TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-2182 Otsuse kuupäev 21.märts 2011 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vanglalt kahju 2500

§ 220

lg 1 kohaselt peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asjas lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijale müügi puhul peab tarbija teatama asja lepingutingimustele mittevastavuses müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada ja sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, kui ta ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt. Teada pidamise eeldused on täidetud, kui asjal puuduse olemasolu on niivõrd ilmne, et ükski mõistlik isik ei saaks, ka eriteadmisi omamata, vastavat asjaolu tähele panemata jätta. On ilmselge, et kui kaebaja leiab, et tema ostetud teleri puuduseks on see, et see on mono heliga teler, pidi kaebaja seda ka koheselt mõistma ja aru saama ning sellest koheselt vangla kauplusele teada andma. Seda aga kaebaja ei teinud, vaid kasutas telerit ilma, et tal 2 pretensioone oleks olnud 2,5 kuu jooksul, mis kinnitab, et kaebaja pidas telerit lepingutingimustele vastavaks. 5. Lisaks sellele, et kaebaja ületas kauba lepingutingimustele mittevastavuse teate esitamisel ilmselgelt mõistlikku tähtaega, oli tema poolt 17.06.2010 taotluse, teleri vahetamiseks või raha tagastamiseks, esitamise hetkeks möödunud ka

§ 218

lg-s 2 märgitud kuue kuuline tähtaeg, mille kestel eeldatakse, et asja lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal. Ülalmärgitust tulenevalt on Tartu Vangla sisukohal, et ei ole oma tegevusega kaebaja õigusi rikkunud ega temale kahju tekitanud. Kaebaja sai osta soovitud teleri, tal oli piisavalt aega, et veenduda teleri lepingutingimustele vastavuses ning anda märku selle puudumisest, kaebaja on ületanud võlaõigusseaduses sätestatud ostu-müügi lepingust taganemise tähtaega ning seega ei ole temal alust nõuda Tartu Vanglalt teleri vahetust teistsuguse vastu või ostetud teleri eest raha tagasi saamist. Kohtu põhjendused ja otsus

1. Vaidlus on antud asjas selles, kas Tartu Vangla on kohustatud hüvitama kahju, mis on kaebajale tema poolt 2009 aasta detsembris teleri BEKO ostmisega tekitatud. Kaebaja on seisukohal, et vangla on müünud talle teleri, mis ei vasta teleri reklaamlehes märgitud tingimustele. Kahju hüvitamise viisi ja ulatuse osas on kaebaja nii haldusmenetluse kui kohtumenetluse ajal olnud erinevatel seisukohtadel. Vanglale esitatud vaides on J.Kolesnikov taotlenud tema poolt ostetud televiisori asendamist televiisoriga või talle 2500 krooni tagastamist, samuti on kompromissina pakutud kaebaja poolt moraalse kahju hüvitisena 1000 krooni tagastamist tema arvele. Viimasel juhul ta loobub teistest pretensioonidest (tlk.15). Kohtule esitatud esialgses kaebuses on esitatud taotlus, et kohus kohustaks vanglat tagastama talle 2500 krooni või vahetama ostetud televiisor televiisorite Altiuse või Electrion vastu. Kohtule saadetud 27.09.2010 kirjas on J.Kolesnikov märkinud, et mingeid kompromisse ta ei taha, vaid ainult seda, et vangla tagastaks talle raha 2500 krooni (tlk.33, tõlge lk.39). Kohtuistungil 17.02.2010 märkis kaebaja, et tema nõuded on järgmised: esmalt kompromiss 1000 krooni, seejärel uue teleri saamine ja seejärel rahaline hüvitamine. Kaebaja poolt esitatud kompromissettepanekuga, kanda kaebaja arvele mittevaralise kahju hüvitamisena 1000 krooni, ei ole vastustaja nõustunud.
2. Kohus on seisukohal, et kaebus kuulub rahuldamisele. RvastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Kohus nõustub vastustajaga, et kinnipeetavatele vangla kauplusest kaupade müümine on vanglale pandud avalik-õiguslik ülesanne, mis toimub võlaõigusseaduses sätestatud ostumüügi tehingu sätete alusel, arvestades seejuures vangistusseadusest tulenevate erisustega. VangS § 48 lg 1 kohaselt võib kinnipeetav oma isikuarvel oleva raha eest sisekorraeeskirjades sätestatud korras osta toiduaineid, isikliku hügieeni tarbeid ja muid asju, mille omamine vanglas on lubatud. Kaupu müüb vangla või eraõiguslik juriidiline isik, kellega on sõlmitud vastav tsiviilõiguslik leping. Tartu Vanglas müüb kaupu vangla ise. 3
3. Kaebaja leiab, et talle on Tartu Vangla tekitanud kahju sellega, et müüs reklaamlehele mittevastava teleri – reklaamlehe järgi pidi tema poolt ostetaval teleril olema kaks kõlarit, kuid tegelikkuses oli üks kõlar. Kahju on kaebaja hinnangul Tartu Vangla tekitanudki sellega, et müüs talle ühe kõlariga teleri, ehk müüs teleri, mis ei vastanud eelnevalt esitatud reklaam- infolehele ega varem müüdud sarnastele teleritele. Vaidlust ei ole, et kaebajale müüdud teler oli ühe kõlariga. Kaebaja on esitanud koopia vangla infokirjast (tlk.58), millest nähtub, et teleril LCD Beko hinnaga 2500 krooni on heli väljund 2X2W, ehk teler on kahe kõlariga. Kuigi esitatud tõendist ei nähtu, mis ajal see on koostatud ja kelle poolt koostatud, peab kohus kaebaja selgituste alusel tõenäoliseks, et kaebaja võttis teleri ostmisel aluseks kas sama või samade andmetega infolehe. Vastustaja ei ole ka tõendanud, et kaebaja poolt esitatud infoleht oleks ebaõige või et ajal kui kaebaja teleri ostis, oleks müüdavate kaupade infoleht olnud teistsuguse teabega.
4. Võlaõigusseaduse § 220 lg 1 kohaselt peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijalemüügi puhul peab tarbija teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada. Kaebaja sai teleri enda kätte 03.12.2009, sellest et teleril on ainult üks kõlar, teatas kaebaja vanglale esmakordselt 05.03.
5. Vastustaja on leidnud, et antud juhul on kaebaja teavitanud vanglat asja lepingutingimustele mittevastavusest 2,5 kuud hiljem ning seega ületanud 2 kuulise asja lepingutingimustele mittevastavusest teavitamise aja. Kohus vastustaja antud väitega ei nõustu. Arvestada tuleb, et teler oli 16.02.2010 kaebajalt lattu hoiule võetud, teleri sai kaebaja uuesti enda kätte 01.03.
6. Samuti tuleb arvestada, et teleril ühe kõlari puudumine ei olnud väliselt nähtav puudus, samuti võib kaebaja selgitustest järeldada, et ühe kõlari puudumine ei olnud koheselt ka arusaadav. Nii on kaebaja selgitanud, et kinnituse, et tema poolt ostetud teleril üks kõlar puudub, sai ta siis, kui tal oli võimalik kuulata teiste kinnipeetavate sarnaseid telereid. Kaebaja seletusest nähtuvalt viibis ta kuni teleri äravõtmiseni 16.02.2010 kinnises kambris ja tal puudus võimalus erinevate telerite võrdlemiseks. Peale seda, kui kaebaja märtsis 2010 sai teleri tagasi ja kui ta viibis avatud sektsioonis, sai ta aru, et tema teleril mängib ainult üks kõlar. Seega saab lugeda, et kaebuse esitaja on vanglat ehk kauba müüjat teavitanud teleri mittevastavusest lepingutingimustele kahe kuu jooksul, arvates mittevastavusest teada saamisest. Ka

