Obsah (11)

§ 23§ 24§ 84§ 471§ 11§ 22§ 92§ 7§ 33§ 26§ 121

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 15.03.2011, Tallinn Haldusasja number 3-08-2492 (liidetud haldusasi) Haldusasi P.D. ja T.T. ka

§ 23lg 3 p 1 alusel läbivaatamatult kaebeõiguse puudumise tõttu 2.

Jätta rahuldamata P.D. ja T.T. taotlus käesoleva haldusasjas menetluse peatamiseks; nende taotlus käesoleva haldusasja liitmiseks haldusasjadega (3-09456;3-09-460), milles menetlust ei toimu; T.T. taotlus menetluse lõpetamiseks

§ 24

lg 1 p 3 ja p 4 alusel ja Keila Linnavalitsuse taotlus

§ 24lg 1 p 2 alusel.

3. Kaebajate menetluskulud jätta nende kanda.

§ 84

lg 4 p 2 alusel ei kuulu tagastamisele tasutud riigilõiv, kuna kaebus tagastatakse

§ 23lg 3 p 1 alusel.

4. Edastada kohtumäärus menetlusosalistele Resolutsioon Edasikaebamise kord

§ 471

lg 1 kohaselt Tallinna Halduskohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust; 2) Määruskaebus esitatakse ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu kirjalikult. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on kaebuse või protesti läbi vaatamata jätmise määruse puhul 30 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. KAEBUSE ASJAOLUD 1) AS KH Energia-Konsult esitas

1. detsembril 2008 Keila Linnavalitsusele ehituslubade taotlused komplektalajaama HEKA 2SB paigaldamiseks Jõe tn 57b kinnistule (Huntaugu 1 alajaama asendamiseks) ja 10 kV ja 0,4 kV kaabelliinide ehitamiseks Jõe tänava maa-alal. Ehitusprojekt (edaspidi Projekt) on koostatud AS KH Energia - Konsult poolt. Alajaama paigaldamiseks Jõe tn 57b kinnistule on kinnistu omaniku Harko Keila OÜ poolt antud kirjalik nõusolek. Projekti on kooskõlastanud Elion Ettevõtted AS, OÜ Jaotusvõrk, AS Keila Vesi, Krah Pipes OÜKeila Linnavalitsuse 04.12.2008 korraldusega nr 441 väljastati ehitusload komplektalajaama HEKA 2SB paigutamiseks Keilas Jõe t 57 b asuvale kinnistule ehitusloa taotluses nr 3251 märgitud tingimustel ja keskpinge-ning 0,4 kV kaabelliinide ehitamiseks Jõe tn maa-alal ehitisregistris 01.12.08 a ehitusloa taotluses nr 3252 märgitud tingimustel. Ehitusluba nr 3261 väljastati 04.12.08 Huntaugu alajaama kohta ja nr 3262 04.12.08 keskpinge-ja 0,4 kV kaabli ehitamiseks. KH Energia Konsult Huntaugu alajaama asendamise projekt Jõe tn 57 b Keila tööprojekt (tlk 54 II kd) ei seo projekteerimist Linnavalitsuse korraldustega, mis nägi ette Jõe 57b ja selle lähiümbruse DP. 2) P.D. esitas kaebuse haldusasjas nr 3-08-2492 Keila Linnavalitsuse 04.12.
2. a korralduse nr 441 ja selle alusel välja antud ehituslubade nr 3261 ja 3262 tühistamiseks ja T.T. esitas kaebuse haldusasjas nr 3-08-2493 Keila Linnavalitsuse 04.12.
3. a korralduse nr 441 ja selle alusel antud ehituslubade tühistamiseks. 31.12.
4. a määrusega võttis kohus T.T.i kaebuse Keila Linnavalitsuse 04.12.
5. a korralduse nr 441 ja selle alusel väljastatud ehituslubade nr 3261 ja 3262 tühistamise nõudes menetlusse. Kohus tagastas

§ 11lg 3.1 p 5 alusel kaebuse 22.12.08.

a täiendava nõude osas, millega paluti kohustada Keila Linnavalitsust mitte välja andma ehitus- ning raielubasid Jõe 57b ja selle lähiümbruse DP alal kuni DP kehtestamiseni Arvestades, et haldusasjade nr 3-082492 ja 3-08-2493 nõuded on omavahel õiguslikult seotud ja mõlemates kaebustes on vaidlustatud sama õigusakti, liitis kohus haldusasjad nr 3-08-2492 ja 3-08-2493 ühte menetlusse. Liidetud haldusasja numbriks jäi 3-08-2492. 3) Kaebuse esitajad märkisid, et Keila Linnavalitsuse 05.11.2008 korraldusega nr 401 „Jõe tn 57b kinnistu ja selle lähiümbruse (29.10.2008 muudetud) detailplaneeringu vastuvõtmine“ võeti uuesti vastu Jõe tn 57b kinnistu ja selle lähiümbruse (29.10.2008 muudetud) detailplaneering, millega määrati Jõe 57b kinnistule uue tootmiskompleksi (plasttorude tehase) rajamiseks maakasutus- ja ehitustingimused ning keskkonnatingimused kavandatu elluviimiseks. Korraldusega kohustati Keila Linnavalitsust korraldama detailplaneeringu avalik väljapanek ja tunnistati kehtetuks Keila Linnavalitsuse 03.07.2008 korraldus nr 291 „Jõe tn 57b kinnistu ja selle lähiümbruse detailplaneeringu vastuvõtmine“ ja Keila Linnavalitsuse 04.09.2008 korraldus nr 352 „Keila linn, Jõe tn 57b kinnistu ja selle lähiümbruse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“. Kaebajad esitasid Keila Linnavalitsuse 05.11.2008 korralduse nr 401 tühistamiseks osas, millega jäeti keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata, ja Keila Linnavalitsusele ettekirjutuse tegemiseks keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise uuesti otsustamiseks. Tallinna HK määrustega kohus tagastas kaebuse

§ 11lg 31 p 5 alusel halduskohtusse pöördumise õiguse puudumise tõttu.

Tallinna Ringkonnakohus rahuldas kaebajate määruskaebused osaliselt ja tühistas Tallinna Halduskohtu määrused osas, millega kaebus tagastati Keila Linnavalitsusele ettekirjutuse tegemise nõudes otsustada keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamine ning ringkonnakohus saatis asja selles osas halduskohtule edasiseks menetlemiseks. Riigikohtu Halduskolleegium leidis, et kaebuse 2 esitajatel ei ole ilmselgelt halduskohtusse pöördumise õigust ning et halduskohus tagastas õigesti kaebused

§ 11lg 31 p 5 alusel.

Kaebajad olid esitanud taotluse käesolevalt esitatud kaebuste menetlus liita eelmärgitud haldusasjadega ühte menetlusse. Kohus selgitas, et liitmise võimalus langes ära, kuivõrd vahepeal on lahendatud haldusasjad nr 3-09-456 ja 3-09-460 ja menetlust nendes asjades ei jätku. Vastuväidet selles osas ei esitatud. 4) Menetluse kestel ei ole eelmärgitud DP-d kehtestavat otsust vastu võetud. Vastustaja peatas tehase rajamise DP menetluse 18.06.

1. a korraldusega nr 202 Harko Keila OÜ 15.06.
2. a vastava avalduse alusel. Korralduses on Vastustaja märkinud muuhulgas järgmist:„Eelnevast tulenevalt leiab Keila Linnavalitsus, et menetluse peatamine kuni lähteseisukohtade korrigeerimiseni on põhjendatud, sest on selgunud uued ja alles käesolevas menetlusetapis ilmnenud asjaolud (detailplaneeringu algatamise taotleja loobumine torutehase rajamisest).“ 5) Kaebuse esitajad ja vastustaja pidas võimalikuks asja lahendamist kompromissiga ja üritasid leida kompromissi variante mitmel korral, kuid see on ebaõnnestunud ja kompromissi ei sõlmitud. 6) Kaebajad olid esitanud ka taotluse menetluse peatamiseks käesolevas asjas väites, et haldusasjas nr 3-08-2492 vaidlusaluseks objektiks olev Vastustaja 04.12.
3. a korraldus nr 441 ja selle korralduse alusel väljastatud ehitusload nr 3261 ning nr 3262 rikuvad Kaebuse esitaja õigusi tulenevalt Jõe 57b ja selle lähiümbruse detailplaneeringu (edaspidi DP) menetlemisest. Kaebajad märkisid, et vastustaja vastustest nähtub, et nii Harko Keila OÜ kui ka Vastustaja peavad võimalikuks DP menetlusega tulevikus jätkata, mis tähendab, et ehituslube ei ole peatatud ning neid võib hakata igal hetkel realiseerima olenemata DP menetluse peatatud olekust ja et kaebuse esitaja eesmärk ei ole kaitsta oma õigusi ainult nn torutehast ettenägeva DP menetluses, vaid igasuguses Jõe 57b kinnistut ja selle lähiümbrust puudutavas detailplaneeringu menetluses, kui selle detailplaneeringuga ohustatakse elukeskkonda ning rikutakse Kaebuse esitajate õigusi. Eelmärgitu esitamine ähmastas kaebuse eesmärke ja kohus pidi korduvalt paluma selgitada uuesti, missuguste subjektiivsete õiguste ja huvidega eelmärgitu haakub. Vastustaja ei nõustunud kaebajate seisukohaga, et tuginedes

§ 22koosmõjule Ts

MS § 359 lg-ga 1 tuleks menetlus peatada muul mõjuval põhjusel ja et TsMS § 359 lg 1 muu mõjuv põhjus käesoleval hetkel on DP menetluse peatamine lähteseisukohtade korrigeerimiseni. Kaebajad märkisid veel, et menetluse jätkamine haldusasjas nr 3-08-2492 enne DP menetluse jätkumist ei ole mõistlik, kuna DP menetluse jätkamiseni on ebaselge, kas Vastustaja 04.12.2008. a korraldus nr 441 ja selle korralduse alusel väljastatud ehitusload nr 3261 ja nr 3262 jäävad kehtima ning kas Kaebuse esitajal säilib kaebeõigus ning subjektiivsete õiguste rikkumine. Kaebajad märkisid veel, et alternatiivina juhul, kui vastustaja ei liitu TsMS § 359 lg 1 sätestatu kohaselt menetluse peatamise taotlusega, taotleb Kaebuse esitaja menetluse peatamist tuginedes

§ 22koosmõjule Ts

MS § 355, mis võimaldab menetluse peatamist mõjuval põhjusel. Kaebajad esitatud taotlust ei ole uuesti korranud ega ka täpsemalt selgitanud. Seega pidasid kaebajad võimalikuks, et kohtu menetluses mitteoleva haldusaktiga seotult saaks ja tuleks käesoleva asja menetlus peatada. 3 7) Kuivõrd kaebusest ei olnud selgelt välja loetav, kas tegemist on nn populaarkaebusega või rikutakse kaebajate subjektiivseid õigusi, siis kohus palus korduvalt kaebajatel täpsustada kaebuse esitamise eesmärki ja subjektiivsete õiguste rikkumist. Kaebajad märkisid, et on rikutud subjektiivseid õigusi mida on kaebajad kirjeldanud 22.12.

1. a esitatud kaebuse täienduses (on rikutud peamiselt järgmisi subjektiivseid õigusi- kaitsta oma elukeskkonda DP menetluses; õigust avalikule menetlusele; menetlusosaliste võrdsele kohtlemisele- alajaama rajamisega DP menetluse ajal saab arendaja selge eelise; õigus kaitsele riigi ning teiste isikute omavoli eest; õigus õiguskindlusele ning õiguslikule ootusele. Kaebajate vastused ei olnud täpsed, kuna ei olnud märgitud selgelt, missugust DP peetakse silmas. Kokkuvõtvalt jäid kaebajad lõpuks seisukohale, et kaebeõigus ning subjektiivsete õiguste rikkumine haldusasjas nr 3-08-2492 tuleneb vastustaja 04.12.
2. a korralduse nr 441 ja selle korralduse alusel väljastatud ehituslubadest põhjusel, et rikutakse nende õigusi Jõe 57b ja selle lähiümbruse detailplaneeringu (edaspidi DP) menetlemisel. 8) 06.11.09 saatis Krah Pipes OÜ kohtule teate ja elektroonilise Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriosa väljatrüki Keila linnas Jõe tn 57 b katastritunnusega 29601:011:0045 tootmismaa kohta, milles kande nr 2 alusel oli omanikuks kantud Krah Pipes OÜ; kande nr 3 alusel on omanikuks kantud Harko Keila OÜ; kande alus 19.06.09 asjaõiguslepingu alusel sisse kantud 17.07.09 II jaos; III jaos on kanne, mille kohaselt on kustutatud 22.12.2008 kinnistamisavalduse alusel eelmärge omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks Krah Pipes OÜ kasuks. Krah Pipes OÜ taotles enda välja arvamist haldusasja menetlusest, millesse ta oli kaasatud 3.isikuna. Kohtumäärusega 06.11.2009 rahuldas kohus taotluse. 9) 26.11.10.a. andis kohus kaebajatele aega seisukohtade esitamiseks kohtumääruses märgitud põhjusel- 13.12.2010.a. Lõplike seisukohtade ja menetlusnõuete esitamise ajaks määras kohus – 27.12.
3. 10) 05.12.2010 esitasid kaebajad taotluse menetluse lõpetamiseks liidetud haldusasjas nr 308-2492 põhjendusega, et Ehitusseaduse § 25 lg 2 kohaselt kaotab ehitusluba kehtivuse, kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul ehitusloa väljastamise päevast arvates. Taotlusest loobus P.D.. T.T. selget seisukohta ei avaldanud. Vastustaja vaidles taotlusele vastu. Vastustaja nõustus kaebuse esitajate taotlustega lõpetada menetlus liidetud haldusasjas nr 3-08-2492, kuid seda mitte

§ 24

lg 1 p 4 vaid § 24 lg 1 p 2 alusel.

