametile valeandmeid esitada, et seeläbi eksitada haigekassa töötajaid.
4. Seoses kaebaja väitega, et tööandja esindaja Sven Jakobson korraldas raamatupidamiskohustust ebarahuldavalt, mistõttu tulnuks ettekirjutus teha mitte kaebajale, vaid väidetavale tööandjale, sest töötajat ei saa teha vastutavaks tööandja lohakuse ning tegematajätmiste eest, märgib kohus, et haigekassa nõudeõigust kaebaja vastu on kohus käsitlenud käesoleva otsuse p-des 41-
6. Kaebaja märgib, et Eesti Haigekassa vaidlustatud ettekirjutus on tekitanud olukorra, kus üheaegselt nõutakse firmadelt maksuvõlgade likvideerimist 2005-2007 esitatud tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonide alusel ning haigekassa nõuab kaebajalt tagasi ajutise töövõimetuse hüvitist nende samade deklaratsioonide õigustühisusest tulenevalt. Kaebaja arvates ei saa äriühingute poolt esitatud deklaratsioonid olla üheaegselt kehtivad maksumenetluses ning tühised ravikindlustust puudutavas vaidluses. Kaebaja leiab, et tunnustades maksunõuete jätkuvat kehtivust tööandjate suhtes, langeb ära õiguslik võimalus kaebajalt ravikindlustushüvitiste tagasinõudmiseks.
7. Kaebaja eeltoodud seisukoht on ekslik. Asjaolu, et on toimunud maksumenetlus OÜ Ilseme maksuvõlgade sissenõudmiseks ja toimub menetlus OÜ Tartu Üldehitus maksuvõlgade sissenõudmiseks (MTA teatis tl 83), ei muuda haigekassa vaidlustatud ettekirjutust õigusvastaseks. Maksumenetlusest juriidiliste isikute ja riigi vahel tulenevad õigussuhted ei muuda kaebaja ja haigekassa vahelistest õigussuhetest tulenevaid õigusi ja kohustusi. Tegemist on kahe erineva menetlusega, mis viiakse läbi erineval õiguslikul alusel. Maksumenetlus toimub maksukorralduse seaduse järgi ning menetlus alusetult makstud töövõimetuse hüvitise tagasinõudmiseks ravikindlustuse seaduse alusel. Maksuvõlgade sissenõudmine käesoleva asjaga seotud äriühingutelt, ei mõjuta alusetult saadud ajutise töövõimetuse hüvitise sissenõudmist Tõnis Tammekivilt. 13
8. Kohus peab siinkohal vajalikuks märkida, et maksukorralduse seadus annab maksuhaldurile õiguse ja paneb ühtlasi kohustuse nõuda sisse maksumaksja enese poolt deklareeritud, kuid tähtajaks tasumata maksusummad ning seadusevastase tegevuse tagajärjed toovad kaasa samasuguse maksukohustuse nagu see oleks tekkinud majandusliku sisu poolest sarnase õiguspärase tegevuse tagajärjel. Lähtudes eeltoodud põhjendustest ning juhindudes HKMS § 26 lg 1 p-st 6 jätab kohus Tõnis Tammekivi kaebuse rahuldamata. Mai Saunanen Kohtunik 14