hagile. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 15.98 eurot. Kostjale tagaseljaotsuse avalikult kättetoimetamisel loetakse
p 5 alusel otsus kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel möödumisel selle väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva apellant lant soovib asja arutamist jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apel kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (
6 § 633 lg. 7). 1,, 468 lg 1 p 2 alusel. Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele
Asjaolud ja hageja nõue. 13.05.2010 laekus Viru Maakohtule Swedbank AS– –ilt hagiavaldus D S`i vastu võlgnevuse, kokku summas 4869.58 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduses esitatud asjaolud Hageja (endise ärinimega AS Hansapank) ja kostja (D S) sõlmisid 01.09.200 01.09.2007 .2007 püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille alusel hageja võimaldas kostjale krediidilimiiti tehingute tegemiseks 4 000 krooni ulatuses. Lepingu p 6.2 järgi arvestab hageja kasutatud krediidilimiidi eest igapäevaselt intressi 16% aastas. Lepingu sõlmimisel leppisid pooled kokku, et kostja tasub hagejale lepingus sätestatud tingimustel ja korras igakuiselt 5.kuupäeval püsimakseid, kohustudes tagama maksepäeval püsimakse debiteerimiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu arvelduskontol. Püsimakseks suuruseks oli 160 krooni. Kostja ei täitnud lepingust tulenevat püsimakse kohustust. Kostja kasutas krediitkaarti, kuid jättis kohaselt tasumata püsimaksed perioodi 05.10.2008 kuni 05.03.2009 maksepäevadel. Kokku jättis kostja tasumata kuus järjestikust püsimakset. Kostjal on tagastamata hagejale tehingute tegemiseks kasutatud krediiti summas 4 501.59 krooni. Kostja jäi püsimaksete tasumisega võlgnevusse alates 08.04.2008 ja kuni 08.07.2008 püsimakseid ei tasunud. Lepingu p 6.1 kohaselt kohustus kostja tasuma kasutatud krediidilimiidi eest intressi, mida hageja arvestas igal kalendripäeval. Viimane intress kuulus tasumisele lepingu lõppemise päeval. Intressimääraks oli lepingu põhitingimuste kohaselt 24%. Seoses lepingu rikkumisega ütles hageja lepingu ühepoolselt üles 09.03.2009; kostjal on tasumata intress summas 6 krooni. 2 Kuivõrd kostja ületas krediidilimiiti alates 05.10.2008 kuni lepingu ülesütlemiseni, siis arvestas hageja lepingu p 8.3 kohaselt viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Peale lepingu ülesütlemist arvestas hageja viivist VÕS § 113 lg alusel tagastamata krediidilt - 4501.59 kroonilt. Seisuga 10.05.2010 on tasumata viivis summas 361.99 krooni. Kokku moodustab kostja võlgnevus hageja ees 4869.58 krooni. Seoses võlgnevusega saatis hageja kostjale 29.12.2008 kirja lepingu ülesütlemise ja võlgnevuste kohta lepingus näidatud aadressil, paludes võlgnevuse tasuda hiljemalt 13.01.2009. Hageja hoiatas kostjat, et jooksva võlgnevuse tähtajaks mittetasumisel, öeldakse leping seoses võlgnevusega enne tähtaja lõppu üles 26.05.2009 esitas hageja Pärnu Maakohtule avalduse kostja vastu maksekäsu kiirmenetluses. Kohtumäärusega jäeti hageja avalduse rahuldamata, kuna makseettepanekut ei õnnestunud kostjale kätte toimetada. Hageja sai nimetatud määruse kätte 19.04.2010. Hageja tugineb oma nõudes Võlaõiguseaduse (VÕS) §-idele 8 lg 2; 100; 101 lg 1 p 1 ja 6; 108; 113 lg 1; 401 ning 416 ja
Hagi tõendamiseks on hagiavaldusele lisatud kirjalikud tõendid –püsimaksega krediitkaardi kasutamise leping ja sellel sooritatud operatsioonid, kostjale saadetud kirjad lepingu ülesütlemise kohta; esindaja volikiri, maksekorraldused riigilõivu tasumisest. Kohtumenetluse käik Kohus võttis 13.05.2010 korraldava määrusega hagiavalduse menetlusse ja väljastas selle koos lisadega kostjale tutvumiseks hagiavalduses märgitud aadressile (xxxx) Hagimaterjalid tagastati kohtule vastuvõtmatult. Hageja on esitanud kohtule taotluse kostjale hagimaterjalide avalikuks kättetoimetamiseks Ametlikes Teadaannetes avaldamisega. Kohus rahuldas hageja taotluse 30.12.2010 korraldava määrusega ning avaldas kostjale kättetoimetatavad hagimaterjalid (hagiavalduse väljavõtte) väljaandes Ametlikud Teadaanded. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest
kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid hagiavalduses ja ka rahvastikuregistris märgitud aadressile (xxxx) ning kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Materjale ei ole õnnestunud kostjale kätte toimetada. Ida Prefektuuri teatel kostja nimetatud aadressil ei ela; kostja pidavat elama xxxx, kuid andmed tema tegeliku elukoha suhtes puuduvad. Kostjale on hagimaterjalid kohtu poolt kätte toimetanud
Kohus kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. 3 Menetlusdokumentide avalikul kättetoimetamisel loetakse dokumendid
lg 5 alusel kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel nende väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest. Teadaande avaldamisel on kohus kostjat hoiatanud
lg 1 ja 3 hagiavaldusele tähtaegselt vastuse esitamata jätmise tagajärgedest ning teatanud, et tähtaegselt vastuse esitamata jätmisel lahendab kohus hagi kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega, mis tehakse teatavaks maakohtu kantselei kaudu 11.03.2011. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagiavaldusele kohtu määratud tähtajaks vastust esitanud, samuti ei ole ta käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse juhul, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esita,
lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Eelpool nimetatud asjaoludel ja
lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega.
lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Võlgnik rikkus lepingut, jättes tasumata tema poolt kasutatud krediidilimiidi eest. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavad seadusesätted on hageja hagiavalduses ka esile toonud. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja. Hagiavaldusest nähtuvalt on lepingu ühepoolsel ülesütlemisel ettenähtud nõudeid järgitud. Kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses. Alates 01.01.2011 arvestatakse kroonides kajastatud summa ümber eurodesse vahetuskursi 1 euro võrdub 15,6466 krooni alusel. Seega, käesolevas asjas moodustab hageja nõue kokku summas 4869.58 krooni, s.o. 311.22 eurot, millest põhivõlgnevus moodustab 287.70 eurot (4501.59 krooni).
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sättest tulenevalt on põhjendatud hageja nõue kostjalt täiendava viivise väljamõistmiseks põhivõlalt (287.70 eurolt) alates 11.05.2010 (hagiavalduse vormistamisest). Kohtukulude jaotusest
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
4 Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda.
-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavaldusele on lisatud menetluskulusid tõendavad dokumendid – maksekorraldus nr 54955, 10.05.2010 hagi esitamisel riigilõivu tasumisest summas 1000 krooni, millele
p 7 ja § 483 lg 6 tulenevalt lisandub kohtuvälise kuluna maksekäsu kiirmenetluses 26.05.2009 tasutud riigilõiv summas 750 krooni, samuti 100 krooni Ametlikes Teadaannetes avaldamise tasu. Hageja kantud kulud kokku moodustavad seega summas 1850 krooni, s.o.118.24 eurot
lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus
Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent /allkiri/ Kohtuotsus jõustus 28. aprillil 2011.a Nooremreferent Irma Külavee Tea Toming Tea Toming 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.