3-08-1770 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Määruse tegemise aeg ja koht 14. märts 2011. a, Tallinn Haldusasja number 3-08-1770 Haldusasi Loksa linna kaebus Vabariigi Valitsuse

lduse nr 354 „Vabariigi Valitsuse 29.05.2008

lduse nr 241 “Elukeskkonna arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng“ meetme „Kohalike avalike teenuste arendamine“ kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuste kava aastateks 2007-2010 muutmine“ osalise tühistamise nõudes ning Vabariigi Valitsuse kohustamise nõudes Menetlustoiming Kohtuotsuse täitmata jätmise eest rahatrahvi määramise taotluse lahendamine RESOLUTSIOON

1. Jätta Loksa linna taotlus Vabariigi Valitsusele Tallinna Halduskohtu
2. oktoobri
3. a otsuse nr 3-08-1770 täitmata jätmise eest rahatrahvi määramiseks rahuldamata.
4. Sekretäril saata käesolev määrus teadmiseks taotluse esitajale (esindaja kaudu) ning Vabariigi Valitsusele (Siseministeeriumi kaudu). Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates. I ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Loksa linn esitas 02.12.2007 eeltaotluse Loksa Kultuurikeskuse renoveerimise ja juurdeehituse projekti Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud „Elukeskkonna arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Piirkondade 1 terviklik ja tasakaalustatud areng“ meetme „Kohalike avalike teenuste arendamine“ kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuste (KOIT) kavasse lisamiseks.
6. Eeltaotluste menetlemisel maakondlikus komisjonis lisati Loksa Kultuurikeskuse renoveerimise ja juurdeehituse projekt Harju maakondlikusse eelistusnimekirja, asetades projekti paremusjärjestuses
7. kohale. Maakondliku eelistusnimekirja kooskõlastas 20.02.2008 otsusega Harjumaa Omavalitsuste Liidu volikogu, sealjuures sisaldas nimekiri järjestuses
8. asetusega Loksa Kultuurikeskuse projekti. Siseministeeriumi KOIT kava ekspertkomisjon tegi 10.07.2008 regionaalministrile ettepaneku korrigeerida kultuurikeskuse projekti maakondliku hindamiskomisjoni kriteeriumi „Projekti valmisolek elluviimiseks (sh võime tagada nõutud omafinantseeringut) hinnangut ja anda hindeks „0“. Siseministeeriumi „Elukeskkonna arendamise rakenduskava“ piirkondade tervikliku tasakaalustatud arengu prioriteetse suuna seirekomisjon kooskõlastas 17.06.2008 ja 04.08.2008 Vabariigi Valitsuse 07.08.2008

lduse nr 354 eelnõu, sealjuures Linnade Liidu esindaja esitas märkuse Loksa linna ebavõrdse kohtlemise kohta. 3. Vabariigi Valitsuse 07.08.2008

ldusega nr 354 täiendati Vabariigi Valitsuse 29.05.2008

ldust nr 241 ““Elukeskkonna arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng“ meetme „Kohalike avalike teenuste arendamine“ kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuste kava aastateks 2007-2010“, lisades kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuste kava aastateks 2007-2010 eelistusnimekirja Harju, Jõgeva, Lääne-Viru ja Tartu maakonna projektid. Eelistusnimekirja lisatud Harju maakonna projektide hulgas Loksa linna projekti „Loksa Kultuurikeskuse renoveerimine ja juurdeehitus“ ei olnud. 4. 09.09.2008 esitas Loksa linn Tallinna Halduskohtule kaebuse Vabariigi Valitsuse 07.08.2008

lduse nr 354 „Vabariigi Valitsuse 29.05.2008

lduse nr 241 “Elukeskkonna arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng“ meetme „Kohalike avalike teenuste arendamine“ kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuste kava aastateks 2007-2010 muutmine“ osalise tühistamise nõudes ning Vabariigi Valitsuse kohustamise nõudes. 5. Tallinna Halduskohtu 21.10.2010 otsusega nr 3-08-1770 tunnistati Vabariigi Valitsuse 07.08.2008

ldus nr 354 „Vabariigi Valitsuse 29.05.2008

lduse nr 241 „Elukeskkonna arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng“ meetme „Kohalike avalike teenuste arendamine“ kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuste kava aastateks 2007-2010 muutmine“ punkt 1 õigusvastaseks (punkt 1) ning kohustati Vabariigi Valitsust Loksa linna 02.12.2007 esitatud taotlust uuesti läbi vaatama (punkt 2).

