3-10-2675/8

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-2675 Otsuse kuupäev 21.03.2011 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi A.M. kaebus Tartu Vangla käskkirjale 29.07.2010 nr. 1-4/1390 ja vaideotsusele 13.09.2010 nr. E5-380 Asja läbivaatamine 01.03.2011, kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta A.M. kaebus haldusasjas 3-10-2675 rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 20.04.2011 Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolude kirjeldus A.M. on pöördunud Tartu Halduskohtu poole kaebusega, milles vaidlustab Tartu Vangla käskkirja nr. 1-4/1390 29.07.2010 „Distsiplinaarkaristuse määramine“ , millega on otsustatud karistada kinnipeetav A.M. noomitusega VangS § 63 lg 1 p. 1 alusel. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kohaselt on A.M. 26.07.2010 kella 12.20 ajal pannud toime järgmise rikkumise: viibis süüdimõistetute eluhoone 8 sektoris pesupesemiseruumis ebakorrektselt riietatuna – alasti. Viibides pesupesemisruumis ebakorrektselt riietatuna rikkus kinnipeetav A. M. Tartu Vangla kodukord p. 3.2 nõuet, mille kohaselt viibides väljaspool elukambrit peab olema kinnipeetav isik korralikult riides. Kaebaja on vaidlustanud nimetatud käskkirja vaidemenetluses 26.08.2010 ning vaideotsusega 13.09.2010 nr. E5-380 on jäetud kaebaja vaie rahuldamata. Vaidemenetluse käigus on asutud seisukohale, et käskkiri nr. 1-4/1390 29.07.2010 on õiguspärane. Kaebuse esitaja taotleb tühistada Tartu Vangla käskkiri nr. 1-4/1390 29.07.2010 „Distsiplinaarkaristuse määramine“ ja vaideotsuse 13.09.2010 nr. E5-

1. Kaebaja on märkinud, et kuumad suveilmad ja eluruumides ebanormaalselt kõrge temperatuur on põhjustanud kaebaja organismis reaktsiooni, mille tagajärjel kaebaja higistas intensiivsemalt kui tavaliselt. Intensiivsem higistamine tingis vajaduse ennast ja oma riideid pesta tihedamalt kui tavaliselt. Kaebaja on märkinud, et dušširuum või pesuruum on mõlemad üsna sarnased, kuna mõlemas ruumis on riidenagid kuhu riideid riputada ja riiulid pesemisvahendite jaoks ning veetrapid, mille kaudu jookseb vesi ära kanalisatsiooni. Seega, kuna dušširuumis on inimene riieteta ja peseb ennast, siis võis seda kaebaja arvates teha ka pesuruumis. Kaebaja väidete kohaselt on ta enda hügieeni eest hoolitsenud pesuruumis 26.07.2010 , kaebaja jahutas oma keha külma veega. Kaebaja viitab Tartu Vangla kodukord p. 3.2, mis kohustab kinnipeetavat väljaspool elukambrit korralikult riietuma, kaebaja arvates peaks sellisel juhul olema korralikult riietatud ka dušši all viibides, kuna see ruum asub väljaspool elukambrit. Kaebaja on arvamusel, et nii dušširuum kui ka pesupesemiseruum sobivad enda hügieeni eest hoolitsemiseks. Kaebaja leiab, et Tartu Vangla kodukord p.3.2 sätet ei ole võimalik rakendada kui kinnipeetav soovib oma hügieeni eest hoolitseda. Kaebaja ei nõustu ka vaideotsuses toodud seisukohtadega ning peab vangla poolt võimaldatud duššikordadest väheseks, eriti arvestades suvetingimusi, kus õues on 30o sooja , mis tingib suurema vajaduse end pesta. Vastustaja taotleb jätta kaebuse rahuldamata. Tartu Vangla on seisukohal, et A.M. kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Tartu Vangla peaspetsialist-üksusejuhi J.Juhkasoni 29.07.2010 käskkirjaga nr 1-4/1390 määrati A.M. distsiplinaarkaristuseks noomitus Tartu Vangla Kodukorra p 3.2 sätestatud nõude süülise rikkumise eest. Kaebaja distsiplinaarsüütegu seisnes selles, et ta viibis 26.07.2010 kella 12.20 süüdismõistetute eluhoone
2. sektsiooni pesupesemise ruumis ebakorrektselt riietatuna (alasti). A.M. ei eitanud teo toimepanemist kuid pidas seda vabandatavaks, kuna temperatuur õues oli pidevalt üle 30ºC ja kambris veel kõrgem, mistõttu tema higistas rohkem ning ta tahtis ainult täita temale vangistusseaduse § 50 lg 1 tulenevat isikliku hügieeni tagamise kohustust. Vangla on seisukohal, et kaebaja kasutas teadlikult enese pesemiseks aega ning kohta, mis ei olnud selleks ette nähtud, tekitades sellega ise olukorra, mis viis tema distsiplinaarkorras karistamiseni. Samas on kaebaja ka ise möönnud, et ka kambris pesemine on võimalik aga lihtsalt ebamugav. Seega ei ole kaebaja teguviis ajendatud mitte vajadusest, vaid mugavusest, mida ei saa aga kindlasti pidada rikkumise toimepanemise õigustavaks asjaoluks. Kaebaja on tutvunud vangistust reguleerivate õigusaktidega ja Tartu Vangla Kodukorraga 10.02.2010, seega oli kaebajale teada, et dušši kasutamine toimub graafiku alusel ning ta peab olema ajal, mis ei ole ette nähtud dušši kasutamiseks ning kohas, mis ei ole mõeldud enese pesemiseks, viibima väljaspool elukambrit korrektses vangla poolt väljastatud riietuses Kohtu seisukohad: Kohus asub seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ning ei kuulu rahuldamisele. Tartu Vangla peaspetsialist-üksusejuhi J.Juhkasoni 29.07.2010 käskkirjaga nr 1-4/1390 määrati A.M. distsiplinaarkaristuseks noomitus Tartu Vangla Kodukorra p 3.2 sätestatud nõude süülise rikkumise eest. Kaebaja distsiplinaarsüütegu on seisnenud selles, et ta viibis 26.07.2010 kella 12.20 süüdismõistetute eluhoone