§ 24

lg 1 p 4 võiks kohalduda ka olukordadele, mil haldusakt kaotab kehtivuse seaduses sätestatud tähtaja saabumisel ning teda ei ole tähtaja jooksul realiseeritud, kuid antud asjas on Tallinna Halduskohus 31.12.2008 määrusega esialgse õiguskaitse korras peatanud vaidlustatud korralduse ja ehituslubade nr 3261 ja 3262 kehtivuse kuni selles haldusasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni ning seda määrust tühistatud ei ole. Seetõttu peatus ka EhS § 25 lg 2 sätestatud tähtaeg. Vastustaja ei nõustu kaebuse esitajate taotlusega mõista

§ 92

lg 5 alusel menetluskulud välja vastustajalt, kuna leiab, et menetluse lõpetamine

§ 24lg 1 p 4 alusel ei ole õigustatud.

Vastustaja jääb seisukohale, et vaidlustatud korralduse andmine ja selle alusel ehituslubade nr 3261 ja 3262 väljastamine ei riku Kaebuse esitajate subjektiivseid õigusi, mistõttu tuleks kaebus jätta läbi vaatamata, või juhul, kui kohus siiski leiab, et kaebuse esitajate subjektiivseid õigusi on rikutud, siis tuleks kaebus jätta rahuldamata põhjusel, et nii vaidlustatud korraldus kui ehitusload nr 3261 ja 3262 on õiguspärased. 4 11) Kaebajate vastused 26.11.

1. a kohtunõudele subjektiivsete õiguste rikkumise osas ning seisukoht Vastustaja 10.12.
2. a vastusele märgivad, et nad on seisukohal, et tegemist ei ole populaarkaebusega ning kaebuse esemeks olev korraldus ning nende alusel antud ehitusload rikuvad kaebuse esitajate subjektiivseid õigusi. Asjaolu, et tegemist ei ole populaarkaebusega, on kinnitust leidnud kohtuasja menetlemise käigus, kuna Keila LV on oma vastustes kohtunõuetele väitnud, et alajaama ehitus pole seotud planeeritava tehasega vaid on planeeritud avalikes huvides, siis nüüdseks kinnitab DP seotust alajaama planeerimisega mitte ainult DP dokumentatsioon ja alajaama projektdokumentatsioon, vaid ka Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ vastus (18.06.2009) kohtunõudele (08.09.2009), kus jurist A. H. vastab: „Kuna liituja HARKO KEILA OÜ on avaldanud kuupäeval 18.06.2009 soovi liitumislepingust nr.145978 loobumise kohta, siis ei ole Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ-l praeguse seisuga plaanis realiseerida tööprojekti ega sellele Keila LV 04.12.2008 korralduse nr 441 alusel väljastatud ehituslube nr. 3261 ja 3262“. P.D. lisab, et ta on 60m ulatuses otsene piirinaaber planeeritava tehasega ja ehituse alustamine enne DP kehtestamist rikub õigust kaitsta oma elukeskkonda DP menetluse raames. 12) 26.12.2010 esitasid Kaebuse esitajad vastuväite kohtu tegevusele liidetud haldusasjas 308-2492 menetluse lõpetamise taotluse rahuldamata jätmisel. Kohus lahendas vastuväite eraldi määrusega 11.03.2011.a. 13) 08.01.2011 kinnitasid T.T. ja P.D. vastuses 29.12.
3. a kohtunõudele, et ei soovi kaebusest loobuda. Kaebajad ei soovinud muuta kaebuse nõudeid. 14) Kaebuse esitajad esitasid kaebuse Keila Linnavalitsuse 04.12.
4. a korralduse nr 441 ja selle alusel antud ehituslubade tühistamiseks. T.T. ja P.D. leiavad, et ehitusload alajaama ja kaabelliini rajamiseks antakse välja Jõe tn 57 b menetluses oleva torutehase rajamise DP alusel ja seda kinnitavad DP materjalid. Jõe t 57 b menetluses olev detailplaneering märgib ära, et alajaama asukoht määratakse DP-ga ja selleks määratakse alajaamale eraldi krunt. Kuna DP on alles pooleli, siis ei saanud ehituslubasid välja anda, vastustaja oleks pidanud keelduma EhS § 24 lg 1 p 9 ehitusloa väljastamisest. EhS § 24 lg 1 punkti 9 kohaselt keeldutakse ehitusloa väljastamisest, kui oluline keskkonnamõju on hindamata ja keskkonnamõju hindamine on nõutav. Jõe 57 b DP osas oli KSH algatamata jätmist vaidlustatud, seega ei saanud antud olukorras ehitusluba EhS § 24 lg 1 p 9 mõttes välja anda. Kuna muud DP ei koostatud, siis ongi kaebajad asunud seisukohale, et tehase rajamise DP võimaldab ehitamist ja sellega rikutakse õigusi torutehase DP menetluses. Kaebajad leiavad, et on DP ala vahetus läheduses olevate kinnistute omanikud, neil on õigus Plans § 20 lg 1 kohaselt DP avaliku väljapaneku ajal esitada ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kohta, nad on seda õigust ka kasutanud. Kaebajad korduvalt juhtisid DP menetluses vastustaja tähelepanu sellele, et tehase rajamine elamute vahetusse lähedusse ei ole sobilik. Kaebajad eeldavad, et DP muutub jätkuva menetluse tulemusel tunduvalt ning selle lahutamatu osa ehk alajaam koos kaabelliinidega realiseerimisel enne DP lõplikku kehtestamist rikub kaebajate õigusi Jõe 57 b DP menetluses osalemise osas, st ühe osa DP ellurakendamine vähendab võimalusi kasutada kaebajatel efektiivselt seadusest tulenevat õigust mõjutada DP-d avaldama vähemat negatiivset keskkonnamõju. Kaebajad soovivad vaidlustada ehituslubasid põhjusest, et need väljastati enneaegselt, so enne DP kehtestamist. Kaebajad ei ole vaidlustanud ega soovi vaidlustada OÜ Jaotusvõrk otsustusi senise alajaama asendamiseks. Tehase rajamise DP menetluses esitasid nad vastuväite nr 43 01.12.08 ja kaitsesid seda ka Harju Maavanema juures. Kaebajad kaaluvad selles osas kohtusse pöördumist. Alajaama ehitamine takistab kaebajatel enne DP kehtestamist ning 5 vaidluste lõppemist kohtusse selles osas pöördumist, osalemist efektiivselt planeerimismenetluses, st esitada ja kaitsta oma ettepanekuid. Kui alajaam ehitada enne DP kehtestamist, siis hiljem ei saa seda mujale planeerida. Subjektiivsete õiguste rikkumine seisnebki selles, et välistatakse kaebajate efektiivne osalemine DP menetluses alajaama ja maakaabelliini asukoha valikus. PlanS § 26 lg 1 võimaldab igal isikul pöörduda halduskohtusse planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks nii subjektiivsete õiguste rikkumise tõttu kui ka avalikes huvides ehk populaarkaebusega. Legaliseerida ei saaks planeeringuga vastuolus olevat olukorda. Kas kaebajate subjektiivseid õigusi veel kehtestamata DP rikub, ei ole seega hetkel teada, samuti kas populaarkaebusena oleks DP kehtestamine vastuolus kehtiva õigusega. Populaarkaebus nn avalikes huvides on võimalik PlanS § 1 lg 2 alusel. Rikutakse nende subjektiivseid õigusi torutehase DP menetluses ja rajamisel, so õigust kaitsta oma elukeskkonda DP menetluses; õigus avalikule menetlusele; õigus menetlusosaliste võrdsele kohtlemisele (alajaama rajamisega saab arendaja selge eelise); õigus kaitsele riigi ning teiste isikute omavoli eest; õigus õiguskindlusele ning õiguslikule ootusele. Kohus juhtis kaebajate tähelepanu sellele, et ehitusloa vaidlustamisel ei saa esitada populaarkaebust ja kaebajad peavad selgelt märkima subjektiivsete õiguste rikkumise ja kaitse vajaduse. Kui kaebajad suudavad kaebust täpsustada õiguste rikkumise osas, siis tuleb seda teha hiljemalt 13.12.2010.a. Poolelioleva torutehase DP menetluses osalemine ei anna kaebajatele subjektiivset õigust nõuda ehitusloa tühistamist. Kohtule nähtus, et kaebajad nimetavad küll DP menetlust, kuid kokkuvõttes läbi erinevate seletuste saab aru, et kaebajad soovivad kaitsta õigusi torutehase DP menetluses ja muu eesmärk kaebustel puudub, kuivõrd elanike tarbeks ehituslubade objektide ehitamise vastu nad ei oleks. Kohus leiab, et puudub vajadus veelkord kaebajatelt üle küsida nende kaebuse eesmärk, kuna ka uuel vastamisel on üheselt arusaadav, et ehituslubasid vaidlustatakse üksnes nendel motiividel, mis on seotud torutehase DP menetlusega ja väidetult seal rikutud õigustega ning menetlusvigadega. Vastuseks täpsustasid kaebuse esitajad järgmist. Vastustaja 04.12.
5. a korraldus nr 441 (edaspidi Korraldus nr 441) ja selle alusel välja antud ehitusload nr 3261 ja 3262 (edaspidi koos Alajaama ehitusload) rikuvad nende subjektiivseid õigusi. Haldusakt piirab isiku subjektiivset õigust, kui haldusakt keelab või välistab õiguse kasutamise osaliselt või täielikult, seab õiguse kasutamisele täiendavaid tingimusi või raskendab oluliselt õiguse kasutamist. Alajaam on lahutamatu osa menetluses olevast Jõe tn 57b ja selle lähiümbruse detailplaneeringust (edaspidi DP). Alajaama rajamise kirjelduse sisaldumine detailplaneeringu seletuskirjas ning kaardil, alajaama asendamise tööprojekti tellimine Krah Pipes OÜ poolt (Krah Pipes OÜ on Jõe 57b arendaja Harko Keila OÜ-ga seotud juriidiline isik, kes omandas 22.12.