1. 18.11.2010 esitas vastustaja Rahandusministeeriumile päringu (nr 14-1.2/52-1) palvega esitada kaebuse esitaja finantssuutlikkuse osas põhjendatud argumendid või kommentaarid, mida ekspertkomisjon saaks eeltaotluse uuesti läbi vaatamisel ja arutamisel arvestada. 19.11.2010 esitas vastustaja Eesti Linnade Liidule ettepaneku ekspertkomisjoni liikme välja vahetamiseks (seoses eelmise liikme esindatavast institutsioonist lahkumisega, kiri nr 141.2/54-1). 08.12.2010 saabus vastustajale Eesti Linnade Liidu ettepanek uue esindaja ekspertkomisjoni liikmeks nimetamise kohta. 14.12.2010 kinnitati regionaalministri käskkirjaga nr 254 „Regionaalministri 08.05.2008 käskkirja nr 60 „Meetme „Kohalike avalike teenuste arendamine“ raames kohaliku omavalitsuse investeeringute kava (KOIT kava) ekspertkomisjoni moodustamine“ muudatus ekspertkomisjoni koosseisus. Samal päeval 2 kutsuti kokku ekspertkomisjoni koosolek. 15.12.2010 esitas Rahandusministeeriumi poolne ekspertkomisjoni liige kaebuse esitaja poolt esitatud finantstabeli koos Rahandusministeeriumi seisukohtadega, mis edastati teistele komisjoni liikmetele. 17.12.2010 toimus ekspertkomisjoni koosolek, mille raames vaadati läbi kaebuse esitaja finantstabelis välja pakutud lahendused omafinantseeringu katmiseks, samuti finantstabeli põhjal koostatud Rahandusministeeriumi hinnang Loksa linna finantsvõimekusele. 27.12.2010 registreeriti ekspertkomisjoni protokoll nr 14-1.2/68-
2. 29.12.2010 edastati kaebuse esitajale regionaalministri kirjaga nr 14-1.2/69-1 ekspertkomisjoni 17.12.2010 koosoleku protokoll ning paluti kaebuse esitajal esitada informatsioon KOIT kava eelnõu koostamiseks projekti rakendamise alustamise ja lõpetamise tähtaegade kohta, vastavalt Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuste seaduse (STS) § 19 lõikele
3. 06.01.2011 saabus kaebuse esitaja kiri ettepanekutega projekti eeldatavate rakendamise alustamise ja lõpetamise tähtaegade kohta. 11.01.2011 esitas vastustaja perioodi 2007-2010 KOIT kava muudatuse eelnõu kooskõlastamiseks asjaomastele ministeeriumitele, Eesti Maaomavalitsuste Liidule ja Eesti Linnade Liidule ning määras vastamise tähtpäevaks 17.01.
4. Rahandusministeeriumi vastus eelnõu mittekooskõlastamise kohta koos märkustega saabus vastustajale 24.01.
6. 17.01.2011 esitati perioodi 2007-2010 KOIT kava eelnõu kirjalikuks kooskõlastamiseks prioriteetse suuna seirekomisjonile, kes kooskõlastas eelnõu 24.01.2011, komisjoni esimees allkirjastas ja protokoll registreeriti vastustaja dokumendihaldussüsteemis 25.01.2011 nr 141.2/100-
7. 24.01.2011 esitati seirekomisjoni poolt heakskiidetud perioodi 2007-2010 KOIT kava eelnõu kinnitamiseks Vabariigi Valitsuse istungile.
8. 17.02.2011 arutati Vabariigi Valitsuse istungil regionaalministri esitatud

lduse eelnõu. Vabariigi Valitsuse istungil otsustati

ldust mitte vastu võtta, kuna ei nõustutud regionaalministri ettepanekuga muuta Vabariigi Valitsuse 29.05.2009