3. sektsiooni pesupesemise ruumis ebakorrektselt riietatuna (alasti). A.M. ei eita teo toimepanemist aga leidis, et kuna ta oli ilma riieteta pesupesemisruumis ja jahutas end külma veega kuna väljas oli palav ning ei teinud vahet, kas pesta end dušširuumis või pesupesemisruumis ning pidas seda vabandatavaks ning ta tahtis ainult täita temale Vangistusseaduse § 50 lg 1 tulenevat isikliku hügieeni tagamise kohustust. VangS § 50 lg 1 kohaselt peab kinnipeetav hoolitsema oma isikliku hügieeni eest ning VangS § 50 lg 2 kohaselt tuleb võimaldada kinnipeetavale vähemalt üks kord nädalas, samuti vanglasse vastuvõtul saun, dušš või vann. Tartu Vangla Kodukorra p 5.7 kohaselt toimub kinnipeetavatele dušši kasutamine graafiku alusel osakondade kaupa. Vangla on märkinud, et graafikud pannakse üles lahtiste osakondade teadete tahvlile või dušširuumi kõrvale ning vaidlust selle üle, et kas kaebajale võimaldati dušši kasutamist, ei ole. Tartu Vangla Kodukord p. 3.2 kohaselt peab kinnipeetav olema korrektselt riietatud väljaspool elukambrit. VangS § 105 lõike 22 kohaselt tehakse kodukord kinnipeetavale allkirja vastu teatavaks. Vangla on märkinud, et kaebajale on Tartu Vangla kodukord sätteid ja teisi vangistust reguleerivaid sätteid tutvustatud 10.02.2010, seega on kaebaja teadlik vangla kodukorrast, mistõttu on kaebajale teada, et dušši kasutamine toimub graafiku alusel ning ta peab olema ajal, mis ei ole ette nähtud dušši kasutamiseks ning kohas, mis ei ole mõeldud enese pesemiseks, viibima väljaspool elukambrit korrektses vangla poolt väljastatud riietuses. Vangla on õigesti märkinud, et asjas ei oma tähtsust, mida kaebaja arvab sellest, et mingeid eluosakonna üldkasutatavaid ruume on võimalik kasutada temale sobival ajal selleks, et seal ennast pesta. Kaebaja kambris on olemas pesemiskoht, kust tuleb külma vett ööpäevaringselt ja mida tal oli võimalik kasutada igal temale sobival ajahetkel. Kaebaja kasutas teadlikult enese pesemiseks aega ning kohta, mis ei olnud selleks ette nähtud, tekitades sellega ise olukorra, mis viis tema distsiplinaarkorras karistamiseni. Samas on kaebaja ka ise möönnud, et ka kambris pesemine on võimalik aga lihtsalt ebamugav. Seega ei ole kaebaja teguviis ajendatud mitte vajadusest, vaid mugavusest, mida ei saa aga kindlasti pidada rikkumise toimepanemise õigustavaks asjaoluks. Kaebaja on süüliselt toime pannud Tartu Vangla Kodukord p. 3.
4. nõuete rikkumise. Tartu Vangla direktori 13.09.2010 vaideotsusega E5 380 jäeti A.M. vaie rahuldamata, kuna süüdimõistetute eluhoones viibivatele kinnipeetavatele on tagatud isikliku hügieeni eest hoolitsemiseks 3 korda nädalas dušši kasutamise võimalus, mis on piisav selleks, et kinnipeetav saaks enda hügieeni eest hoolitseda, seega ei olnud kaebaja poolt toimepandud rikkumine õigustatud, distsiplinaarkorras karistamine oli põhjendatud ja käskkirja tühistamiseks puudub alus. Vangistusseaduse § 63 lg 1 kohaselt võib distsiplinaarkaristuse määrata sama seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest , milleks üheks karistuse liigiks on noomitus. Kohus asub seisukohale, et kaevatav distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri ja kaevatav vaideotsus on õiguspärased, distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri on kaalutletud, arvestatud on teo rikkumise astet ja asjaolu, et kaebajal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kaalutletud on ka asjaolu, et noomituse määramine kaebajale on antud hetkel kõige efektiivsem mõjutusvahend, et suunata kaebaja õiguskuulekale käitumisele. Kaebaja ei ole viidanud distsiplinaarmenetluse läbiviimise menetlusnormide rikkumisele, mistõttu kohus ka sellele õiguslikku hinnangut ei anna. Eeltoodu alusel jätab kohus täielikult kaebuse rahuldamata lähtudes HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p.
5. Kohtunik Mare Priks