6. a Jõe 57b kinnistu Harko Keila OÜlt), uues alajaamas sisalduma hakkavad kaks keskpinge mõõtekambrit kommertssüsteemidega ning lisanduvad fiidrid näitavad üheselt, et uut alajaama ning kaabelliine on vaja arendajale ning see on lahutamatu osa DP-st. AS KH Energia-Konsult ütleb oma 17.12.
7. a kirjas ilma põhjendamata, et alajaama rajamine ei ole detailplaneeringu osa. Vastustaja on samuti seisukohal, et uue alajaama rajamine ei ole osa DP-st, kuid ei ole seda veenvalt põhjendanud. Samuti ei ole ta välja toonud, et alajaama sisaldumine DP seletuskirjas ning plaanidel oleks viga. Seega jäävad kaebuse esitajad seisukohale, et uus alajaam on ning peabki olema osa DPst. Vastustaja väidab oma 30.01.
8. a vastuse punktis 1.2.1, et „Huntaugu alajaam tuleks kogu piirkonna arenguks asendada ka juhul, kui Jõe tn 57b kinnistu detailplaneeringut ei kehtestatagi“. Kaebuse esitajad märgivad siinkohal, et puudub teave selle kohta, kas, millal, mis viisil (trafode vahetamine, uue hoone ehitamine, vms) ja millistel tehnilistel tingimustel (milline võimsus, fiibrite arv, jne) asendataks Huntaugu alajaam juhul, kui DP-d ei kehtestata 6 ning torutehast ei rajata. See küsimus ei olegi hetkel asjakohane. Seni, kuni torutehase rajamise DP menetlus on pooleli ning alajaam on selle lahutamatu osa, ei oma tähtsust, kas, kuidas ja millisel õiguslikul alusel toimuks hüpoteetiliselt alajaama asendamine juhul, kui DPd ei kehtestata. Kaebuse esitajad selgitavad vastustaja vastusele, et ei ole soovinudki omada pädevust otsustada, kelle tarbeks, millal ja kelle raha eest OÜ Jaotusvõrk peaks alajaama asendamise läbi viima; nad ei ole kordagi vaidlustanud OÜ Jaotusvõrk otsuseid seoses alajaama asendamisega. Kaebuse esitajad vaidlustavad Vastustaja tegevust, st Korraldust nr 441 ja alajaama ehituslubasid, mis annavad OÜ Jaotusvõrgule võimaluse alajaama asendamiseks ning kaabelliini rajamiseks enneaegselt; ehitusloa andmine ja seega ehitamise lubamine enne DP kehtestamist tähendab veel kehtestamata DP osalist realiseerimist. Alajaama ehitamine enne DP kehtestamist ning vaidluste lõppemist takistab aga oluliselt Kaebuse esitajate õigust efektiivselt osaleda planeerimismenetluses, st esitada ning kaitsta oma ettepanekuid ning vastuväiteid. Eelnevast tulenevalt jäävad kaebuse esitajad välja toodud põhjenduste juurde, st miks nende hinnangul on alajaam ning kaabelliin torutehase DP osa ning kuidas selle ehitamine enne DP kehtestamist ja vaidluste lahendamist rikub tema õigusi. Menetluses oleva DP osaks oleva uue alajaama ehitamine enne DP kehtestamist ning vaidluste lahendamist võtab kaebajalt õiguse selles osas planeerimismenetluses oma õigusi ja seisukohti kaitsta, kuna sellisel juhul on alajaam juba olemas ning seda ei saa enam planeerida. Vastustaja jätab arvesse võtmata, et praegu ei räägita alajaama asendamisest eraldi, vaid see on üks osa DP-st, mistõttu ei ole oluline, kas üksiku alajaama asendamisel oleks vaja eraldi DP kehtestada või mitte. Kaebuse esitaja on seisukohal, et käesolevas vaidluses ei oma tähtsust küsimus, kuidas toimuks alajaama ning kaabelliini rajamine olukorras, kus nad ei oleks menetluses oleva ning kehtestamata DP lahutamatuks osaks. Detailplaneering on lahutamatu tervik. Kaebuse esitajad märgivad, et kuigi vastustaja on oma 30.01.
9. a vastuse punktis 2 öelnud, et vastustaja ei pidanud vajalikuks kaebuse esitajate kaasamist Korralduse nr 441 ja alajaama ehituslubade andmise menetlusse, jäävad nad varem esitatud seisukohale, et neid oleks tulnud kaasata. DP esimese avaliku väljapaneku ajal esitatud ettepanekutele ning vastuväidetele vastamine, millele Vastustaja pidas piisavaks vastata vaid arendaja e-kirja edastamisega. Sellest oli võimalik lugeda, mida arvab arendaja oma planeeringust, kuid selles ei sisaldunud infot, millisel seisukohal on kohalik omavalitsus esitatud ettepanekute ja vastuväidete suhtes. Kaebuse esitajad on nõus vastustajaga selles osas, et detailplaneeringu tulemusena peaks sündima kompromiss. Vastustaja ei ole esitatud
10. ettepanekust ning vastuväitest arvestanud mitte ühtegi. Samuti ei arvestanud vastustaja mitte ühtegi ettepanekut ja vastuväidet kaheksast, millele kirjutas alla 100 kohalikku elanikku. Lisaks ei arvestanud vastustaja ühtegi ettepanekut ja vastuväidet, mis esitati DP esimese avaliku väljapaneku ajal ning millele kirjutas alla 106 kohalikku elanikku. Ühestki põhimõttelisest ettepanekust ja vastuväitest, sh alajaama kohta esitatust, ei loobutud. 15) Vastustaja selgitused. AS KH Energia-Konsult esitas
11. detsembril 2008 vastustajale ehituslubade taotlused komplektalajaama HEKA 2SB paigaldamiseks Jõe tn 57b kinnistule (Huntaugu alajaama asendamiseks) ja 10 kV ja 0,4 kV kaabelliinide ehitamiseks Jõe tänava maa-alal. Ehitusprojekt (edaspidi Projekt) on koostatud AS KH Energia - Konsult poolt (lisa 1). Alajaama paigaldamiseks Jõe tn 57b kinnistule on kinnistu omaniku Harko Keila OÜ poolt antud kirjalik nõusolek. Projekti on kooskõlastanud Elion Ettevõtted AS, OÜ Jaotusvõrk, AS Keila Vesi, Krah Pipes OÜ. Projekteerimisülesandes nr 12257, mis on projekti koostamise aluseks, samuti projekti seletuskirjas on selgitatud projekti koostamise eesmärki. Käesoleval ajal paikneb piirkonna tarbijaid elektrienergiaga varustav Huntaugu alajaam Korralduse alusel antud ehitusloa alusel rajatava alajaama vahetus läheduses. Kõik senised Huntaugu alajaama tarbijad ühendatakse uue alajaamaga. Juhul, kui Huntaugu alajaam likvideeritakse, kuid seda 7 asendavat alajaama ei ole veel rajatud, jäävad Huntaugu alajaama kaudu elektrienergiat saavad tarbijad, sh kaebuse esitaja I, ilma elektrienergia tarbimise võimalusest. Seega on Korralduse alusel uue alajaama rajamine oluliselt vajalik avalikes huvides. Projekti kohaselt rajatakse uus alajaam komplektalajaamana, mõõtmetelt on see väiksem olemasolevast ning ei saa avaldada elanikele mingil moel kahjulikumat mõju kui olemasolev Huntaugu alajaam. Senine alajaam asub kinnistul, mis kuulub Eesti Energia AS-le ning mida tegelikkuses haldab Eesti Energia AS-i tütarettevõte OÜ Jaotusvõrk. Alajaama paigaldamiseks Jõe tn 57b kinnistule on vajalik isikliku kasutusõiguse olemasolu kinnistu omaniku ja vastavalt Eesti Energia AS või OÜ Jaotusõrk vahel. Juhul kui Jõe tn 57b kinnistu DP kehtestatakse ja selle alusel jagatakse Jõe tn 57b kinnistu ning moodustatakse alajaama alusest ja teenindamiseks vajalikust maast iseseisev kinnistu, on Eesti Energia AS/OÜ-l Jaotusvõrk võimalik see vastava kokkuleppe sõlmimisel Jõe tn 57b kinnistu omanikuga omandada. Jõe tn maa-alal 0,4 kV kaabelliinide ehitamiseks, rekonstrueerimiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja likvideerimiseks on isiklik kasutusõigus seatud OÜ Jaotusvõrk kasuks. 21.05.
12. a teatas vastustaja, et planeeringu algataja poolt ei ole esitatud taotlust Jõe 57b kinnistu ja selle lähiümbruse detailplaneeringu menetluse peatamiseks ega lõpetamiseks. Vastustajale ei ole selleks õigustatud isikud ehitusseaduse § 28 lg 1 p 4 mõistes (OÜ Jaotusvõrk kui ehitise omanik ega tema esindajana tegutsenud ja ehitusloa taotluse esitanud AS KH Energia-Konsult) esitanud taotlusi vaidlusaluste ehituslubade kehtetuks tunnistamiseks. Ehitusluba kaotab kehtivuse ehitusseaduse § 25 lg 2 alusel, kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul ehitusloa väljastamise päevast arvates. Vastustaja ei näe mingisugust alust ega põhjust ehituslubade kehtetuks tunnistamiseks ega kohtu poolt tühistamiseks. Kehtivate ehituslubade olemasolu OÜ-le Jaotusvõrk annab võimaluse rahaliste vahendite leidmisel
13. a detsembrini ehitusprojekti realiseerida ja tagada Keila linna Huntaugu alajaama tarbijatele parem elektrivarustus. Vastustaja nõustub kohtuga, et käesolevas asjas tuleks menetlus lõpetada, kuna kaebuse esitajate tegelik eesmärk – takistada torutehase rajamist – on saavutatud, lähtudes Harko Keila OÜ, Krah Pipes OÜ ja AS KH Energia-Konsult esitatud 18.05.
14. a vastustest. Kaebuse esitajad väidavad, et vaidlustatud korraldus rikub nende õigusi Jõe tn 57b kinnistu detailplaneeringu menetluses osalemise osas. Vaidlustatud korraldusel ei ole seost menetletava Jõe tn 57b kinnistu detailplaneeringu kehtestamisega või mittekehtestamisega. Seega ei saa vaidlustatud haldusakt rikkuda kaebuse esitajate subjektiivseid õigusi, mis on