lduse nr 241 „“Elukeskkonna arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng“ meetme „Kohalike avalike teenuste arendamine“ kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuste kava aastateks 2007-2010“ esitatud kujul, millega kavandati Harju maakonna projektidele lisada Loksa linna projekt. Vabariigi Valitsus ei toetanud eelnõu arvestades STS § 16 lõike 21 punktides 1 ja 3 sätestatut ning rahandusministri seisukohta. Vabariigi Valitsus tegi regionaalministrile ülesandeks viia kaebuse esitaja taotluse menetlus lõpule koostöös Rahandusministeeriumi ja Riigikantseleiga. Protokollilise otsusega nähti ette, et vajadusel tuleb regionaalministril esitada küsimus uuesti Vabariigi Valitsusele.

1. Loksa linn esitas 03.02.2011 Tallinna Halduskohtule taotluse Vabariigi Valitsusele Tallinna Halduskohtu 21.10.2010 otsuse nr 3-08-1770 täitmata jätmise eest 6400 euro suuruses summas rahatrahvi määramiseks.
2. 04.02.2011 määrusega edastati taotlus Vabariigi Valitsusele (Siseministeeriumi kaudu) omapoolse seisukoha esitamiseks 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisele järgnevast päevast.
3. Vastustaja seisukoht rahatrahvi määramise taotlusele saabus kohtusse 18.02.
5. 21.02.2011 saabus kohtusse kaebuse esitaja seisukoht vastustaja 18.02.2011 vastusele trahvi määramise taotluse kohta. 3
6. 22.02.2011 esitas kohus vastustajale kohtunõude, milles palus selgitada, mis põhjustel ei olnud Vabariigi Valitsusel 17.02.2011 istungil võimalik vastu võtta otsust Loksa linna taotluse osas ning milles seisneb taotluse edasine menetlemine. Kohtunõudele vastamise tähtajaks määrati 28.02.
8. 28.02.2011 saabus kohtusse vastustaja vastus kohtunõudele. II TAOTLUS JA TAOTLUSE MOTIIVID
9. Käesolevaks hetkeks on Tallinna Halduskohtu otsuse jõustumisest möödunud kaks ja pool kuud, ent Vabariigi Valitsus ei ole Loksa linna eeltaotlust siiani uuesti läbi vaadanud ega seda isegi mitte arutanud. Seejuures andis ekspertkomisjon, kes vastavalt regionaalministri 22.10.2007 määrusele nr 8 „Meetme „Kohalike avalike teenuste arendamine“ tingimused ning perioodi 2007-2013 kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuste kava koostamise kord“ (edaspidi Määrus nr 8) eeltaotlusi enne Vabariigi Valitsusele otsustamiseks esitamist hindab, oma seisukoha Loksa linna eeltaotluse osas uuesti juba 27.12.
10. Seega on Vabariigi Valitsusel olnud piisavalt aega ja võimalusi Loksa linna eeltaotlus uuesti läbi vaadata. Lisaks oli Loksa linna eeltaotlus, mille Vabariigi Valitsus pidi uuesti läbi vaatama, esitatud perioodi 2007-2010 suhtes, mis on praeguseks juba möödas. Seda kiiremini oleks Vabariigi Valitsus pidanud Tallinna Halduskohtu 21.10.2010 otsuse täitma.
11. Taotluse täienduses on Loksa linn arvamusel, et Tallinna Halduskohtu 21.10.2010 otsuse nõuetekohaseks täitmiseks on ilmtingimata vajalik, et otsuse Kultuurikeskuse projekti perioodi 2007-2010 KOIT kavasse arvamise või sealt väljajätmise üle võtaks vastu Vabariigi Valitsus. Juhul kui vastava otsuse teeb mõni muu organ, sh ekspertkomisjon, ei saa Tallinna Halduskohtu 21.10.2010 otsust täidetuks lugeda, kuna nimetatud otsusega on Loksa linna taotluse läbivaatamiseks kohustatud selgesõnaliselt Vabariigi Valitsust. Loksa linnale jääb mõistetamatuks, milles seisneb kõnealuse menetluse Vabariigi Valitsuse vastuses viidatud keerukus nii tehioludelt kui ka õiguslikus mõttes. Tegemist on järjekorras kolmanda menetlusega, mida vastavalt Määrusele nr 8 Kultuurikeskuse projekti osas läbi viiakse. Loksa linna finantsvõimekust on hinnatud kõigil kolmel