§ 220

lg-s 3 on sätestatud, et kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Antud juhul tuleb arvestada, et kinnipeetaval on kauba lepingutingimustele vastavuse kindlakstegemiseks piiratumad võimalused kui vabaduses viibival isikul. 10. Et kaebaja poolt ostetud teler ei vastanud lepingutingimustele, ehk nendele tingimustele, millega oli teler reklaamitud, tõendavad ka kaebaja poolt esitatud ja teleriga kaasas olnud teleri BEKO eestikeelne kasutusjuhend ning vastustaja poolt esitatud kirjavahetus teleri maaletooja AS-ga Ottender & Valgmäe. Nii on AS Ottender &Valgmäe 3.märtsil 2010 vastanud Tartu Vanglale, et Beko teleri BKL 15LW L03W eestikeelses kasutusjuhendis on viga, kus 19“ teleri juhend on ekslikult tõlgitud 15“ teleri juhendi asemel, ehk et selles eestikeelses juhendis puuduvad 15“ teleri spetsifikatsioonid. Seega on ilmne, et vangla poolt kaebajale esitatud teleri Beko 15 müügiinfos oli teleri ühe tingimusena märgitud kaks heliväljundit ehk kaks kõlarit, kuna vangla ise sai sellest, et sellel teleril ei ole kahte kõlarit, 4 teada alles peale AS-lt Ottender Valgmäe selgitust. Asjaolu, et teleriga oli kaasas tootja poolt koostatud originaalpass, seda ka vene keeles, millest oleks saanud veenduda, kas teler oli ühe või kahe kõlariga, ei muuda tooteinfos märgitut teistsuguseks. 11.

§ 222

lg 1 sätestab, et kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt. Müüja võib parandamise asemel asendada asja lepingutingimustele vastava asjaga. J.Kolesnikov on Tartu Vanglale 13.07.2010 esitatud avalduses taotlenud teleri vahetamist teise teleri vastu või 2500 krooni tagastamist. Ka kohtulistungil jäi kaebaja teleri asendamise soovi juurde. Tarbijalemüügi puhul ei näe võlaõigusseadus ette, et taotlus asja asendamiseks tuleb esitada kas üheaegselt teatega asja lepingutingimustele mittevastavuse kohta või mõistliku aja jooksul pärast teate esitamist (

§ 222lg 6 ja 7).

Kohus peab seejuures põhjendatuks kaebaja taotlust, et vangla teleri müüjana asendaks lepingutingimustele mittevastava teleri uue teleriga, mis vastaks neile tingimustele, millega kaebajale telerit pakuti. Teleri asendamise võimaluse puudumise korral tuleb hüvitada teleri maksumus rahas. 12. Eeltoodud järeldustest tulenevalt on Juri Kolesnikovi kaebus põhjendatud ja kuulub halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 1 ja 2 alusel rahuldamisele. Kaebuse esitamisel vabastati kaebaja kohtumäärusega riigilõivu tasumisest. Riigilõivuseaduse § 56 lg 13 alusel oleks tulnud kaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 5% taotletavast summast, kuid mitte vähem kui 250 krooni (alates 01.01.2011 15,97 eurot) Kuna 5% taotletavast vara väärtusest on 125 krooni, tuleb Tartu Vanglal halduskohtumenetluse seadustiku § 95 lg 1 kohaselt Eesti Vabariigile hüvitada 15, 97 eurot. Eda Muts kohtunik 5 6