§ 7lõike 1 kohaselt halduskohtusse kaebuse esitamise eelduseks.

Vastustaja andis vaidlustatud korralduse alusel välja viidatud ehitusload enne Jõe tn 57b kinnistule koostatava detailplaneeringu kehtestamist, kuna uut alajaama on piirkonna arenguks vaja ka juhul, kui Jõe tn 57b kinnistu detailplaneeringut ei kehtestatagi. Projekteeritud alajaama juurde planeeringu alusel moodustatav krunt moodustab vaid 0,3 % (112 m² /DP joonisel märgitud nr 4/) Jõe tn 57b kinnistust (34367 m² /DP joonisel märgitud nr 1/), kuid kui planeeringut ei kehtestata, jääb asendatav Huntaugu alajaam Jõe tn 57b kinnistule isikliku kasutusõiguse alusel. Vastustajale ei ole detailplaneeringu käigus esitatud vastuväiteid senisest võimsama alajaama ehitamise vastu, kaebuse esitajad küsisid Vastustajalt ainult seda, miks ei ole avalikel aruteludel räägitud uuest alajaamast (Lisa 4, punkt 43). Vastustaja on kaebuse esitajatele vastanud, et „uus jaotusalajaam rajatakse praeguse Huntaugu jaotusalajaama asemele (aadressiga Jõe tänav 59a) ning sellega seoses ei suurene alajaamadest tulenev müratase. Alajaam nihkub eemale praeguse asukoha kõrval asuvatest elumajadest ning rajatakse Jõe 57b kinnistule. Seega elanike olukord paraneb seoses uue alajaama rajamisega.“ Vastustaja on seisukohal, et Korralduse andmine ja selle alusel ehituslubade nr 3261 ja 3262 väljastamine ei riku kaebuse esitajate subjektiivseid õigusi, mistõttu tuleb Kaebus jätta rahuldamata. Kuna kaebust põhjendatakse enda subjektiivsete õiguste rikkumisega peamiselt 8 Jõe 57b ja selle lähiümbruse detailplaneeringu (torutehase) DP menetlusega, siis vastustaja rõhutab, et vaidlustatud korralduse alusel väljastatud ehituslubadel ei ole seost menetletava Jõe tn 57b kinnistu detailplaneeringu kehtestamisega või mittekehtestamisega. Kuna elektrituruseaduse § 22 lõike 1 punkti 3, § 60, § 62 lõigete 1, 3 ja 4 ning § 65 lõike 1 punktide 3 ja 4 kohaselt on võrguettevõtjal ainuõigus osutada võrguteenust, sh edastada elektrienergiat, tegevusloaga määratud teeninduspiirkonnas (http://www.konkurentsiamet.ee/?id=10952) ning vaidlusaluses piirkonnas on võrguettevõtjaks OÜ Jaotusvõrk, siis on Huntaugu alajaama asendamise otsustamine OÜ Jaotusvõrk ainupädevuses ja kaebuse esitajatel ei ole pädevust otsustada, kelle tarbeks, millal ja kelle raha eest OÜ Jaotusvõrk peaks alajaama asendamise läbi viima. Õige on kaebuse esitajate väide 22.12.2008 kohtule esitatud kaebuse täienduses, et Jõe 57b ja selle lähiümbruse detailplaneeringuga nähakse ette krundi eraldamine planeeritavale alajaamale. Kaebuse esitajad on teinud sellest aga eksliku järelduse nagu oleks krundi eraldamine sama mis alajaama planeerimine. Vastustaja selgitab, et krundi eraldamine ja rajatise püstitamine ei ole samased järgmise näite abil: juhul, kui detailplaneering kehtestatakse ja selle alusel jagatakse Jõe tn 57b kinnistu ning moodustatakse juba paigaldatud alajaama alusest ja teenindamiseks vajalikust maast iseseisev kinnistu, on Jõe 57b kinnistu omanikul võimalik tekkinud kinnistu võõrandada OÜ-le Jaotusvõrk, mille tulemusel kuuluvad nii tehnorajatis kui ka selle alune ja teenindamiseks vajalik maa OÜ-le Jaotusvõrk. Samas juhul, kui nimetatud detailplaneeringut ei kehtestata, jääb alajaam siiski Jõe 57b kinnistule, kuid rajatise teisele isikule kuuluval kinnisasjal asumise aluseks on sel juhul kinnistusraamatusse kantud isiklik kasutusõigus tehnorajatisele OÜ Jaotusvõrk kasuks, mille tulemusel kuulub tehnorajatis OÜ-le Jaotusvõrk, aga alajaama alune ja teenindamiseks vajalik maa kuulub jätkuvalt Jõe 57b kinnistu omanikule. Jõe tn maa-alale rajatakse maakaabelliin samuti isikliku kasutusõiguse alusel, milleks on loa andnud Harju Maavanem oma 10.12.2008 korraldusega nr 2936-k (vt 19.12.2008 kohtule esitatud protsessidokumendi lisa nr 7) ning hakkavad kuuluma isikliku kasutusõiguse omajale st OÜ-le Jaotusvõrk. Eelnevast järeldub, et vaidlustatud korraldus ega selle alusel antud ehitusload ei keela ega välista kaebuse esitajate õiguste kasutamist, ei sea nende poolt oma õiguste kasutamisele täiendavaid tingimusi ega raskenda oluliselt õiguse kasutamist, sest ehitusload ei ole seotud käesoleval hetkel Harju Maavanema järelevalves oleva Jõe tn 57b kinnistu ja selle lähiümbruse detailplaneeringuga. Vastustaja ei ole rikkunud vaidlustatud ehituslubade väljastamisel menetlusnorme. Vastustaja ei pidanud vajalikuks kaebuse esitajate kaasamist ehitusloa andmise menetlusse, sest käesoleva protsessidokumendi punktis 1 toodud põhjendustel ei saa vaidlustatud ehitusload mingil viisil piirata, veel vähem rikkuda, kaebuse esitajate subjektiivseid õigusi. Ehitusseaduse (EhS) § 23 lõike 2 alusel tuleb ehitusloa saamiseks esitada ehitusloa taotlus; ehitusprojekt, mis vastab ehitusloa taotlemisel ehitusprojektile esitatavatele nõuetele ja on koostatud või kontrollitud EhS §-s 47 nimetatud projekteerimises pädeva või kontrollitud EhS §-s 47 nimetatud ehitusprojektide ekspertiiside tegemises pädeva vastutava spetsialisti poolt ja mis on seadustega ettenähtud juhtudel heaks kiidetud; tasuda riigilõiv. Ehitusseadus ega muud õigusaktid ei reguleeri, kes võib või peab ehitusloa taotluse esitama. Käesoleval juhul on ehitusloa taotlused esitanud AS-lt KH Energia-Konsult, kes on OÜ Jaotusvõrk volitatud esindaja (vt 19.12.2008 kohtule esitatud protsessidokumendi lisad nr 8 ja nr 9, ja 15.12.2008 kohtule esitatud protsessidokumendi lisas pealkirjaga „seletuskiri“ esimesel lehel projekti aluseks olevate dokumentide loetelu punkt 2). Kuna ehitusluba võib taotleda igaüks, ei pidanud vastustaja kontrollima taotleja volituste olemasolu. Vastustajal ei olnud põhjust keelduda vaidlustatud ehituslubade väljastamisest, sest EhS §-s 24 ammendavalt sätestatud ehitusloa väljastamisest keeldumise aluseid ei esinenud. Vastustaja on järginud EhS § 23 sätestatud nõudeid ehitusloa väljastamise menetlusele. EhS § 23 lg 5’ p 1 sätestab, et jaotusvõrgu ehitamiseks väljastatakse ehitusluba sellele jaotusvõrguettevõtjale, kelle tegevusloas märgitud teeninduspiirkonnas võrgu 9 ehitamiseks ehitusluba taotletakse ning sama paragrahvi lõike 5 kohaselt väljastatakse ehitusluba teisele isikule kuuluvale kinnisasjale tehnovõrgu või -rajatise ehitamiseks kinnisasja omaniku nõusolekul. Jõe t 57b maaomaniku nõusolek alajaama rajamiseks on olemas. Jõe tänava maa-alal (reformimata riigimaal) 10 kV kaabelliini ehitamiseks, rekonstrueerimiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja likvideerimiseks ehitusloa nr 3261 alusel on isiklik kasutusõigus seatud OÜ Jaotusvõrk kasuks Harju Maavanema 10.12.2008 korraldusega nr 2936-k (vt 19.12.2008 kohtule esitatud protsessidokumendi lisa nr 7). Vastavalt Vabariigi Valitsuse 3. septembri 1996. a määrusega kinnitatud „Maa riigi omandisse jätmise korra“ punktile 20 on maareformi seaduse paragrahvi 31 lõikes 2 nimetatud maa (nn reformimata riigimaa) valitsejaks enne selle kooskõlas maareformi seadusega riigi omandisse jätmist, munitsipaalomandisse andmist, tagastamist või erastamist on maa asukoha järgne maavanem, kelle pädevuses on viidatud korra punkti 21 alapunkti 1 alusel riigi nimel tehnovõrgu või -rajatise rajamiseks riigimaa piiratud asjaõigusega koormamisega seotud otsuste vastuvõtmine ja toimingute teostamine. Eeltoodud isikliku kasutusõiguse seadmise korralduse andmisega on maavanem väljendanud oma nõusolekut nimetatud maale ehitamiseks. Kaebuse esitajate väide, nagu oleks linnavalitsus korduvalt seadust rikkudes üritanud torutehase rajamist kiirendada, on sisutu ja asjakohatu. Vastustaja on Jõe 57b kinnistu ja selle lähiümbruse detailplaneeringu menetluse käigus teinud seaduses ettenähtud toimingud (loetleb need). 05.11.2008 korraldusega nr 401 nimetatud detailplaneering võeti uuesti vastu (13.10.2008 ja 29.10.2008 muudetud seisus), tunnistanud kehtetuks 03.07.2008 korralduse nr 291 eelmise Jõe 57b kinnistu ja selle lähiümbruse detailplaneeringu versiooni vastuvõtmise kohta ja 04.09.2008 korraldusega nr 352 eelmise Jõe 57b kinnistu ja selle lähiümbruse detailplaneeringu versiooni alusel vastu võetud keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise kohta. Harko Keila Osaühing esitas Keila Linnavalitsusele 15.06.2009 taotluse peatada Keila Linnavalitsuse 22. novembri 2007 korraldusega nr 424 Harko Keila Osaühingu taotlusel algatatud Jõe tn 57b kinnistu ja selle lähiümbruse detailplaneeringu menetlus kuni uue lähteülesande koostamiseni, sest planeeritud plasttorude tehast viidatud korraldusega kinnitatud lähteülesandes ette nähtud kujul ja mahus ei tule. Planeerimismenetluse jätkamine ja lõppastmes planeeringu kehtestamine olukorras, kus planeeringu eesmärkide saavutamise võimalikkus ei ole selge, võib oluliselt kahjustada avalikke huve ning tuua kaasa planeeringuga hõlmatud isikute õiguste ja huvide ülemäärase riive. Esines põhjendatud vajadus planeerimismenetluse peatamiseks kuni lähteseisukohtade korrigeerimiseni, sest on selgunud uued ja alles käesolevas menetlusetapis ilmnenud asjaolud (detailplaneeringu algatamise taotleja loobumine torutehase rajamisest). Oma lõplikes seisukohtades märkis vastustaja, et kaebuse esitajatel ei saa olla ilmselgelt halduskohtusse pöördumise õigust. Kuna kaebus on võetud menetlusse, siis tuleb see jätta läbi vaatamata

§ 23lg 3 p 1 alusel.

Menetluskulud tuleb jätta kaebajate kanda. 16) EE Jaotusvõrk vastas kohtule järgmist. Kui uut alajaama ei ehitata, jätkub tarbijate elektrienergia varustamise vana alajaama kaudu ning ehitusloa küsimus ei puuduta võrgutegevust, milleks on elektrituruseadus § 65 lg 1 nimetatud tegevused. Uus alajaam, asukohaga Jõe tn 57b Keila Harjumaa, hakkab kuuluma Jaotusvõrk OÜ-le. Nimetatud asjaolu tõendab elektrooniline kinnistusregistri väljavõte, mille kohaselt on Jõe tn 57b kinnistule seatud Jaotusvõrk OÜ kasuks tähtajatu isiklik kasutusõigus elektrivõrgu või rajatise tarbeks. TsÜS § 54 lg 2 kohaselt ei ole kinnisasja oluline osa tehnovõrk või –rajatis, mis on ehitatud kinnisajale asjaõiguse alusel. Huntaugu alajaama asendamise uuega, ehk kõikide Huntaugu alajaama tarbijate viimine uue alajaama, asukohaga Jõe tn 57b, toitele otsustas Jaotusvõrk OÜ. Õiguslik pädevus nimetatud 10 otsuse tegemiseks tuleneb elektrituruseaduse (RT I 2003, 25, 153; ElTS) § 22 lg 1 p 3; § 60; § 62 lg 1, 3, 4; § 65 lg 1 p 3,

1. ElTS-i kohaselt on jaotusvõrguettevõtja kohustus ja ainuõigus osutada võrguteenust (s.h edastada elektrienergiat) temale tegevusloaga määratud teeninduspiirkonnas. Vaidlusalune piirkond on Jaotusvõrk OÜ teeninduspiirkond ning võrguteenuse osutamisega seonduvaid otsuseid (s.h tarbijate üleviimine ühel alajaamalt teisele) saab nimetatud teeninduspiirkonnas vastu võtta ainult Jaotusvõrk OÜ (Jaotusvõrguettevõtjate tegevusload http://www.konkurentsiamet.ee/?id=10952). Vastavalt Jaotusvõrk OÜ ja Harko Keila OÜ liitumislepingule nr 145978 lepiti kokku, et liituja tellib tehnorajatise tööprojekti koos kõigi vajalike kooskõlastuste, maakasutuslepingutega ja annab selle koos ehitusloaga OÜ Jaotusvõrgule üle. Tänase seisuga ei ole liituja projekti ega ehituslube Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ-le üle andnud. Kuna liituja Harko Keila OÜ on avaldanud 18.06.2009 soovi liitumislepingust nr 145978 loobumise kohta, siis ei ole Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ-l praeguse seisuga plaanis realiseerida tööprojekti ega sellele Keila Linnavalituse 04.12.2008 korralduse nr 441 alusel väljastatud ehituslube nr 3261 ja
2. Kui liituja avaldab uuesti soovi liituda ja annab tööprojekti tasuta üle, ei ole Eesti Energia Jaotusvõrgu OÜ-l täna alust keelduda võrguühenduse loomisest vastavalt koostatud tööprojektile ja kehtivatele ehituslubadele. Võrguettevõtja leiab, et ala detailplaneering ja ehitusluba alajaama ehitamiseks ei ole omavahel seotud. Käesoleval juhu ei algatatud alajaama ehitamiseks detailplaneeringut, mis on kooskõlas PlanS-es sätestatud kohaliku omavalitsuse kaalutlusõigusega. Alajaama ehitamiseks on kinnisasja omaniku avalduse alusel seatud võrguettevõtja kasuks isiklik kasutusõigus servituudina kinnisturaamatusse. Kuivõrd detailplaneeringut tehnorajatise ehitamiseks ei algatatud, väljastas kohalik omavalitsus alajaama ehitamiseks ehitusloa. Võrguettevõtja on seisukohal, et kaebajate esitatud kaebus alajaama ehitusloa tühistamiseks ei oma puutuvust kaebaja õiguste võimaliku rikkumisega. Kaebajad ei soovinud torutehase ehitamist, mille ehitamine ja käitamine riivaks kaebajate õigusi 17) Harko Keila OÜ märkis järgmist. Vastavalt Harko Keila OÜ ja Krah Pipes OÜ vahel sõlmitud kinnistu Jõe 57b ja Jõe 57c kinnistu müügilepingule, kohustus Harko Keila OÜ korraldama detailplaneeringu läbiviimise eelpoolnimetatud kinnistutel torutehase rajamiseks. Kuna planeering on veninud oodatust oluliselt kauemaks, loobus Krah Pipes OÜ ostumüügitehingust, mille tühistamine toimub notariaalses vormis mai 2009 aastal. Võttes aluseks eeltoodut muutub kogu algatatud detailplaneering tühiseks, kuna sellist tehast eelpoolnimetatud kinnistutele ei tule. Seega ei oma Harko Keila OÜ, Huntaugu alajaama, ehituse, asendamise jne suhtes mingit huvi. Ilmselt ajavad kaebuse esitajad segamini Jõe 57b kinnistu läheduses paikneva elevaatori toitealajaama, mida aga ei ole kavas likvideerida või selle asukohta muuta. Uus jaotusalajaam rajatakse praeguse Huntaugu jaotusalajaama asemele (aadressiga Jõe tänav 59a). Alajaam nihkub eemale praeguse asukoha kõrval asuvatest elumajadest ning rajatakse praeguse Jõe 57b kinnistu alale. Lisaks rõhutab kolmas isik, et uus alajaam ei tule võimsam, kui käesolev Huntaugu alajaam, uue alajaama rajamisega ja kasutusele võtmisega paraneb tarbijate elektrivarustuskindlus ja vana Huntaugu alajaam on amortiseerunud ning kuulub pärast uue alajaama kasutuselevõttu lammutamisele. Käesoleval juhul on Harko Keila OÜ Jõe 57b kinnistu omanikuna andnud uue alajaama oma kinnistule ehitamiseks nõusoleku ja pärast alajaama valmimist antakse see üle vastavalt seadusele ja kokkuleppele elektriettevõtjale. 18) AS KH Energia Konsult seisukohad. AS KH Energia-Konsult on teinud töö nr. 080903 „Huntaugu alajaama asendamise projekt. Jõe tn. 57b. Keila“. Projekti aluseks on OÜ Jaotusvõrk projekteerimisülesanne nr.
3. Töö näeb ette olemasoleva amortiseerunud alajaama, selle seadmete ning osaliselt ka liinide 11 asendamise uutega. Töö alusel on Keila Linnavalitsus väljastanud vastavad ehitusload. Huntaugu alajaama asendamine uuega parandaks elektrivõrgu tehnilist olukorda ja selle alajaama kõigi tarbijate elektrivarustuskindlust, töö realiseerimine ei tooks kaasa neile mingeid ebamugavusi ega ka täiendavat müra. Töö oli üheks Harko Keila OÜ poolseks ettevalmistusetapiks kinnistule tootmishoone püstitamiseks Krah Pipes OÜ poolt. Kuid tulenevat põhjendamatutest kaebustest käesolevas kohtuasjas ja sellest tulenevatest ajakaotusest plaanide realiseerimisel, on Krah Pipes OÜ ühe osanikuna käesolevaks ajaks loobunud kavandatud tootmishoone rajamisest Keilasse. Projekt on realiseerumisvalmis, kuid kas OÜ Jaotusvõrgul säilib selle realiseerimisvajadus ka pärast Krah Pipes OÜ plaanide muutumist, näitab aeg. KOHTU PÕHJENDUSED 19) Kohus juba märkis, et oli korduvalt palunud kaebuse esitajatel täpsustada, kas kaebus on esitatud subjektiivsete õiguste kaitseks ja kui see on nii, siis missugust subjektiivset õigust soovitakse kaitsta ja milliseid kaebajate õigusi on vastustaja ehituslubade väljastamisega rikkunud. Kaebajate erinevatel aegadel menetluses antud vastused jätsid kas ekslikult või tahtlikult ebaselgeks kaebaja väited seotult DP-ga ja õiguste rikkumisega, sj jäid ebaselgeks väited, missuguses planeeringumenetluses rikuti menetlusnorme. Käesolevaks ajaks on tehtud erinevate väidete ja vastuväidete alusel selgeks, et kaebajad seovad enda õiguste rikkumise Keila linnas plaanitud torutehase ehitamisega ja selles menetluses läbiviidud toimingutega, mistahes aspektist kaebajate nõudeid on saanud käsitleda. Vastustaja leiab, et kuna kaebus on võetud menetlusse, siis tuleb see jätta läbi vaatamata