l ning lisaks ka kohtumenetluses. Seega on Vabariigi Valitsusel olnud Kultuurikeskuse projekti ja Loksa linna finantsvõimekuse küsimuses omapoolse seisukoha kujundamiseks piisavalt aega ja võimalusi. Samas, halduskohtu otsuse jõustumisest möödunud kolme kuud võiks ka sõltumata sellest igal juhul ebamõistlikult pikaks ajaks pidada. Loksa linn leiab jätkuvalt, et Vabariigi Valitsus on Tallinna Halduskohtu 21.10.2010 otsuse täitmisega ebamõistlikult viivitanud ning seetõttu tuleb Vabariigi Valitsust otsuse mittetäitmise eest trahvida. Praegune olukord, kus otsust pika aja jooksul ei langetatagi ja seda veelgi edasi lükatakse, riivab Loksa linna põhiseaduslikku õigust efektiivsele õiguskaitsele ega võimalda saavutada vaidlusaluses küsimuses õigusrahu. III VABARIIGI VALITSUSE SEISUKOHT TAOTLUSE KOHTA

1. Vabariigi Valitsus leiab, et taotlus on põhjendamatu ning palub jätta selle rahuldamata. Vabariigi Valitsus ei nõustu kaebuse esitaja taotlusega ja vaidleb sellele vastu. Kohtuotsuse täitmist on menetletud nõuetekohaselt, ilma põhjendamatute viivitusteta. Kaebuse esitaja eeltaotluse uuesti hindamiseks on teostatud mitmeid menetlustoiminguid, mistõttu on etteheide vastustaja tegevusetusele põhjendamatu. 02.12.2007 esitatud eeltaotluse uuesti läbi 4 vaatamisel on järgitud Määruses nr 8 sätestatud investeeringute kava muutmise protseduuri, mida ei saa kuidagi käsitleda vastustaja poolse tegevusetusena.
2. Kohtuotsuse täitmiseks on käesolevaks hetkeks teostatud järgmised toimingud: Rahandusministeeriumilt on küsitud seisukohta Loksa linna finantssuutlikkuse osas; kokku on kutsutud ekspertkomisjon; kaebuse esitajalt on küsitud seisukohta projekti rakendamise alustamise ja lõpetamise tähtaegade määramise osas; Vabariigi Valitsusele esitatud eelnõu on esitatud kooskõlastamisele kohaliku omavalitsuse üksuste üleriigilistele liitudele ja ministeeriumitele ning heaks kiitmiseks prioriteetse suuna seirekomisjonile; 24.01.2011 esitas vastustaja Riigikantseleile kirja palvega arvata Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda Vabariigi Valitsuse 29.05.2008

lduse nr 241 „“Elukeskkonna arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng“ meetme „Kohalike avalike teenuste arendamine“ kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuste kava aastateks 2007-2010“ muutmine“ eelnõu, millega kavandati kavasse lisada Harju maakonna projektide nimekirja ka Loksa linna projekt „Loksa Kultuurikeskuse renoveerimine ja juurdeehitus“; Vabariigi Valitsuse 17.02.2011 istungil arutati nimetatud eelnõu ning otsustati jätta see vastu võtmata.

