) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
lg 1 järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.
lg-st 1 tuleneb, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
Nimetatud paragrahvis sätestatud laenu kasutusintress on tasu raha kasutamise eest. Vaidlust ei ole selles, et hageja on andnud laenu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Laenuandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Kostja on lepingut sõlmides sellise tasuga nõustunud.
lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 näevad ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kuna lepingu pooled on leppinud kokku laenu ja laenutasu tagastamise kokkulepitud aja jooksul, kuid kostja on jätnud nimetatud kohustused täitmata, siis on hageja nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja põhinõue, so tagastamata laenusumma, 213,04 eurot (3333,34 krooni) ja laenutasu 82,55 eurot (1291,66 krooni).
lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenulepingu üldtingimuste p-st 6.1 nähtub, et lepingule kohaldub viivise seadusjärgne määr. Hagiavalduse kohaselt on hageja arvestanud viiviseid alates 09.08.2008 kuni 23.03.2010 (hagi koostamise kuupäev) tagastamata osamakselt ja saanud sissenõutavaks muutunud viiviseks 30,63 eurot (479,18 krooni). Kostja ei tunnista hageja viivisenõuet. Kohus märgib, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Hageja viivisenõue seadusjärgses määras ei ole kostjat ebamõistlikult kahjustav. Viivise rakendumine on sõltunud kostjast enesest (lepingu mittekohane täitmine) ja seetõttu on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja 30,63 eurot (479,18 krooni) viivisenõude katteks. Hageja on esitanud kohtule kirjalike teadete saatmise tasu väljamõistmise nõude summas 19,17 eurot (300 krooni) laenulepingu üldtingimuste p 6.3 alusel. Üldtingimuste p 6.3 kohaselt kui laenusaaja ei tasu laenuandjale tähtaegselt laenutasu või ei tagasta laenu tähtaegselt ja laenuandja saadab laenusaajale vastava teatise võlgnevuse kohta, on laenusaaja kohustatud maksma laenuandjale teenustasu 150 krooni esmase võlgnevuse teatise saatmise eest ja 150 krooni iga järgneva teatise saatmise eest. Kohus leiab, et võla sissenõudmiskulu ei ole ülemäära suur ja laenulepingu üldtingimuste p 6.3, mis sellist hinda nõuda lubab, ei ole tüüptingimusena tühine. Antud teenustasu ei sisalda ainult postiteenuse maksumust, vaid ka töövahendite, töö ja ajakulu maksumust. Kostja oma käitumisega on põhjustanud meeldetuletuse ja võlanõude (tl 27, 28) saatmise kulu, mistõttu on hageja nõue õigustatud ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kirjalike teadete saatmise tasu 19,17 eurot (300 krooni). Hageja ei vastuta kostjale saadetud kirjade mittekättesaamise eest, kui hagejale ei ole teatatud aadressimuutusest. Kostja kannab kirjade kättesaamise riisikot ka juhul, kui tema postkast ei ole lukustatud, mistõttu on tema korrespondents kättesaadav kolmandatele isikutele. Kokkuvõttes loeb kohus hageja kasuks väljamõistmisele kuuluvaks summaks 345,39 eurot (213,04 eurot põhinõude, 82,55 eurot laenutasu, 30,63 eurot viivisenõude ja 19,17 eurot kirjalike teadete saatmise tasu katteks). Arvestades kostja majanduslikku olukorda, märgib kohus selgituseks, et TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.