§ 23lg 3 p 1 alusel.

Võrguettevõtja on seisukohal, et kaebajate esitatud kaebus alajaama ehitusloa tühistamiseks ei oma puutuvust kaebaja õiguste võimaliku rikkumisega torutehase ehitamisest, kaebajad ei soovinud torutehase ehitamist, mille ehitamine ja käitamine riivaks kaebajate õigusi Kohus leiab, et menetluse jätkamine antud kaebuses ei ole võimalik ega vajalik, kuna kaebuse esitajate sooviks on osaleda Keilasse rajatava tehase DP menetluses, kaitsta oma õigusi, sh menetlusõigusi teises haldusmenetluses ja seda ei saa teha antud tingimustel läbi ehituslubade vaidlustamise menetluse. 20) Riigikohtu halduskolleegium 09.06.2004 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-28-04 põhjenduste p-des 10-13 käsitleti kaebeõiguse küsimust PlanS § 26 lg 1 alusel ja p-s 14 leiti, et PlanS § 26 lg 1 alusel võib planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks halduskohtusse pöörduda igaüks, kes leiab, et see otsus on õigusvastane, ning olenemata sellest, kas see otsus tema õigusi rikub või tema vabadusi piirab. Sellise isiku poolt esitatud kaebuse puhul ei pea halduskohus kaebuse rahuldamise või mitterahuldamise otsustamisel kontrollima seda, kas vaidlustatud akt tema õigusi rikub või vabadusi piirab. Tulenevalt Riigikohtu 29.01.2001 lahendist haldusasjas nr 3-3-1-64-00 ei anna kohus hinnangut akti või toimingu õiguspärasusele, kui ta leiab, et vaidlustatud toiming või akt ei riku kaebuse esitaja õigusi. Kohus oli juhtinud kaebajate tähelepanu vajadusele selgitada eriti täpselt ja selgelt subjektiivsete õiguste olemasolu arvestades, et Ehitusseadus ei sätesta, kes võib ehitusloa kohtus vaidlustada ja ei olnud üheselt selge, missugust DP menetlust kaebajad peavad silmas, kui märgivad ära subjektiivsete õiguste rikkumise ja olemasolu seotult DP menetlusega, kuigi vaidlustavad ehituslubasid. Kohtuasja materjal ja menetlusosaliste selgitused kinnitavad, et 12 kaebajad olid varasemates vastustes läbisegi märkinud oma seisukohti seotult Jõe t 57 b tehase rajamise DP menetlusega. Kohtule vastamisel jäid kaebajad selle juurde, et nad soovivad kaitsta õigusi, mis seonduvad Jõe tn 57 b DP menetlusega ja tehase planeeringualale ehitamisega.

§ 7

lg-st 1 sätestab, et tühistamiskaebuse halduskohtusse võib esitada isik, kes leiab, et haldusaktiga on rikutud tema õigusi ja piiratud tema vabadusi. PlanS § 26 lg-st 1 ei järeldu, et igaühe kaebeõigus laieneb ka ehitusloa vaidlustamisele ja et see säte ei kohaldu kaebeõigust reguleeriva sättena, kui sama isik on eelnevalt osalenud DP menetluses või selle vaidlustamisel. Tallinna Ringkonnakohus on arutanud ehitusloa vaidlustamise küsimust seotult DPmenetlusega nt haldusasjas nr 3-06-

1. Tallinna Ringkonnakohtu 06.07.07 otsuses nr 3-06310 märgitakse, et ehitusloa aluseks oleva detailplaneeringu vaidlustamise fakt iseenesest ei tekita kaebajale kaitstavat subjektiivset õigust nõuda ehitusloa tühistamist. Eeltoodust järeldab kohus, et halduskohtusse pöördumisel ei piisa asjaolust, et isikud on eelnevalt osalenud DP menetluses. Käesoleval juhul aga on tegemist olukorraga, kus kaebuse esitajad osalesid Jõe t 57 b DP menetluses, kuid seda menetlust ei olegi lõpule viidud ja menetlus on peatatud. Märgitu tõttu palus kohus kaebajatel korduvalt täpsustada kaebuse nõudeid ja subjektiivsete õiguste küsimust ja selgitada kohtule kaebuse eesmärki. Haldusakt piirab isiku subjektiivseid õigusi, kui see keelab või välistab õiguse kasutamise osaliselt või täielikult, seab õiguse kasutamisele täiendavaid tingimusi või raskendab oluliselt õiguse kasutamist. Kõik kaebajate esile toodud näited ja viited õiguste rikkumisele seondusid torutehase planeeringumenetlusega, seal tehtud ettepanekutega ja väidetega. KH Energia Konsult Huntaugu alajaama asendamise projekt Jõe tn 57 b Keila tööprojekt seejuures (tlk 54 II kd) ei seo projekteerimist Linnavalitsuse korraldustega, mis nägi ette Jõe 57b ja selle lähiümbruse DP tehase ehitamiseks ja ehituslubade väljastamise korraldus ei näe samuti ette, et ehitamine on lubatav siis, kui kehtestatakse tehase rajamise DP. Ka ehitusloa taotlused ei märgi, et need on seotud planeeritava tehase rajamisega, taotlused olid esitatud sõltumatult DP-st ja lahendati EhS ettenähtud korras. Vastupidised selgitused üksnes eksitasid arusaamist asja tegelikest oludest ja ehkki vastustaja ka märgib, et tehase rajamise DP planeeringuala tähistamisel märgiti ära alajaama asukoht, siis nähtub, et see on seotud hilisemalt krundi eraldamisega ega seondu alajaama planeerimise küsimusega. 21) Saadud kaebajate lõplikud seisukohad ja vastused kinnitavad, et kaebus on esitatud põhjusest, et kaebajad seovad alusetult subjektiivsete õiguste olemasolu ja rikkumise Keilas Jõe tn 57 b kinnistule kavatsetava torutehase DP menetluses osalemise fakti ja selle menetluse asjaoludega, mis väidetavalt kulges kaebajate õiguste rikkumisega. Kaebajad kinnitasid, et nad jäävad tühistamisnõude juurde, kaebusest ei loobu ning nõuet muuta ei soovi ja et kohus on õigesti aru saanud, et rikutud õigused seonduvad tehase DP menetlusega. Kaebajad leidsid, et rikutakse nende subjektiivseid õigusi Jõe t 57 b kavandatud torutehase DP menetluses ja rajamisel, so õigust kaitsta oma elukeskkonda selles DP menetluses; õigus avalikule menetlusele; õigus menetlusosaliste võrdsele kohtlemisele (alajaama rajamisega saab arendaja selge eelise); õigus kaitsele riigi ning teiste isikute omavoli eest; õigus õiguskindlusele ning õiguslikule ootusele. Esmalt märgib kohus, et kaebajate seisukoht ei erista kahte erinevat menetlust, so tehase DP menetlust ja vaidlustatud ehituslubade andmise menetlust. EhS § 23 lg 5’ p 1 sätestab, et jaotusvõrgu ehitamiseks väljastatakse ehitusluba sellele jaotusvõrguettevõtjale, kelle tegevusloas märgitud teeninduspiirkonnas võrgu ehitamiseks 13 ehitusluba taotletakse ning sama paragrahvi lõike 5 kohaselt väljastatakse ehitusluba teisele isikule kuuluvale kinnisasjale tehnovõrgu või -rajatise ehitamiseks kinnisasja omaniku nõusolekul. Ehitusloa andmise menetlus on iseseisvalt reguleeritud ja vastavalt EhS § 23 lg 2 tuli esitada ehitusloa taotlus, mis käesolevalt esitati; koostada tuli ehitusprojekt, mis käesolevalt on olemas ja see kontrolliti, tasuda tuli riigilõiv, mis on tasutud. Ehitusloa taotluse esitas AS KH Energia Konsult, kes oli EE Jaotusvõrk OÜ esindajaks läbi Harko Keila OÜ liitumislepingu. Ehitusloa taotlemise õigus oli igaühel. Ehitusloa andmisel lähtuti Keila linna üldplaneeringust. Kui EhS § 24 nimetatud keeldumise alused puudusid, tuli ehitusluba väljastada. Tähtsust ei oma siinkohal, kas Keilasse rajatava torutehase DP menetlus on pooleli või mitte, kuna see DP ei tinginud ehituslubade väljastamist ega saakski takistada käesolevalt vaidlustatud ehituslubade väljastamist. Vastustaja selgitas täiendavalt, et lammutuslubasid veel väljastatud ei ole. Ehituslubade andmise ajal kehtinud PlanS § 9 lg 2 p 7 määratles ülesande DP eesmärkidest tehnovõrkude ja –rajatiste asukoha määramisel, mitte ei olnud aluseks DP koostamise kohustusele. 01.07.09 tunnistati kehtetuks PlanS § 22.1 ja vastustaja on õigesti märkinud, et seda põhistati asjaoluga, et DP koostamise kohustus tehnovõrgu ja – rajatise ehitamise aluseks on sisuliselt mittevajalik ja läheb vastuollu planeeringuõiguse olemusega. Vaatamata eelmärgitule nähtub, et kaebuse esitajate märgitud Keila Linnavalitsuse 05.11.2008 korraldusega nr 401 „Jõe tn 57b kinnistu ja selle lähiümbruse (29.10.2008 muudetud) detailplaneeringu vastuvõtmine“ võeti uuesti vastu Jõe tn 57b kinnistu ja selle lähiümbruse (29.10.2008 muudetud) detailplaneering, millega määrati Jõe 57b kinnistule uue tootmiskompleksi (plasttorude tehase) rajamiseks maakasutus- ja ehitustingimused ning keskkonnatingimused kavandatu elluviimiseks. Märgitud Jõe t 57 b DP menetlus aga läbitakse planeerimisnormide alusel ja see on reguleeritud Planeerimisseadusega. PlanS § 15 sätestab kohaliku omavalitsuse võimaluse kehtestada planeeritaval maa-alal või selle osal planeeringu ajal ajutise ehituskeelu kuni 2 aastaks. Antud juhul ehituskeelu otsust tehtud ei ole ja ehitustegevus ei ole keelatud. Kaebajad ei ole ka soovinud esitada keelamiskaebust ehitamiseks Jõe tn 57 b kinnistule ning sellise kaebuse esitamine ei viiks neid ka sihile osaleda torutehase rajamise DP menetluses ning esitada seal oma vastuväited. Seega ei ole võimalik keelata nn mistahes ehitamist ja ka sellest aspektist ei ole võimalik tuletada P.D.i õiguste rikkumist ja suunata teda muu nõude esitamisele, kuigi ta viimasel vastamisel märgib, et ta on planeeringuala otsene naaber 60 m raadiuses. T.T. ei ole enam õiguste rikkumise osa täpsustanud. Õiguste rikkumist käesolevas asjas ei saa selgitada veel kehtestamata planeeringuala kaudu ja arvestades eesmärki, mida kaebaja soovib saavutada. Planeeringualana peavad sj kaebajad silmas torutehase planeeringuala, millist planeeringut ei ole kehtestatud ning mille menetlus on peatatud. Vaidlust ei ole küsimuses, et kaebajad on osalejad Jõe tn 57 b planeeritud torutehase DP menetluses, milles nad esitasid oma vastuväited, sj uurisid ka alajaama rajamise asjaolusid. Kaebuse esitajad on seisukohal, et käesolevas vaidluses ei oma tähtsust küsimus, kuidas toimuks alajaama ning kaabelliini rajamine olukorras, kus load ei oleks menetluses oleva ning kehtestamata DP lahutamatuks osaks. Kuigi esialgsetest menetlusosaliste vastustest ei olnud üheselt arusaadav, kuidas Jõe t 57 b ja selle lähiümbruse DP on seotud vaidlusaluste ehituslubadega või kas nad on üldse seotud, nähtub kohtule esitatud asjaoludest, et Jõe t 57 b DP-s oli ette nähtud krundi eraldamine ehitusloas märgitud alajaamale, seega, kui DP oleks kehtestatud, siis oleks DP-ga jagatud Jõe t 57 b kinnistu ning moodustatud juba paigaldatud alajaama alusest teenindamiseks vajalikust maast iseseisev kinnistu. Jõe tn 57 b kinnistu omanikul oleks sel juhul võimalik alajaama 14 alune kinnistu võõrandada EE Jaotusvõrk OÜ-le, mille tulemusel kuuluksid tehnorajatis ja selle alune ja teenindamiseks vajalik maa EE Jaotusvõrk OÜ-le. Kui aga DP-d ei kehtestata, jääb alajaam Jõe t 57 b kinnistule, kuid rajatise kuuluvuse aluseks on sel juhul kinnistusraamatusse kantav isiklik kasutusõigus tehnorajatisele EE Jaotusvõrk kasuks. Alajaama alune maa kuulub jätkuvalt Jõe t 57 b kinnistu omanikule. Harju maavanema 10.12.08 korraldusega nr 2936-k on seatud isiklik kasutusõigus OÜ Jaotusvõrk kasuks Jõe t maa-ala reformimata riigimaal 10 kv kaabelliini ehitamiseks. DP-ga on hõlmatud alaga riigimaale maakaabli rajamine seotud ei ole. Tehase rajamise DP ala piir kinnitab seda, kuna ala piir ühtib Jõe t 57 b kinnistu piiriga Jõe t ääres, kuid maakaabel rajatakse Jõe t maa-alale. Seega ei ole maakaabli rajamise ehitusluba seotud DP alaga isegi sellel moel, mis alajaam. Tegelikult on Jõe t 57 b DP kehtestamata, ehitusload anti välja ajal, mil sellist DP-d ei ole kehtestatud ja see DP ei saanud olla ega olnud ehituslubade väljastamise aluseks. Ehituslubade andmiseks teostati AS KH Energia-Konsult töö nr 080903 „Huntaugu alajaama asendamise projekt. Jõe tn. 57b. Keila“. Projekti aluseks on OÜ Jaotusvõrk projekteerimisülesanne nr
2. Töö näeb ette olemasoleva amortiseerunud alajaama, selle seadmete ning osaliselt ka liinide asendamise uutega. Töö alusel on Keila Linnavalitsus väljastanud vastavad ehitusload. Ehituslubade väljastamine ei ole seotud torutehase DP-ga, seega ei ole asjakohane kaebajate viide EhS § 24 lg 1 p 9 ja järeldus, et ehituslubade väljastamisest oleks pidanud keelduma ja seda põhjusest, et KSH algatamata jätmine on vaidlustatud. KSH algatamata jätmist vaidlustasid kaebajad seotult torutehase rajamise DP menetlusega, kaebajad ei ole nõudnud käesolevate ehituslubade suhtes KSH menetlust. Ehitusload on iseseisvad haldusaktid ja neile on esitatud iseseisvad sisu ja menetlusnõuded tulenevalt Ehitusseadusest. Teoreetiliselt saaksid ehitusload rikkuda kaebajate õigusi juhul, kui lubatav ehitustegevus oleks vastuolus ehituslubade sisu või nende väljaandmise menetluslike nõuetega, kuid kaebajate seisukohtade korduv üleküsimine ja täpsustamine kinnitab, et kaebajad ei ole vastu nende objektide ehitamisele ja ehitusloa aluseks olnud otsustele. Seda kinnitab asjaolu, et kokkuvõtteks on nn väidetavad eksimused seotud üksnes torutehase DP-ga ja selle menetlusega ning selles menetluses kaebaja väidetud õiguste rikkumisega. Kaebuse esitajad olid kaebeõiguse alusena küll viidanud PlanS § 20 lg 1 ja § 26 lg 3, mis reguleerivad planeeringu koostamist, kuid kaebajad põhjendasid subjektiivsete õiguste rikkumist pidades silmas Jõe t 57 b kinnistuga seotud rajatava torutehase menetlust. Vastustaja on viidanud 02.03.06.a RK määrusele nr 3-3-1-3-06 p 10 ja esile toonud seisukoha, et DP nõuete rikkumine iseenesest ei saa olla kaebeõiguse rahuldamise aluseks, kui sellega ei kaasne kaebajate õiguste rikkumist. Ehitusseadus sisaldab küll nõuet, et ehitusluba peab olema kooskõlas DP-ga, kuid see ei sisalda igaühe õigust ehitusluba DP-ga vastuolu motiivil vaidlustada. Sellist laiaulatuslikku kaebeõigust ei tulene ka muudest õigusaktidest. Käesolevalt aga viitavad kaebajad hoopiski rikkumistele torutehase DP menetluses. Sj kaebajate viidatud PlanS § 20 lg 1, § 26 lg 3 reguleerivad planeeringute koostamist, kuid ei reguleeri ehituslubade väljastamist. Vastustaja jääb seisukohale, et kuivõrd kaebajad ei toetu ehituslubade sisulisele vastuolule seadusega, ka mitte ehituslubade menetluslikele rikkumistele, vaid nende eesmärk on saavutada Jõe t 57 b detailplaneeringu seiskamine, torutehase mitteehitamine, siis selle eesmärgi saavutamiseks ei ole kohane vaidlustada alajaama ja kaabelliini ehituslubasid. Kuna kaebajatel puudub kaebeõigus, siis tuleb