1. Vastustaja märgib, et Tallinna Halduskohtu 21.10.2010 otsust ei suunatud viivitamata täitmisele, kuna kohtuotsuses ei esine Halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 99 kohtulahendi viivitamata täitmise aluseid. Vastustaja kinnitab, et kaebuse esitajal ei saa tekkida eeltaotluse kulgemise ajamahukusest tingitult reaalset ohtu, et tema projekt jääks seetõttu rahastuseta, kuna oli mõeldud teostamiseks perioodil 2007-
2. Kui kaebuse esitaja projekt menetluse tulemusena ikkagi KOIT kavasse arvatakse, siis on selleks olemas ka vahendid, mis on broneeritud regionaalministri käskkirjaga.
3. Arvestades asjaolu, et kohtuotsuse täitmisel on olnud oluline anda kaebuse esitajale võimalus esitada omapoolne ettepanek projekti „Loksa Kultuurikeskuse renoveerimine“ rakendamise tähtaegade nimetamiseks perioodi 2007-2010 KOIT kava eelnõusse, täita meetme tingimuste määrusest ning Vabariigi Valitsuse reglemendist tulenevaid nõudeid, on menetlustoimingute tegemisel tegutsetud aega viitmata ehk kohtuotsuse täitmiseks kulunud aeg ei ole olnud ebamõistlikult pikk. Vastustaja on veendunud, et kohtuotsuse täitmiseks kulunud aeg on olnud põhjendatud.
4. Vastuses kohtunõudele selgitab vastustaja, et Vabariigi Valitsuse ülesandeks on STS § 19 lg 2 kohaselt investeeringute kava kinnitamine, mille raames enam ei vaadata läbi eeltaotlusi, vaid eeltaotluste hindamise tulemusena rakendusasutuse koostatud investeeringute kava. KOIT kavasse saab Määruse § 9 lg 4 alusel kanda vaid abikõlblike taotlejate abikõlblikud projektid. Negatiivse hinnangu saanud projekte või vastavalt hindamistulemustele pingereas tagapool olevaid projekte investeeringute kavasse ei arvata. Nende osas tehakse lõplik otsus enne KOIT kava eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist, mistõttu Vabariigi Valitsuse soodustava haldusakti andmisel neid projekte ei peagi käsitlema. Kui Vabariigi Valitsus oleks kinnitanud uuesti õigusvastaseks tunnistatud

lduse punktis sisaldunud Harju maakonna projektid ilma Loksa linna projektita „Loksa Kultuurikeskuse renoveerimine ja juurdeehitus“ ehk kui oleks arvestatud Rahandusministeeriumi ettepanekut, siis oleks taolise Vabariigi Valitsuse negatiivse otsusega kaasnenud Loksa linna projekti suhtes Haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 40 tulenev isiku ärakuulamiskohustuse rikkumine. Konkreetsel juhul informeeris Siseministeerium vastavalt KOIT kava kootamise menetluskorrale Loksa linna, et KOIT kava eelnõuga kavandatakse lisada ekspertkomisjoni ettepanekul Loksa linna projekt KOIT kavasse. Vabariigi Valitsus oleks saanud KOIT kava muudatuse, millega Loksa linna projekti ei nimetataks investeeringute kavasse, vastu võtta ainult juhul, kui regionaalminister oleks 5 Vabariigi Valitsusele otseselt sellise ettepaneku esitanud. Sel juhul oleks pidanud Siseministeerium võimaldama eeltaotluse esitajale ka tutvuda eelnevalt põhjendustega, miks Loksa linna projektid KOIT kavasse ei nimetata. Antud juhul ei esine HMS § 40 lõikes 3 loetletud asjaolusid, mille

l võib ärakuulamisõiguse jätta teostamata.

