p.1 kohaselt on alaealine laps õigustatud ülalpidamist saama.
lg.2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamisel.
kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest, kui nimetatud kohustust ei ole nõuetekohaselt täidetud.
lg.1 kohaselt ei või elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Eelkirjeldatud seadustest ja hageja poolt kirjeldatud faktilistest asjaoludest (mida kostja ei vaidlusta) 3 tulenevalt on ilmne, et kostja ei ole oma tütre ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt täitnud, andes elatist ebaregulaarselt, seaduses ettenähtust väiksemas ulatuses ja jäädes elatise tasumisega mitme kuu vältel võlgnevusse. Seega oli hageja õigustatud hagi esitama ja taotlema elatise väljamõistmist ka tagasiulatuvalt alates 1.01.2011.a. Kostja tunnistab oma kohustust last ülal pidada, kuid leiab, et ei ole võimeline ega ka kohustatud K H käesoleval ajal elatist andma rohkem kui kolmandiku oma sissetulekust, so 65-66 EUR. Sotsiaalkindlustusameti 13.01.2011.a. otsusega nr.xxxxxx on A H tunnistatud 80% ulatuses töövõimetuks ja 28.01.2011.a. otsusega nr.xxxxxx on määratud talle töövõimetuspension summas 195.96 EUR.
lg.1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundist arvestades võimeline teisele isikule ülalpidamist andma, kahjustamata enese tavalist üalapidamist. Sama seaduse lg.2 kohaselt ei vabane vanemad lg.1 märgitud põhjusel oma alaealise lapse ülalpidamisest. Sellises olukorras vanem peab kasutama tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla
Mõjuvaks põhjuseks võib muuhulgas olla vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes osutuks vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kõnesoleval juhul esineb mõjuv põhjus, so kostja töövõimetus, mis võimaldab temalt elatise väljamõistmist
lg.1 sätestatust väiksemas ulatuses, kuid kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et väljamõistetav elatist ei tohiks olla suurem kui 1/3 tema sissetulekust. Kohtu hinnangul peetakse
§-s 102 lg.2 vahendite „ühetaolise“ kasutamise alla silmas seda, et raskes majanduslikus olukorras vanem peab kõike tema käsutuses olevat jagama enda ja alaealise lapse vahel võrdselt. Kuna kasulaps ei ole kostjalt õigustatud ülalpidamist saama, ei saa teda kostja käsutuses olevate vahendite ühetaolisel jagamisel arvesse võtta. R R on õigustatud ülalpidamist saama oma vanemailt, kes sünnitunnistuse kohaselt on R O ja V R. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et A H tuleb K H ülalpidamiseks välja mõista 98 EUR kuus alates 1.01.2011.a. Hageja nõuet, mõista kostjalt alates 1.01.2012.a. välja elatis summas 139 EUR kuus, ei pea kohus põhjendatuks. Elatise suuruse määramisel peab kohus
Kuigi püsiva töövõimetuse tuvastamise otsusest nähtuvalt on kostjale korduvekspertiisi taotlemise tähtajaks määratud 5.11.2011.a. kuni 20.11.2011.a., ei võimalda nimetatud asjaolu prognoosida kostjal töövõime taastumise või varalise seisundi paranemise 1.jaanuariks 2012.a.
tulenevalt on ülalpidamist andma kohustatud isikud kohustatud ülalpidamist saama õigustatud isikutele andma teavet oma sissetulekute ja vara kohta vastava nõude esitamise korral. Seega on hagejal võimalik 2011.a. lõpus kostjalt sellist teavet, samuti seda kinnitavat dokumenti nõuda. Kui kostja töövõime on taastunud või majanduslik olukord muul põhjusel muutunud, on ta kohustatud andma oma alaealisele lapsele elatist vähemalt
Nimetatud kohustuse olemasolul ja selle mittetäitmise korral on hageja õigustatud taotlema kohtult väljamõistetud elatise suurendamist. TsMS § 550 lg.2 kohaselt võib kohus vanema õiguste määramise lapse suhtes või lapsega suhtlemise korraldamise lahendada ka hagimenetluses, kui seda nõutakse koos elatise väljamõistmisega. 4 Hageja poolt kohtuistungil antud selgitustest nähtuvalt on isa ja lapse suhted head ning A H ei ole oma lapse suhtes pahatahtlikult käitunud (kui mitte arvestada nappi ja ebaregulaarset elatise andmist). Hageja kartused võimalikest muutustest kostja suhtumises lapsesse johtusid kostja aastatetagusest ähvardusest kohtusse pöördumisega seoses. Peale hagi esitamist kostja suhtumine lapsesse ei muutunud, mida kinnitab asjaolu, et K läks koolivaheajaks isa juurde. Hageja soovile, et isa võtaks lapse igas kuus vähemalt üheks nädalavahetuseks enda juurde, kostja vastu ei vaidle, kuid leiab, et käesoleval ajal ei saa talle panna kohustust lapsele ise järele minna või teda ema juurde tagasi toimetada. Arvestades kostja ajutist liikumisvõimetus ja asjaolu, et tema ainsaks sissetulekuks on invaliidsuspension, tuleb selle seisukohaga nõustuda. Kuigi poolte vahel puudub vaidlus selles, et laps peaks vähemalt ühel nädalavahetusel kuus viibima isa juures, peab kohus vajalikuks A H kohustamist K igas kuus vähemalt ühel nädalavahetusel enda juurde võtta. Arvestades poolte omavahelisi suhteid (või õigemini nende puudumist) on nimetatud kohustuse kohtulahendis fikseerimine lapse huvide kaitseks vajalik. Lapse viimise ja toomise isa juurde peab kindlustama hageja kuni kostja liikumisvõime taastumiseni. Hageja seisukoht, et lapse enda juurde viimise võiks kostja korraldama oma sõprade või elukaaslase abiga, ei ole kohtu hinnangul asjakohane. Lapse eest saavad vastutada ainult tema vanemad, mitte kolmandad isikud. Kohtunik: Anne Randjärv
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.