§ 23lg 3 p 1 alusel jätta kaebus läbi vaatamata.

Eelnevast nähtub, et vastustaja on käesolevaks ajaks püstitanud selgesõnaliselt küsimuse

§ 23lg 3 p kohaldamisest ja palub kaebus jätta läbi vaatamata.

Seega peab kohus lahendama püstitatud küsimuse, lahendama esitatud taotlused. 15 22) Eelmärgitud õigusnorm (

§ 23

lg 3 p 1) võimaldab sarnaselt

§ 11lg 3.

1 p 5 kohtul jätta kaebus läbi vaatamata, kui kaebuse esitajal või protesti esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Kuna antud juhul on kaebus menetlusse võetud, siis tuleks kohaldamisele

§ 23lg 3 p 1.

Riigikohtu Halduskolleegium lahendis nr 3-3-1-20-10 on märkinud järgmist: Riigikohtu senise praktika kohaselt tuleb

§ 11

lg 3.1 p 5 sisustada lähtudes

§-st

1. Kohus võib kaebuse üldjuhul tagastada üksnes siis, kui kaevatav haldusakt või toiming ei saa ilmselgelt rikkuda kaebaja õigusi ega piirata tema vabadusi. Kui kohus möönab kaebaja õiguste rikkumise võimalikkust kaebuses toodud asjaoludel, siis on tal kohustus asja menetleda (Riigikohtu
2. mai
3. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-9-08, p-d 14-15;
4. septembri
5. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-38-08, p 13;
6. septembri
7. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-34-08, p 9;
8. oktoobri
9. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-45-08, p 11;
10. oktoobri
11. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-53-08, p 8). Sama lahendi p-s 10 märgitakse, et Halduskolleegium peab vajalikuks eespool toodud tõlgendust muuta ja

§ 11lg 3.1 p 5 kohaldamisala laiendada.

Põhiseaduse § 15 lg 1 lausest 1 tuleneb igaühe õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. See aga ei tähenda, et isikul, kes leiab, et tema õigusi on rikutud, peab olema piiramatu võimalus pöörduda kohtusse. Seda põhiõigust saab mõistlikult piirata, kui piirangul on legitiimne eesmärk ning arvestatakse proportsionaalsuse põhimõttega. Kohtusse pöördumise õiguse mõningane kitsendamine on õiguskindluse tagamiseks ja kohtusüsteemi ülekoormamise vältimiseks vajalik (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 6. septembri 2007. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-40-07, p 11). Kohtusüsteemi efektiivne toimimine on väärtus, millega võib õigustada põhiõiguse piiramist (Riigikohtu üldkogu 17. märtsi 2003. a otsus asjas nr 3-1-3-10-02, p 28). Halduskohtumenetluse seadustiku ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse seletuskirja kohaselt on

§ 11

lg 3.1 p 5 eesmärk eelkõige vähendada halduskohtute töökoormust, kõrvaldades menetlusest ilmselgelt põhjendamatud kaebused ehk lihtsalt sisutud haldusasjad. Neid kaalutlusi, eelkõige kohtusüsteemi efektiivse toimimise eesmärki silmas pidades on halduskolleegiumi arvates võimalik laiendada

§ 11lg 3.1 p 5 kohaldamisala ka kaebusele, mis on ilmselgelt perspektiivitu.

Kaebust saab ilmselgelt perspektiivituks lugeda ennekõike siis, kui soovitud eesmärgi saavutamine esitatud kaebuse abil ei ole võimalik. Eespool toodud tõlgendus ei välista aga kohtu kohustust kontrollida, kas kaebuses on esitatud selle eesmärgi saavutamiseks võimalikud ja asjakohased taotlused, ja teha vajaduse korral kaebuse esitajale ettepanek kaebust muuta (

§ 11

lg 1 p 3), samuti vajaduse korral kaebuse käiguta jätmist ja kaebajalt täiendavate põhjenduste nõudmist (vt Riigikohtu

1. mai
2. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-8-10, p 10). See tõlgendus ei hõlma ka õigust tagastada kaebus põhjusel, et kaebusega kaitstavat õigust ei saa pidada kaebaja jaoks oluliseks. P-s 11 märgitakse, et Halduskolleegium rõhutab, et kaebuse tagastamise korral

§ 11lg 3.1 p 5 alusel on kohtul kõrgendatud põhjendamiskohustus.

Kui tegemist on keeruka õigusliku küsimusega, tuleks eelistada kaebuse menetlusse võtmist ning keeruka õigusliku küsimuse täiendavat analüüsimist, kui muud halduskohtumenetluse seadustikus ettenähtud tingimused kaebuse menetlemiseks on täidetud. P-s 12 Halduskolleegium märgib, et

§ 11

lg 3.1 p-le 5 eespool antud tõlgendus on kohaldatav ka juhul, kui kohus jätab kaebuse

§ 23

lg 3 p 1 alusel läbi vaatamata või tagastab apellatsioonkaebuse

§ 33lg 3 p 5 alusel, sest nimetatud sätetel on ühine eesmärk (vt Riigikohtu 15.

mai 2008. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-9-08, p 12). 16 23) Kohus leiab, et antud juhul on vastustaja taotlus põhjendatud ja

§ 23lg 3 p 1 alusel tuleb kaebus jätta läbi vaatamata.