1. Vastustaja selgitab, et Rahandusministeeriumi hinnangul tuleb pärast STS muudatuse jõustumist 13.02.2011 investeeringute kava ja taotluste menetlemise protsessis arvestada uute asjaoludega. Nimelt seab STS § 16 lg 21 kriteeriumid toetuse saamisele ehk toetuse saamise eeldusteks on Valla- ja linnaeelarve seaduse ja Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse piirangutest kinnipidamine. Seega on põhjendatud arvestada STS § 16 lg 21 tingimuste täitmise võimalikkust juba projektide kava eelnõusse arvamisel. Kuivõrd Loksa linn ei suuda
2. aasta lõpuks ehk meetme abikõlblikkuse perioodi lõpuks Rahandusministeeriumi hinnangul kõrvaldada STS § 16 lg 21 asjaolusid, siis nende taotlejate taotlused jääksid rakendusüksuse poolt rahuldamata, sest neid projekte ei ole võimalik meetme abikõlblikkuse perioodil ellu viia. Seetõttu on Rahandusministeeriumi arvates põhjendatud, kui sellise teadmise juures neid projekte KOIT kavasse ei arvata, kuna see on taotlejaid eksitav ja asjatuid ootusi tekitav. Lisaks leiab Rahandusministeerium, et ekspertkomisjon oli Loksa linna projekti 17.12.2010 koosolekul põhjendamatult kõrgelt hinnanud ning arvestades vahepealsel ajal Loksa linna finantsvõimekuse osas toimunud muudatusi, tuleb Rahandusministeeriumil koostada uus finantsprognoos, mis peab arvestama STS § 16 lg 21 sätestatud asjaolusid. Ekspertkomisjonil tuleb Loksa linna projekti veelkord põhjalikult hinnata ja teha kõiki asjaolusid arvestades lõplik otsus projekti arvamiseks või mittearvamiseks perioodi 2007-2010 KOIT kavasse. IV KOHTU SEISUKOHT
3. Tulenevalt HkMS § 98 lõikest 3 kohtuotsuse ettekirjutuse või kohtu kinnitatud kompromissi täitmata jätmise eest määrab kohus süüdiolevale protsessiosalisele rahatrahvi kuni 6400 eurot. Seega on menetlusosalisel õigus pöörduda taotlusega trahvi määramiseks kohtusse ning esitatud taotluse lahendamine kuulub Tallinna Halduskohtu pädevusse.
4. Taotluse kohtuotsuse täitmata jätmise eest rahatrahvi määramiseks lahendab kohus nagu teisedki taotlused reeglina kirjalikus menetluses määrusega, andes eelnevalt teisele menetlusosalisele võimaluse taotluse kohta oma seisukoha esitamiseks. Käesoleval juhul on Vabariigi Valitsus seisukohal, et taotlus on põhjendamatu ning palub jätta selle rahuldamata.
5. Vastavalt HkMS § 98 lõikele 1 täidetakse kohtulahend pärast jõustumist. HkMS § 5 koostoimes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 457 lõikega 1 on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 442 lõike 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Sama sätte teise lause kohaselt peab resolutsioon olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita.
6. Tallinna Halduskohtu 21.10.2010 otsusega nr 3-08-1770 tunnistati Vabariigi Valitsuse 07.08.2008

ldus nr 354 „Vabariigi Valitsuse 29.05.2008

lduse nr 241 „Elukeskkonna arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng“ meetme „Kohalike avalike teenuste arendamine“ kohaliku 6 omavalitsuse investeeringutoetuste kava aastateks 2007-2010 muutmine“ punkt 1 õigusvastaseks (punkt 1) ning kohustati Vabariigi Valitsust Loksa linna 02.12.2007 esitatud taotlust uuesti läbi vaatama (punkt 2). Tallinna Halduskohtu 21.10.2010 otsus jõustus 23.11.

2. Käesoleval juhul on taotluse esitaja 04.02.2011 esitatud taotluses asunud seisukohale, et vastustaja Vabariigi Valitsus ei ole Loksa linna eeltaotlust siiani uuesti läbi vaadanud ega arutanud. Kuivõrd taotlus esitati enne 17.02.2011 toimunud Vabariigi Valitsuse istungit, mille päevakorras oli kaebuse esitaja projekti lisamine KOIT kavasse, siis 21.02.2011 taotluse täienduses on kaebuse esitaja asunud seisukohale, et Vabariigi Valitsus on olnud taotluse lahendamisel viivituses. Eeltoodust võib aru saada, et taotleja ei vaidlusta vastustaja tegevusetust kohtuotsuse täitmisel, vaid ebamõistlikku viivitust.
3. Tallinna Halduskohtu 21.10.2010 otsuse nr 3-08-1770 punktiga 2 kohustati Vabariigi Valitsust Loksa linna 02.12.2007 esitatud taotlust uuesti läbi vaatama. Seega ei ole kohtuotsuse resolutsiooniga tehtud vastustajale ettekirjutust välja anda konkreetse sisuga haldusakt kaebuse esitaja taotluse osas, vaid tulenevalt haldusorganile antud diskretsioonist kaebuse esitaja taotluse lahendamisel kohustati vastustajat uuesti taotlust lahendama. Käesoleval juhul on vaidlusaluseks küsimuseks, milles taotluse uuesti lahendamine seisneb ning kas seejuures on haldusmenetlusega ebamõistlikult kaua viivitatud ning jäetud kohtuotsus mõistliku aja jooksul täitmata.
4. Kohus nõustub vastustajaga, et kuigi 21.10.2010 kohtuotsuse resolutsiooni punkt 2 on suunatud Vabariigi Valitsusele, on õigusaktidega paika pandud struktuuritoetuste andmise menetluses haldusorganite pädevus ja volituste piirid, millest üle astuda ei saa. See tähendab, et taotluse menetlemisel tuleb lähtuda Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seadusest (STS) ning regionaalministri 22.10.2007 määrusega nr 8 „Meetme „Kohalike avalike teenuste arendamine“ tingimused ning perioodi 2007-2013 kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuste kava koostamise kord“ kinnitatud

