) § 210 lg 1 kohaselt laieneb käesolev seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased, so ülalpidamiskohuslased.
lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama §-i lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.
lg 1 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009 määruse nr 90 „Töötasu alammäära kehtestamine“ kohaselt on töötasu alammääraks 278,02 eurot, millest pool moodustab 139,01 eurot. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et seaduses kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel. Kohus on seisukohal, et seega ei pea elatise nõudja elatusraha miinimummäära ulatuses lapse vajadusi eraldi tõendama. Lapse vanemate vahel puudub vaidlus selles, et laps elab emaga ning et S D lapse A D suhtes 3/5 2-10-48726 ülalpidamiskohustust seaduses sätestatud miinimummääras täitnud ei ole. Kostja on esitanud vastuväite, et ei ole ta võimeline elatist maksma seaduses sätestatud miinimummääras, kuna hetkel ei tööta (kohtuistungil täpsustas et ei ole tööle ametlikult vormistatud), sissetulekut ei oma, omab laenukohustust summas 200 eurot kuus ning tema ülalpidamisel on veel teine laps. Vastavalt
lg 2 kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus tuvastas, et kostjal on seadusest tulenev kahe alaealise lapse, XXX.a sündinud A D ning XXX.a sündinud A D ülalpidamiskohustus. Kostja on töövõimeline isik. Usaldusväärseid andmeid oma varalise seisundi kohta ei ole kostja kohtule esitanud. Äriregistri andmetel (tl 57) on Kohtla-Järve Jalgpalliklubi FC Viru Star asutaja ja juhatuse liige. Muid ettevõtjatega seotud kehtivaid kandeid S D ei ole (tl 39). Maksu- ja Tolliameti andmetel (tl 49) on S D seisuga 03.02.2011.a saanud maksustavat tulu 2010 aasta jaanuar-märts Osaühingult T.R Tamme Auto summas 21383 krooni ning 2010.a aasta aprill-detsember Eesti Töötukassalt summas 19603 krooni. Esitatud andmetest nähtub, et S D 2011.aastal maksustatavat tulu ei ole. Seejuures 01.02.2011.a kohtule esitatud avalduses taotles kostja kohtuistungi edasilükkamist, seoses plaanitud sõitudega Soomesse, Poolasse ning Moskvasse (tl 31). Tõendeid sissetuleku puudumise kohta ei ole kostja kohtule esitanud. Kohus leiab, et puuduvad mõjuvad asjaolud, mis võimaldaksid elatise suurust vähendada alla seaduses sätestatud miinimumi. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise. Üksnes sissetuleku väidetav vähesus ei vabasta töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Kostja ei ole töövõimetu, kelle võime tööga elatist teenida oleks piiratud. Kohus selgitab, et perekonnaseaduses sätestatud vanema kohustus oma alaealist last ülal pidada on sisult aktiivne kohustus, mille täitmiseks peab kohustatud vanem tegema kõik endast oleneva, et tagada lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite olemasolu. Kostja ei ole kohut veennud, et ta oleks teinud kõik endast oleneva, et täita lapse ülalpidamiskohustust vähemalt miinimummääras. Kohtus ei leidnud tõendamist, et kostja ostis lapsele riideid ja muid asju. Oma vastuväidete tõendamiseks ei ole kostja tõendeid esitanud. Kostja poolt endale võetud kohustused laenu näol ei saa mõjutada lapsele makstava elatusraha suurust. Elatise väljamõistmisel teeb kohus otsuse eelkõige lapse huvides lähtudes, et laps ei jääks ilma miinimumelatisvahenditest. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ning muuta tuleb Narva Linnakohtu 16.04.2004.a otsusega tsiviilasjas nr 2-841/03 S D O D kasuks lapse A D ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suuruse summat ning mõista S D A D kasuks (elatis kanda O D arvele kui lapse esindajale) elatis summas 139,01 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses, alates hagi esitamisest kuni A D täisealiseks saamiseni. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. 4/5 2-10-48726 TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. Geete Lahi Kohtunik 5/5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.