Kohus selgitab kaebajatele, et antud juhul ei saaks kohus võtta seisukohta Jõe tn 57 b DP menetluse õiguspärasuse kohta, tegemist on alles menetluses ja veel kehtestamata DP-ga, mida kaebajad ei ole selle kehtestamata jätmise tõttu veel saanud vaidlustada ja selle tehase ehitamisega seotud toimingud või aktid ei ole ka käesoleva kaebuse esemeks. Kohus märkis ära ekslikud järeldused, mis puudutasid ehituslubade menetlusega ja torutehase DP menetlusega seotut, nimelt kaebajad ignoreerivad asjaolu, et tehase ehitamise detailplaneeringumenetlus ja ehituslubade menetlus on erinevad menetlused. See seab erinevad kaebeõiguse alused ja võimalused. Kuivõrd kaebuse esitajad on seisukohal, et käesolevas vaidluses ei oma tähtsust küsimus, kuidas toimuks alajaama ning kaabelliini rajamine olukorras, mil need ei oleks menetluses oleva ning kehtestamata DP lahutamatuks osaks ja nähtub, et kaebajad ei ole soovinud vaidlustada OÜ Jaotusvõrk otsustusi senise alajaama asendamiseks, maavanema antud haldusakti maa eraldamiseks, siis juba kaebajate ekslikust seisukohast, et vaidlustatud ehitusload anti välja Jõe t 57 b DP alusel ja selle osana on ainetu menetlust jätkata ja anda veelkord võimalus kaebust täpsustada. Kui kaebajad ei ole huvitatud, kuidas toimuks alajaama ehitamine ja kaabelliinide rajamine ilma tehase DO planeeringuta, siis ei ole võimalik kaebajate õiguste rikkumine ehitusloamenetluses, kuna puudub õiguslik vaidlus nende õiguspärasuse üle. Kaebajate eesmärk on osaleda tehase rajamise DP-s, mitte minna selle menetlusega edasi enne, kui on teostatud KSH, arutatud läbi nende tehtud ettepanekud tehase rajamise DP-s. Kaebajad ei vaja KSH-d käesolevalt vaidlustatud ehituslubadega hõlmatud objektide ehitamiseks. Osalemine torutehase DP menetluses ei too kaasa keeldu käesolevalt vaidlustatud ehituslubade väljastamiseks, kuivõrd DP menetlus on iseseisev menetlus, milles saab iga isik osaleda ja avaldada seisukohti, sj missugused kahjulikud mõjutused saabuvad lähtuvalt DP-ga hõlmatud objektidest eraldi ja nende koosmõjus. Kaebajate kaebusel ei ole muud eesmärki. Antud juhul on tehase ehitamise DP muuhulgas ka seisus, mis võimaldab lähteseisukohtade suuri muutusi või hoopiski algatatud menetlus lõpetada, seega ei ole iseseisvat tähendust ka asjaolul, kas alajaama asukoht on tähistatud pooleliolevas DP-s. Tehase rajamise DP-ga ei määrata omandisuhteid ega keelata või lubata ehitamist, kui ehitamist tingivad muud asjaolud ja puuduvad seadusest tulenevad takistused ehitamiseks ja väljastatud on seaduslikud ehitusload. Ehituslubade õiguspärasust ei saagi mõjutada pooleliolev tehase DP. Kaebaja viidatud tehase DP menetluse kohustuste täitmine ja isikute erinevate huvide vahel tasakaalustatud lahenduste leidmine seisab alles ees, st tehase rajamise DP menetluses (vt Riigikohtu 06.11.2002 otsust haldusasjas 3-3-162-02), mil hinnatakse keskkonnamõjutusi, mis on seotud planeeringualale ehitamisega ja sinna hõlmatud objektide koosmõjuga. Riigikohtu HK on rõhutanud haldusasjas nr 3-3-116-08, et avaliku väljapaneku käigus informeeritakse avalikkust planeeringust ning kaasatakse avalikkus planeeringu väljatöötamisse. Väljapanekul esitletakse üksnes esialgset planeeringuprojekti, lõplik planeering valmib koostöös avalikkusega. Haldusorgan peab tegema planeeringu avaliku väljapaneku korraldamisel kõik võimaliku, et huvitatud isikud saaksid planeerimismenetluses osaleda. PlanS § 26 lg 1 alusel võib planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks halduskohtusse pöörduda igaüks, kes leiab, et see otsus on õigusvastane, ning olenemata sellest, kas see otsus tema õigusi rikub või tema vabadusi piirab. Kaebajad saavad esitada sellisel juhul nii subjektiivsete õiguste kaitse kaebuse kui ka nn populaarkaebuse. Planeeringu avaliku väljapaneku läbimine, selle avalikkusele tutvustamine tähendab, et väljapanekul esitletakse üksnes esialgne planeeringuprojekt, lõplik planeering valmib koostöös avalikkusega. Antud momendil ei ole veel õige kõnelda ka nn DP alast, kuna planeeringut ei ole veel kehtestatud, selle piirid võivad muutuda, ka 17 planeeringualaga hõlmatavate objektide ring ei ole kehtestatud; samuti puudub ehituskeeluala. Asjaolu, et kaebajad olid tehase DP-menetluses 01.12.

1. a esitanud vastuväited ning seda kaitsti ka Harju Maavanema juures toimunud arutelul ning kaebajad leiavad, et nende vastuväitega ei arvestata ja nad alles kaaluvad selles osas kohtusse pöördumist, kinnitab veelkord, et kaebuse esitajad ajavad segamini 2 erinevat menetlust, samas nähtub, et tehase DP menetluses on kaebajad saanud osaleda ja nad saavad seda teha ka edaspidiselt, kui vastav menetlus jätkub, sh esitada ka vajadusel kaebusi. Kaebajate kaebeõigust tehase DP menetluses ei saa seadusest tulenevatel põhjustel piirata ka siis, kui teises menetluses on väljastatud ehitusluba. Kaebajate märgitud ja väidetult rikutud õigusi saabki kaitsta kohases menetluses, st menetluses, mis teostatakse Jõe t 57 b DP kehtestamiseks, vastavalt tuleb vaidlustada DP-d kehtestav haldusakt. Kuivõrd menetlusnõuete rikkumist on kaebajad nimetanud ja sidunud samuti üksnes tehase DP menetlusega, siis ka oma menetluslikke õigusi konkreetses DP menetluses saab ja tuleb kaitsta märgitud menetluses. Kaebeõiguse seisukohalt käesolevas vaidluses ei ole seega asjakohane väita, et kaebajate väidetav õiguste rikkumine Jõe t 57 b tehase DP menetluses võib mõjutada planeerimismenetluse tulemusi, see ei selgita, kuidas see mõjutaks ehitusloa menetlust ja selle tulemusi. Kaebuse esitamisel PlanS § 26 lg 1 alusel on planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks õigus igal isikul, kui ta leiab, et see otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või selle otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kuigi kaebajad märgivad ära ka efektiivse kaebeõiguse kasutamise vajaduse ja õiguse, selgitab kohus järgmist. Põhiseaduse §-st 15 tulenevat efektiivse kaebeõiguse võimalust ei saa takistada ehituslubade vaidlustamisega eesmärgil saavutada oma eesmärgid torutehase ehitamise küsimustes, kuid just nimelt sellele kaebaja oma positsioonid on rajanud. Kui kohus nt ka tuvastaks, et ehitusloa menetluses on rikutud õigusi või load tuleks tühistada, siis ei kaoks sellest tehase rajamiseks vajalik DP menetlus, ei muutuks sellest nn õiguspärasemaks. Kuna torutehase DP menetlus on iseseisev menetlus, siis tuleb selle menetluse toimingud ja lõppakt vaidlustada kohtus sõltumata sellest, kas kaebaja on vaidlustanud ehitusload. PS § 15 tulenevat efektiivset kaebeõigus ei saa piirata, kui kaebajal tuleb vaidlustada tema arvates õigusi rikkuv tehase DP menetluse toiming või haldusakt. PlanS § 15 sätestab kohaliku omavalitsuse võimaluse kehtestada planeeritaval maa-alal või selle osal planeeringu ajal ajutine ehituskeeld kuni 2 aastaks. Antud juhul ehituskeelu otsust tehtud ei ole ja ehitustegevus ei ole keelatud, seega saab planeeritaval alal anda välja ehituslube. Kohus on selgitanud, et kui tehase DP menetlus jätkub, siis võetakse seisukoht, kas tehase planeerimisel esineb takistusi planeeringualale jäävatest objektidest DP-ga plaanitu realiseerimiseks või neid ei esine. Ehitamine tulevasel planeeringualal ei tähenda, et torutehase DP menetluse jätkamisel saaks vastustaja loobuda hindamast, kas mõni juba rajatud objekt takistab torutehase ehitamist, kas keskkonnale tekivad kumulatiivsed mõjud, kas üldse tekivad kahjulikud mõjutused vms, mille suhtes on kaebaja esitanud oma seisukohad pooleliolevas DP menetluses. Veel ei saaks rääkida ka lõplikust torutehase planeeringualast, kuna pole vastu võetud DP-d. Missugused objektid planeeringusse hõlmatakse, on otstarbekuse küsimus, mille langetamise õigus on vaid omavalitsusel ja mitte kohtul ega kaebajal. Alajaam võidakse planeeringualast ka välja jätta ja ikkagi tehase DP menetluses teha planeeringu vastuvõtmise kehtestav otsus. Kui torutehase planeeringualasse hõlmatavad objektid tekitavad mõjutusi, mida tuleks vältida, siis ka see on torutehasega seotud DP küsimus, mida kaebajad saavad kontrollida teises menetluses ja mida ennetavalt ei ole võimalik lahendada. Kui ei ole keelatud ehitamine, kaebajad ka ei ole sellist keelamiskaebust esitanud ja nähtus, et õigused ja huvid on seotud üksnes tehase 18 ehitamise küsimusega, siis ei ole asjakohane ka väide, et arendaja saab nn eelise torutehase planeeringumenetluses. Arendaja soovib saavutada tehase rajamist ja alajaama ja kaabelliinide ehitaja soovib realiseerida nende objektide ehitamist. Tegemist ei ole ka olukorraga, milles oleks juba kehtestatud DP ja mida saaks realiseerida nn osaliselt. Osalise DP kehtestamine on võimalik, selleks peab läbima menetluse ja vastu võtma kehtestava otsuse. Käesolevalt vaidlustatud ehituslubade väljastamine ei kujuta endast ka torutehase DP menetlustoimingut, mis ehk võiks viia mõttele, et alajaama ja kaabelliinide rajamine on juba seotud tehase DP menetlusega ja annaks mingid eelised muule isikule. Kohus juba viitas, et Tallinna Ringkonnakohus on arutanud ehitusloa vaidlustamise küsimust seotult DP- menetlusega nt haldusasjas nr 3-06-
2. Tallinna Ringkonnakohtu 06.07.07 otsuses nr 3-06-310 märgitakse, et ehitusloa aluseks oleva detailplaneeringu vaidlustamise fakt iseenesest ei tekita kaebajale kaitstavat subjektiivset õigust nõuda ehitusloa tühistamist. Kohtu arutluskäik oli seotud varasema PlanS regulatsiooniga. Kohus märkis, et PlanS § 26 lõikest 3 sellist õigust ei tulene. Viidatud lahendis analüüsiti olukorda, mil detailplaneering oli juba haldusaktiga kehtestatud ja see tühistati ning arutamisel oli selle DP-ga seotud ehitusloa tühistamise nõue. Kohus märkis, et asjaolu, et ehitusloa andmise aluseks olevat detailplaneeringut on õigus vaidlustada isikul sõltumata sellest, kas sellega rikutakse tema õigusi, ei too kaasa sama ulatuslikku kaebeõigust ehitusloa vaidlustamisel. Detailplaneering ja ehitusluba on erineva sisuga haldusaktid. Kohus märkis veel, et kaebeõigust ei anna apellandile ka

§ 26

lg 1 p 1, mis annab halduskohtule õiguse kaebuse lahendamisel teha võimaluse korral ettekirjutus haldusakti tagasitäitmise kohta, koosmõjus detailplaneeringu vaidlustamiseks antud kaebeõigust sätestava PlanS § 26 lõikega 3. Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisel ei saa isik sellele sättele tuginedes nõuda planeeringu elluviimiseks antud haldusaktide tühistamist. Seega nähtub, et isegi juhul, kui DP oleks kehtestatud ja selle alusel oleks antud välja ehitusluba, kas siis tuleb ehitusloa vaidlustamisel lähtuda selle vaidlustamise reeglitest ja esitada ei saa populaarkaebust. Kohtule nähtub, et kaebajate kaebus on siiski nn populaarkaebus, kuna nad ei suutnud esile tuua, et ehitusload nende õigusi rikuvad, va eksitav seisukoht, et ehitusload anti tehase DP menetluses ja kui nad vaidlustasid ja esitasid ettepanekuid selles menetluses, siis ongi toimunud nende õiguste rikkumine. Kohtupraktikas on ka märgitud, et isiku subjektiivne õigus, mille kaitseks on tal õigus ehitusloa vaidlustamiseks kohtusse pöörduda, võib välja kasvada ka planeeringust, kui see on avaliku huvi kõrval mõeldud kaitsma ka selle isiku huve; planeeringute normid võivad kaitsta ka lähialal elavate isikute huve. Ka antud olukorda ei tekkinud. Kohtule nähtub käesolevast kaebusest, et ehituslubade väljastamine iseseisvas ehitusloamenetluses kaebajaid esitatud kaebuse asjaoludel ja väidetel sellisel määral ei puuduta, et neil tekiks kaebeõigus ehitusloa vaidlustamiseks