st. 30. Vastavalt STS § 11 lg 3 punktile 3 on rakendusüksuse ülesandeks toetuse taotluste menetlemine. Vabariigi Valitsus pädevusse kuulub aga investeeringute kava ning täpsemalt KOIT kava kinnitamine (STS § 19 lg 2;

§ 9

lg 2).

§ 3

lõike 1 kohaselt on meetme rakendusasutuseks Siseministeeriumi ning lõike 2 kohaselt rakendusüksuseks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi EAS). Tulenevalt

§ 9

lõikest 6

ldab KOIT kava koostamist Siseministeerium. Perioodi 2007-2010 KOIT kava eeltaotluste menetlemine on sätestatud

§-s 11. Vastavalt

§ 11

lõikele 13 küsib Siseministeerium asjaomaste ministeeriumide arvamust maakondlikes eelistusnimekirjades nende valdkonda puudutavate eeltaotluste asjakohasuse kohta tulenevalt valdkondlikest arengukavadest ja strateegiatest ning samuti investeeringu tehnilise ja majandusliku otstarbekuse osas. Vastavalt laekunud maakondlikele eelistusnimekirjadele ning asjaomaste ministeeriumite arvamusele koostab Siseministeerium põhjendatud ulatuses valiku eeltaotlustest, mille esitab EAS-ile ekspertiisiks (

§ 11lg 14).

Regionaalminister moodustab ekspertkomisjoni, kuhu kaasatakse Siseministeeriumi, asjaomaste ministeeriumite, üleriigiliste kohaliku omavalitsuse üksuste liitude, asjaomaste mittetulundusühingute katusorganisatsioonide esindajaid ning regionaalvaldkonna eksperdid (

§ 11lg 16).

Ekspertkomisjoni ülesandeks on, võttes aluseks maakondlikud eelistusnimekirjad, anda omapoolne hinnang KOIT kava eelnõusse lülitatavate projektide osas, arvestades maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste liitude ettepanekuid, asjaomaste ministeeriumite arvamust ja EAS-i eksperthinnanguid (

§ 11lg 16 teine lause).

KOIT kava eelnõu kiidab heaks prioriteetse suuna seirekomisjon (

§ 117 lg 21).

Siseministeerium esitab prioriteetse suuna seirekomisjoni poolt heaks kiidetud KOIT kava eelnõu kinnitamiseks Vabariigi Valitsusele (

§ 11lg 22).

Eeltoodust nähtub, et taotluse uuesti läbi vaatamine ei kujuta endast üksnes Vabariigi Valitsuse poolt tehtavaid toiminguid, vaid esmajärjekorras rakendusasutuse poolsete menetluslike toimingute sooritamist. Eeltaotluste kinnitamisele investeeringute kavasse eelneb vastav ettevalmistav menetlus, mille

ldajaks on Siseministeerium.

