) § 403 alusel kirjalikus menetluses. Poolte vahel puudub vaidlus järgmistes asjaoludes. 14.10.1990 sõlmisid DR, HT, IUja hageja AS N asutamislepingu. 24.04.1991 registreeriti aktsiaselt ettevõtteregistris. 17.10.1997 kanti aktsiaselts äriregistrisse aktsiakapitaliga 400 000 krooni. 1999a majandusaasta aruande järgi jaguneb nimetatud aktsiakapital aktsionäride vahel järgmiselt: VMJ30%, DR 25%, hageja 18%, HT 18% ja IU9%. Majandusaasta aruanne kinnitati üldkoosoleku poolt 17.06.
Kohtu hinnangul ei ole kostja suutnud tõendada, et hageja võõrandas 7 200 AS N aktsiat. Kostja on esitanud 20.09.2000 ostu-müügi lepingu koopia, millega hageja väidetavalt müüs oma aktsiad kostjale. Vaatamata hageja taotlusele (t lk 118, 123-126) ei ole kostja esitanud selle lepingu originaali. Kostja väitis, et lepingu originaali temal ei ole, see anti väärtpaberite keskregistrile aktsiate ostumüügi registreerimiseks (t lk 120). Kohus kontrollis seda väidet, kuid AS Eesti Väärtpaberikeskus teatas kohtule, et selline leping neil puudub.
Hageja on esitanud tõendi, mille kohaselt ei viibinud ta 20.09.2000 Eesti Vabariigis. Kostja väited, et hageja allkirjastas lepingu oktoobri alguses, on paljasõnalised ja tõendamata. Seetõttu jõudiski kohus järeldusele, et kostja ei ole suutnud tõendada, et hageja on oma aktsiad kostjale võõrandanud. Kostja on esitanud aegumise vastuväite. Järgmisena lahendab kohus aegumisega seonduva. Kostja seisukoha järgi vaidlustab hageja seda, et kostja on alates 19.09.2000 vormistanud aktsiad enda nimele. Hagejal oli võimalik jälgida aktsiatega seonduvat alates 1997.a-st ning koheselt reageerida. Hageja nõue on aegunud. Hageja vaidleb sellele vastu ja leiab, et tuvastusnõue ei allu aegumisele. Kohus leiab, et hageja nõue ei ole aegunud. 19.09.2000 reguleeris aegumist alates 01.07.2002 kehtetu tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS), mille § 113 lg 1 sätestas hagi aegumise üldise tähtaja 10 aastat, v.a seaduses sätestatud erandid. Ka tuvastusnõuded aegusid. Alates 01.07.2002 nähti ette üksnes sooritusnõuete aegumine (TsÜS § 142 lg 1). Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne 01.07.2002 aegumata nõuetele praegu kehtiva TsÜS sätteid. Kohus leiab, et hageja nõue on käsitatav omandiõigusest tuleneva väljanõudmisnõudena TsÜS § 155 mõttes. Omand kui absoluutne õigus ei allu aegumisele. Küll võivad aegumisele alluda nendest nõuetest tulenevad nõuded. Antud juhul soovib hageja omandi tunnustamise kõrval ka väärtpaberiregistri kande tegemist. Kohus käsitleb seda nõuet väljaandmisnõudena, mis allub TsÜS § 155 aegumise regulatsioonile. Kohus põhjendab oma seisukohta sellega, et nimetatud sätet on kohaldatud kinnisasjade ja kinnistusraamatu kandega seotud nõuete puhul ning Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-78-08 seda sätet kohaldanud ka kaubamärgiomaniku nõudele registreerida kaubamärk kaubamärgiregistris enda nimele. Seega on antud sätet kohaldatud nõuete suhtes, kus nõutakse omandiõigusest tuleneva kande tegemist registris. Seetõttu kohaldab kohus TsÜS § 155 ka käesolevas vaidluses. TsÜS § 155 lg 1 sätestab aegumise üldreegli – 30 aastat nõude sissenõutavaks muutumisest, mis ilmselgelt ei ole 3 käesoleva vaidluse kontekstis möödunud. Seetõttu ei asu kohus täpsemalt tuvastama aegumise kulgemise algust. Kohus leiab, et nõue ei ole aegunud. Seega on kohus tuvastanud, et hagejale kuulub 7 200 kostja aktsiat ning tõendatud ei ole nende aktsiate võõrandamine kostjale. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 alusel omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. AÕS § 80 järgi omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Kohus tunnustab hageja omandiõigust 7 200 AS N aktsiale. Eesti väärtpaberite keskregistrisse kantakse Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse (EKVS) § 2 lg 1 p 3 alusel Eestis registreeritud aktsiaseltsi aktsiad. EKVS § 12 lg 1 kohaselt võib kande aluseks olla ka kohtulahend. Sellest tulenevalt on hagejal nõudeõigus enda kostja aktsionärina 7 200 aktsia suhtes registrisse kandmiseks ning kohus rahuldab ka selle nõude. Seega rahuldab kohus hagi tervikuna.
lg 1 järgi jäävad menetluskulud kostja kanda.
lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Meelis Eerik kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.