Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.
lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE 21.09.2009 OÜ O esitas Harju Maakohtule hagi STOÜ-lt 27 384 krooni võlgnevuse ja lisanduvate viiviste väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt vastavalt kostja tellimusele hageja tarnis kostjale bannereid ja flaiereid. Kostja maksis hagejale ettemaksuna 5000 krooni. Pärast kauba tarnimist hageja 10.07.2009 väljastas kostjale arve nr 29128 summas 27 384 krooni. Kostja arvet ei tasunud. Hageja taotleb kostjalt välja mõista võlgnevuse summa ja viivised 0,5 % põhivõlast päevas iga viivitatud päeva eest ning jätta menetluskulud kostja kanda. 07.12.2010 hageja suurendas viivisenõuet KOSTJA VASTUS 16.11.2009 kirjalikus vastuses ja 17.12.2009 kohtule esitatud avalduses kostja tunnistab nõuet põhivõla 27 384 krooni osas. Kostja märgib, et 2009.a. juunist kuni augustini tegeles kostja juures reklaamiga praktikant, kelle ülesandeks oli leida bannerid ja flaierid. Kostjal oli soov tellida bannerid ja flaierid. Kostja maksis ettemaksuna 5000 krooni ning täiendavalt hageja väljastas kostjale 10.07.2009 arve nr 29128 summas 27 384 krooni. Kostja arvas, et kõik arved selle reklaami kohta olid makstud, kuna raha reklaami jaoks oli antud praktikandile. Kostja ei ole nõus maksma viiviseid. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 1. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, uurinud igakülgselt ja objektiivselt asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada põhinõude osas täies ulatuses kostja õigeksvõtuga, kõrvalnõuete (viivise) osas osaliselt. 2. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja tellis hagejalt bannerid ja flaierid, kostja on nimetatud kauba kätte saanud, samuti on kostja kätte saanud hageja 10.07.2009 arve summas 27 384 krooni, mis on siiani tasumata. Kostja on põhinõude osas võtnud hagi õigeks, tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 440 lg 1 alusel kohus rahuldab hagi põhinõude osas ning mõistab põhinõude summa 27 384 krooni kostjalt hageja kasuks välja.
kohaselt võib viivisnõude hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodu alusel kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 3144,78 krooni (27 384 3 krooni x 0,022 % päevas x 522 päeva) ja edasi protsendina põhinõudest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhinõude täieliku tasumiseni. 6.
§ § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuse menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas põhinõude osas hagi täies ulatuses ning hagi osaline rahuldamine tähendab kõrvalnõude vähendamist, mis ei mõjuta hagihinda, peab kohus õigeks jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
lg 1 p 3 alusel määrab kohus otsuses kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kohus määras pooltele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hageja taotleb kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu 6000 krooni ning õigusabikuluna kokku 11 400 krooni. Taotluse kohaselt hageja õigusabikulud seisnevad järgnevas: võlgnevuse õigusliku analüüsi ja võlgnevuse kohtuvälise sissenõudmise eest OÜ-le R tasutud 4800 krooni; hagiavalduse koostamise eest OÜ-le R tasunud 3000 krooni; advokaadibüroole Sirje Must tasutud 3600 krooni ettevalmistuse ja esindamise eest kohtuistungil.
lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (
Eeltoodu alusel kohus on seisukohal, et põhjendatud on hageja taotlus kostjalt riigilõivu väljamõistmiseks. Õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud summas 6600 krooni.
lg 1 kohaselt kohus mõistab menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosaliselt välja teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt
§-s 218 sätestatule. Eelnevast tulenevalt ei ole võlgnevuse kohtuvälise sissenõudmisega seotud kulud summas 4800 krooni käsitatavad menetluskuluna.
§-le 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Heli Käpp Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.