§ 7

lg 1 alusel, kuivõrd puudub planeering, mille kaudu nad oleksid seotud alajaama ja kaabelliini ehitamisega ja teiste isikute õiguste kaitseks nad kaebust ei saa esitada, sj populaarkaebust. Kuna kaebajad sisuliselt ka ise loobusid sellisest väitest, kuivõrd nad sisustasid õiguste rikkumise ikkagi vaid torutehase DP menetlusega ja sellest tulenevate õigustega, siis kohus selgitab lisaks, et korduvalt õiguste rikkumise üleküsimisel pidas kohus silmas ka asjaolu, et kui puudub vaidlus ehitusloa sisulises õiguspärasuses ja kui kaebajatele ei olegi oluline, et kuidas lahenduks ehituslubade küsimus ilma torutehase DP menetlusega asjaolusid sidumata, siis tuleks kaebus tagastada juba põhjusest, et õiguslik vaidlus puudub. Selle tõttu oli oluline, et kaebajad tooksid selgelt esile kaebuse eesmärgi ja rikutud õigused. Kaebajate eesmärk kaitsta oma õigusi konkreetses tehase DP menetluses on saavutatav planeeringumenetluses osalemisega. Väljastatud ehitusload ei ole toimingud tehase DP menetluses, mille suhtes 19 tuleks algatada kontrollmenetlus. Kaebajad on ka ise jõudnud sisuliselt järeldusele, et tegemist on haldusaktidega ja ehituslubade andmine on võimalik ja vajalik, kuna ei oma tähtsust, kuidas ja millisel õiguslikul alusel toimuks alajaama asendamine juhul, kui DP-d ei kehtestata. Kohus võib kaebuse tagastada, kui kaevatav haldusakt või toiming ei saa ilmselgelt rikkuda kaebaja õigusi ega piirata tema vabadusi ja kui soovitud eesmärki esitatud kaebuse alusel ei saa saavutada. Antud juhul ongi tekkinud eelmärgitud olukord ja kuigi kaebuse esitajad leidsid veel, et haldusakt piirab isiku subjektiivset õigust, kui haldusakt keelab või välistab õiguse kasutamise osaliselt või täielikult, seab õiguse kasutamisele täiendavaid tingimusi või raskendab oluliselt õiguse kasutamist, nähtus, et kaebajatel ei saa tekkida olukorda, mil nad ei saaks esitada kaebust tehase DP kehtestamise aktile, kuna seadus annab neile selleks kaebeõiguse. Vastustaja ongi õigustatult märkinud, et nende konkreetsete ehituslubade väljastamine ei saa mõjutada kaebajate torutehase DP menetluses olevaid õigusi, ei sea õiguste kasutamisele täiendavaid piiranguid ja tingimusi ja ei raskenda selles menetluses ka õiguse kasutamist. Subjektiivseid õigusi torutehase DP menetluses ja rajamisel, so õigust kaitsta oma elukeskkonda DP menetluses; õigus avalikule menetlusele; õigus menetlusosaliste võrdsele kohtlemisele; õigus kaitsele riigi ning teiste isikute omavoli eest; õigus õiguskindlusele ning õiguslikule ootusele on kaitstav, seda õigust ei ole ära võetud. Kaebajatel puudub ka subjektiivne õigus keelata nende lähiümbruses või siis planeeritaval alal nn mistahes ehitamine või alajaama ehitamine, kuna tegemist ei ole ehituskeelualaga ja tulenevalt PlanS § 15 lg 1 saab seda teha vaid kohalik omavalitsus. Kohus on eelnevalt märkinud, et torutehase DP menetluses väidetult rikutud õigused on kaitstavad teises menetluses, seega on tegemist kaebusega, mis on ilmselgelt perspektiivitu. Esitada ei saa ehituslubade vaidlustamisel populaarkaebust. Kaebust saab ilmselgelt perspektiivituks lugeda ennekõike siis, kui kaebuse esitajate õiguste rikkumine antud tingimustel ei ole võimalik ning kui soovitud eesmärgi saavutamine esitatud kaebuse abil ei ole võimalik; kaebuse esitajate väidetav õiguste rikkumine seondub teise menetlusega. 24) Kaebajad olid esitanud ka taotluse menetluse peatamiseks käesolevas asjas väites, et haldusasjas nr 3-08-2492 vaidlusaluse objektiks olev vastustaja 04.12.2008. a korraldus nr 441 ja selle korralduse alusel väljastatud ehitusload nr 3261 ning nr 3262 rikuvad kaebuse esitaja õigusi tulenevalt Jõe 57b ja selle lähiümbruse detailplaneeringu menetlemisest. Kaebajad märkisid, et vastustaja vastustest nähtub, et nii Harko Keila OÜ kui ka vastustaja peavad võimalikuks DP menetlusega tulevikus jätkata, mis tähendab, et ehituslube ei ole peatatud ning neid võib hakata igal hetkel realiseerima olenemata DP menetluse peatatud olekust ja et kaebuse esitaja eesmärk ei ole kaitsta oma õigusi ainult nn torutehast ettenägeva DP menetluses, vaid igasuguses Jõe 57b kinnistut ja selle lähiümbrust puudutavas detailplaneeringu menetluses, kui selle detailplaneeringuga ohustatakse elukeskkonda ning rikutakse kaebuse esitajate õigusi. Eelmärgitu esitamine ähmastas kaebuse eesmärke ja kohus pidi korduvalt paluma selgitada uuesti, missuguste subjektiivsete õiguste ja huvidega eelmärgitu haakub. Vastustaja ei nõustunud kaebajate seisukohaga, et tuginedes

§ 22koosmõjule Ts

MS § 359 lg-ga 1 tuleks menetlus peatada muul mõjuval põhjusel ja et TsMS § 359 lg 1 muu mõjuv põhjus käesoleval hetkel on DP menetluse peatamine lähteseisukohtade korrigeerimiseni. Kaebajad märkisid veel, et menetluse jätkamine haldusasjas nr 3-08-2492 enne DP menetluse jätkumist ei ole mõistlik, kuna DP menetluse jätkamiseni on ebaselge, kas Vastustaja 04.12.2008. a korraldus nr 441 ja selle korralduse alusel väljastatud ehitusload nr 3261 ja nr 3262 jäävad kehtima ning kas kaebuse esitajatel säilib kaebeõigus ning subjektiivsete õiguste rikkumine. Kaebajad märkisid veel, et alternatiivina juhul, kui vastustaja ei liitu TsMS § 359 lg 1 sätestatu kohaselt menetluse peatamise taotlusega, taotlevad kaebuse esitajad menetluse peatamist tuginedes

§ 22koosmõjule Ts

MS § 20 355, mis võimaldab menetluse peatamist mõjuval põhjusel. Kaebajad esitatud taotlust ei ole uuesti korranud ega ka täpsemalt selgitanud. Seega pidasid kaebajad võimalikuks, et kohtu menetluses mitteoleva haldusaktiga seotult saaks ja tuleks käesoleva asja menetlus peatada. Kohus märgituga ei nõustu, puuduvad õiguslikud alused käesoleva asja menetluse peatamiseks ja kuivõrd kaebajate kaebus tuleb tagastada, on juba sellest tulenevalt õiguslikult võimatu käesoleva kaebuse menetluse peatamise taotlust rahuldada. Kohus asjaoludes märkis, et kaebajad esitasid seotult kohtu tegevusega (konsultandi tegevusega) vastuväite. Kohus on lahendanud esitatud vastuväite määrusega 11.03.2011. a. ja jättis kaebuse esitajate vastuväite rahuldamata. Rahuldada ei saa endiselt ka taotlust liita ühte menetlusse haldusasjad nr 3-09-456 ja 3-09460, menetlust nendes asjades ei jätku. P.D. ja T.T. olid esitanud menetluse lõpetamise taotluse

§ 24lg 1 p 4 alusel ja T.T.

lisaks

§ 24lg 1 p 3 alusel.

Vastustaja leidis veel, et menetluse võiks lõpetada

§ 24lg 1 p 2 alusel.

Vastustaja vahepealne märkus, et nõustub kohtuga, et käesolevas asjas tuleks menetlus lõpetada, kuna kaebuse esitajate tegelik eesmärk – takistada torutehase rajamist – on saavutatud, lähtudes menetlusosaliste vastustest, on asjakohatu ja kohus ei ole soovinud saavutada kuidagi tulemust, milles kohut eksitatakse ning esitatakse asjakohatut teavet. Kuivõrd kompromisslahendusi menetlusosalised ei saavutanud, ei ole alust menetluse lõpetamiseks

§ 24lg 1 p 3 alusel ja taotlus jääb rahuldamata.

Kohus oli seda eelnevalt menetlusosalistele selgitanud. Kohus oli selgitanud, et kaebajad ei ole oma kaebusest loobunud, seega ei ole alust menetluse lõpetamiseks ka

§ 24lg 1 p 2 alusel.

Kaebajad on kinnitanud, et nad nõuet ei muuda, ka ei muutnud nad seni esitatud põhistusi, seega on kaebus ehituslubade tühistamise nõudes kohtu menetluses, kohus ei saa seega rahuldada vastustaja taotlust menetluse lõpetamiseks

§ 24lg 1 p 2 alusel.

Kohus oli selgitanud, et kohtule ei ole esitatud andmeid, et vaidlustatud haldusaktid on tunnistatud kehtetuks, seega vajas selgitamist, miks kaebajad soovivad menetluse lõpetamist

§ 24lg 1 p 4 alusel.

Kuigi P.D. loobus sellest taotlusest vastates selgesõnaliselt 10.02.11 kohtunõudele, ei ole seda teinud T.T., kuna tema vastus 14.02.11 sellist selgesõnalist loobumist ei sisalda, samas on kaebaja jäänud esitatud kaebuse juurde ja nõuab selle edasist menetlemist. Kohus leiab, et taotlus ei kuulu rahuldamisele, kuna ehitusluba ei ole muutunud kehtetuks, kui haldusakti jõustamine lükatakse edasi EÕK kohaldamisega. Kui kohtult EÕK taotletakse, siis vastava õigusnormiga ei eeldata, et menetluse algatamine ja kaebuse menetlemine juba iseenesest tooks kaasa menetlusosalistele tagajärjed, mil nad kaotavad neile vaidluse all olevate haldusaktidega antud õigused või vabanevad neile pandud kohustustest. Kui kaebajad niimoodi lootsid, siis on see ekslik seisukoht. Seega jääb taotlus menetluse lõpetamiseks soovitud alusel rahuldamata. Taotlused esitati ajal, mil kohus soovis saada lõplikud seisukohad, et teha otsustus, kas kaebuse menetluse jätkamine on võimalik. Kohus oli tekkinud olukorda selgitanud ja andnud võimaluse oma senist positsiooni muuta. Kuna menetlusosalised oma positsioone ei muutnud ja kohus ei saa kaebust edasi menetleda, siis menetlus lõpeb käesolevas asjas

§ 23

lg 3 p 1 alusel kaebuse tagastamisega läbivaatamatult kaebeõiguse puudumise tõttu. 25) Menetluskulud. 21 P.D. teatas 26.12.2010 vastuseks kohtunõudele menetluskulude osas, et palub vastustajalt välja nõuda tasutud riigilõiv kaebuse esitamise eest 80 krooni (kviitung nr. 88 11.12.2008). Kuludokumendid on varasemalt kohtul olemas. Kaebuse esitaja ei ole kasutanud menetluse käigus tasulist õigusabi ning selle kulud puuduvad. T.T. vastas, et palub vastustajalt välja nõuda menetluskuluna riigilõivu kaebuse esitamise eest 80 krooni (kassa sissetuleku order nr.89-11.12.2008). Kuludokument on varasemalt kohtul olemas. Kaebuse esitaja ei ole kasutanud menetluse käigus tasulist õigusabi ning selle kulud puuduvad.

§ 84

lg 4 p 2 alusel ei kuulu tagastamisele tasutud riigilõiv, kui kaebus tagastatakse seetõttu, et kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust Kaebajate menetluskulud jäävad eeltoodu tõttu nende kanda, kuna kaebus tagastatakse

§ 23lg 3 p 1 alusel.

Teised menetlusosalised ei ole menetluskulude nõudeid esitanud 26) EÕK määruse osas kohtu täiendav selgitus. Segaduste vältimiseks peab vajalikuks kohus lisaks selgitada järgmist. Vastavalt

§ 121

lg 5 esialgse õiguskaitse määrusest tulenev õigus, kohustus ja keeld, samuti esialgse õiguskaitse määruse alusel antud haldusakt kehtib kuni kohtuotsuse või kaebuse tagastamise või asja lõpetamise määruse jõustumiseni, kui kohus ei määra lühemat tähtaega. Kuivõrd kohus ei määranud lühemat tähtaega, siis EÕK ei kohaldu käesoleva määruse jõustumisest. Kuna menetlusosalised ei ole esitanud käesolevalt taotlust EÕK määruse koheseks ja kiireks muutmiseks, hetkel ka ei soovita koheselt ehitada, siis arvestades, et käesolev määrus on vaidlustatav, on otstarbekas esialgset EÕK määrust mitte muuta, va kui määruse jõustumiseni ja edasikaebamisel tekib kiire vajadus, millest kohus palub taotluse esitamisega märku anda. Karin Kalmiste kohtunik 22