3-10-3037/4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2011, Tallinn Haldusasja number 3-10-3037 Haldusasi A.J.e ja S.M.u kaebused Saku Vallavalitsuse 19.10.2010 korraldusele nr. 833 „Detailplaneeringu koostamise algatamine, lähteseisukohtade andmine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ osaliseks tühistamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitajad: A.J.e ja S.M. Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON
2. Tagastada kaebus selle esitajale HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel.
3. Saata määrus koos kaebusega A.J.ele ja S.M.ule. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada määruskaebuse Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
4. A.J.e ja S.M. esitasid 19.10.2010 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotlevad Saku Vallavalitsuse 19.10.2010 korralduse nr. 833 „Detailplaneeringu koostamise algatamine, lähteseisukohtade andmine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ osalist tühistamist punktide 1, 2 ja 3 osas. 2.Vastavalt HKMS § 11 lg 1 p 1 kontrollib kaebuse saanud kohus, kas kaebus või protest vastab HKMS § 10 nõuetele ja kas on tasutud riigilõiv.
5. Kaebajad soovivad vaidlustatud otsust osaliselt tühistada põhjusel, et nende arvamusel oleks tulnud Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 1 p 3 ja § 6 lg 2-4 alusel ning tulenevalt Vabariigi Valitsuse
6. augusti 2005.a. määruse nr. 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“ § 13 punktist 2 algatada keskkonnamõjude strateegiline hindamine. Selle ärajätmine on põhjustatud otsustaja puudulikust eelhinnangust. Samuti põhjendavad kaebajad oma kaebust asjaoluga, et rikutud on nende planeerimisseaduse § 9 lg 10 p 2 toodud õigusi avaldada kirjalikult arvamust ning eeldada avaldatud seisukohtadega arvestatamist.
7. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puudub kaebajatel ilmselgelt kaebeõigus ja kaebus tuleb kaebajatele tagastada HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiste asjaoludega.
8. Riigikohus on oma planeerimismenetlust puudutavates otsustes korduvalt käsitlenud erinevate menetlustoimingute lõppotsusest eraldi vaidlustamise võimalust. Oma 18.06.2010 kohtumääruses asjas nr. 3-3-1-101-09 on Riigikohus leidnud „Detailplaneeringu menetluse käigus on menetlustoimingute peale kaebamine võimalik kahe eelduse üheaegsel olemasolul: isikul on põhjendatud huvi toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks ning teiseks, tegemist on menetlustoiminguga, mille kõrvaldamata õigusvastasus võib kaasa tuua asjas tehtava otsustuse õigusvastasuse. Kehtiv õigus, sh PlanS § 26 lg 1 ei võimalda planeerimismenetluse toiminguid iseseisvalt vaidlustada nn populaarkaebuse vormis.“. Samas määruses on Riigikohus märkinud: „Üldjuhul saab menetlustoimingu vaidlustada kohtus koos lõpliku haldusaktiga. Menetlustoimingu iseseisev vaidlustamine on erandina õigustatud vaid siis, kui tegemist on sedavõrd olulise ja ilmse menetlusveaga, mis vältimatult tingib menetluse lõpus antava haldusakti sisulise õigusvastasuse või kui menetluslik rikkumine muudaks haldusakti sisulise õiguspärasuse hindamise tagantjärele võimatuks...“. Kohus leiab, et esitatud kaebuse puhul on täitmata mõlemad eeldused. Kõigepealt ei ole kaebajad suutnud usutavalt näidata oma õigustatud huvi toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks ja edasiseks tühistamiseks. Isegi, kui asuda seisukohale, et kaebaja esitab tõendid, mis näitavad ta põhjendatud huvi menetlustoimingu õigusvastasuse tuvastamiseks, ei ole kohtu arvates, arvestades käsitletava detailplaneeringu haldusmenetluse seisu, võimalik teise eelduse täitmine. Kohtu hinnangul, ei ole käesoleval juhul nähtuvalt kaebaja esitatud tõenditest ja Saku vallavalitsuse vaidlusalusest otsusest, viimane rikkunud kehtivaid seadusi ega teinud ilmset ja olulist menetlusviga. Ilma selle eelduse täitmiseta puudub kaebajal kaebeõigus.