1. Riigikohtu halduskolleegium on oma
2. aprilli
3. a otsuses nr 3-3-1-22-03 selgitanud, et juhtudel, kus halduskohus on kohustanud protsessiosalist tegutsema, kuid ei ole selle läbiviimiseks määranud tähtaega, tuleb lähtuda mõistlikust ajast, mille jooksul on võimalik halduskohtu otsust täita. Kui sellise tähtaja jooksul ei ole protsessiosaline kohtu ettekirjutust täitnud, siis on samuti tegemist kohtuotsuse ettekirjutuse täitmata jätmisega. Kohtuotsuse ettekirjutuse täitmata jätmine tähendab seega nii juhtumit, kus protsessiosaline ei ole üldse kohtu ettekirjutust täitma asunud (tegevusetus), kui ka juhtumit, kus protsessiosaline on küll asunud ettekirjutust täitma, kuid ei ole ettekirjutust mõistliku aja jooksul täielikult täitnud (viivitus). Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on oma 30.12.2008 määruses nr 3-4-1-12-08 märkinud, et menetluse kestuse mõistlikkust peab EIK praktika kohaselt hindama kohtuasja eripärast lähtuvalt, võttes arvesse EIK praktikas sätestatud tingimusi, eeskätt kohtuasja keerukust, kaebuse esitaja tegevust ja pädevate võimuorganite tegevust. Sarnastest kriteeriumitest lähtuvalt saab hinnata ka haldusmenetluse kestuse mõistlikkust. Arvesse tuleb võtta küsimuse tähendust menetlusosalisele, menetlustoimingute keerukusele, menetlusosaliste arvu, menetlusosalise enda käitumist ning pädevate asutuste tegevust.
4. Vastustaja vastusest trahvi määramise taotlusele nähtub, et kaebuse esitaja taotluse osas on läbi viidud mitmeid menetlustoiminguid eesmärgiga haldusmenetlus kõnesoleva taotluse osas lõpetada. Kuigi kaebuse esitaja hinnangul ei ole vastustaja oma vastusele väiteid tõendavaid dokumente lisanud, puudub kahtlus, et vastustaja poolt loetletud toiminguid sooritatud ei ole. Seda tulenevalt asjaolust, et avalikult kättesaadava teabe kohaselt on Vabariigi Valitsuse 17.02.2011 istungil arutatud kaebuse esitaja projekti lisamist investeeringute kavasse. On ilmne, et nimetatud päevakorra punkti arutelu ei oleks olnud võimalik ilma sellele eelnevate menetlustoimingute sooritamiseta, mistõttu on vastustaja väited veenvad. Seega ei saa rääkida vastustaja tegevusetusest kaebuse esitaja taotluse uuesti läbi vaatamisel, kuivõrd vastustaja on asunud kohtu ettekirjutust täitma.
5. Kohus nõustub taotluse esitajaga, et olukord, kus otsust pika aja jooksul ei langetata, riivab Loksa linna õigust efektiivsele õiguskaitsele. Lisaks ei saa küsimust – Loksa linna projektile struktuuritoetuste eraldamine – pidada taotleja jaoks vähetähtsaks. Küll aga ei nõustu kohus taotluse esitajaga osas, et tegemist ei ole keeruka menetlusega. Kohtupraktikas on struktuuritoetuse andmise menetlusi peetud keerukaks tulenevalt nii faktilistest kui ka õiguslikest asjaoludest. Samas ei määra üksnes asja kategooria selle keerukust, vaid tuleb lähtuda konkreetse kaasuse asjaoludest. Käesoleval juhul seisneb menetluse keerukus esiteks asjaolus, et taotluse hindamiseks ja eelmenetluseks on vajalik koguda erinevate asutuste kooskõlastusi ja seisukohti. Õiguslikust aspektist tingib menetluse keerukuse erinevate haldusorganite vahel otsustuspädevuse jagamine, vastavalt STS-s ja Määruses nr 8 sätestatule. See tähendab, et taotluse uuesti hindamist ei ole võimalik läbi viia ainult ühel haldusorganil, vaid menetluses osalevad pädevate võimuorganitena lisaks rakendusasutusele ka rakendusüksus, asjaomased ministeeriumid, ekspertkomisjon, seirekomisjon ning lõppastmes Vabariigi Valitsus. Vähetähtis ei ole ka ajahetk, mil taotluse uuesti läbivaatamise menetlust alustati. Nimelt jõustus Tallinna Halduskohtu otsus 23.11.2010, seega kalendriaasta lõpp- 8 perioodil, kuhu jäävad mitmed riigipühad, mis mõjutavad ametiasutuste töökorraldust. Sellest tulenevalt leiab kohus, et vastustaja ei ole taotluse lahendamisega olnud viivituses.
6. Ülalmärgitust lähtuvalt on kohus seisukohal, et Vabariigi Valitsusele Tallinna Halduskohtu 21.10.2010 otsuse täitmata jätmise eest rahatrahvi määramise taotlus põhjendatud ei ole ning rahuldamisele ei kuulu. Lea Kuuse kohtunik 9