9. Riigikohus on oma kohtumääruses haldusasjas nr. 3-3-1-101-09 asunud ka selgelt seisukohale, et vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele on keskkonnale avaldatava mõju strateegiline hindamine kohustuslik üksnes seaduses sätestatud juhtudel. Planeerimisseaduse § 1 lg 5 alusel korraldatakse planeeringute elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilist hindamist keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses sätestatud juhtudel ja korras. Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et KeHJS § 6 lg 1 kohaselt ei ole algatatud detailplaneeringu realiseerimisel keskkonnamõju strateegiline hindamine kohustuslik. See ei välista iseendast aga KeHJS § 6 lg-le 2 tuginevat kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsust keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kohta.
10. Kohus leiab, et kaebajad on ilmselgelt valesti tõlgendanud Vabariigi Valitsuse
11. augusti 2005.a. määruse nr. 224 § 13 p 2, millest tulenevalt tuleb keskkonnamõju hindamise algatamise 2 vajalikkust kaaluda infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate selles paragrahvis loetletud tegevuste korral. Nimetatud paragrahvi punkt 2 toob arvestatavate tegevuste hulgas ära linna arendustööd (näiteks elamurajooni, vangla rajamine), välja arvatud üksikute elamute ehitamine. Vastustajad leiavad, et Saku vallavalitsus on seda sätet eiranud ja andnud loa tiheasustusega alal kahe elamu ehitamiseks ilma keskkonnamõju strateegilise hindamiseta. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on tegemist ilmselge õigusakti teksti eksliku tõlgendamisega. Nimelt on kohtu hinnangul selle sättega sisuliselt just välistatud üksikute elamute püstitamise puhul keskkonnamõjude strateegilise hindamise korraldamise kaalumise vajalikkus (juhul, kui ei esine muid aluseid) vastandina käesoleva punkti mõtteks olevate tervete elamurajoonide või olulist mõju omavate üksikobjektide planeerimisele.
12. Kohus on seisukohal, et sarnaselt eelpooltooduga on kaebajad ekslikult ja vales kontekstis käsitlenud ka Planeerimisseaduse § 9 lg 10 p 2 sisu. Nimetatud punkti sisust ei ole võimalik tuletada kohaliku omavalitsuse kohustust läbi viia kohustuslikult keskkonnamõjude strateegiline hindamine kahe üksikelamu püstitamisel olemasoleva hoonestuse vahele jäävale krundile. Nimetatud säte reguleerib hoopis olukorda, kus ja mis tingimustel on kohalikul omavalitsusel võimalus lubada ehitusprojekti koostamist ja ehitamist loobudes detailplaneeringu koostamisest.
13. Käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades ei ole detailplaneeringu koostamise käigus keskkonnamõju hindamine kohtu arvates kohustuslik ning keskkonnamõju hindamisest loobumine ei vii iseenesest õigusvastase otsustuseni. Kohus märgib siinkohal täiendavalt, et kaebajatel on võimalus avaldada planeeringulahenduste suhtes oma arvamust ja esitada oma ettepanekud, mille arvestamise või mittearvestamise üle tuleb otsustada enne planeeringu kehtestamist. Juhul, kui kaebajat need otsused ei rahulda on tal võimalus vastavalt planeerimisseaduse § § 26 lg 1 vaidlustada planeeringu kehtestamine kohtus ühe kuu jooksul, arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest, kui ta leiab, et see otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või selle otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi.
14. Riigikohus on oma eelpoolmainitud kohtumääruses asjas nr 3-3-1-101-09 põhimõtteliselt leidnud, et kui vaidluse asjaolusid arvestades ei ole detailplaneeringu koostamise käigus keskkonnamõju hindamine kohustuslik ning keskkonnamõju hindamisest loobumine ei vii iseenesest õigusvastase otsustuseni, siis puudub õiguslik alus nõuda planeerimismenetluse raames keskkonnamõju strateegilist hindamist.
15. Käesoleva kaebuse asjaolusid arvestades leiab kohus, et eeltoodud asjaoludel ei ole kaebuse esitajatel ilmselgelt halduskohtusse pöördumise õigust ning tagastab kaebuse HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel. Vastavalt HKMS § 84 lg 4 p 2 ei tagastata riigilõivu kaebuse tagastamisel, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust.
16. HKMS § 11 lg 7 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras uuesti pöörduda halduskohtusse. Daimar Liiv Kohtunik 3